autoneedus

põhimõtteliselt on hetkel see nädal, et kui midagi saab vussi minna, siis see ka läheb. remonti viidud auto on ikka seal, korda pole saadud, teine, mille ma isalt laenasin, aga ei suvatsenud täna hommikul käima minna. õnneks hea sõbrants Agnes vuras oma autoga tööle ja korjas mind peale. muidu poleks ma kuidagi saanud. selleks ajaks kui selgeks sai, et masin ei liigu, olid ka kõik bussid juba läinud. nii et ei ole siin midagi, et "linnas on elu lihtne." siit moraal: peaks linnaliini busside graafiku koju muretsema, et mingi valemiga ikkagi tööle jõuda.

ja veidi teistel teemadel - lugesin lehte, oli intervjuu rahuvalvaja naisega, et küll on ikka raske ja mees pole pärast enam sama inimene. muidugi on see kõik nii, aga tal on ju ka raske, väga-väga raske. see on ikkagi sõda, kuhu nad lähevad (ma ei mõtle muidugi siinkohal Kosovo puhke- ja joomamissioone).
tibi siis kurtis, et seks on üks teema, mida missiooniperede toetusgrupis ei arutata ega juhtnööde anta. et peaks ikka läbi rääkima, kuidas käituda, et siis mida teineteiselt oodata. no kamoon! mis siin arutada, ei saa ja kõik. kuidas võib nii tuhm olla. ja üleüldse, kui ei suuda 3-4 kuud (siis tullakse koju puhkusele) ilma olla kumbki pool, siis ei saa lihtsalt sinna minna. et siis valik: raha versus seks. isiklikult eelistaksin muidugi seda viimast, aga kuna mees on peast sõjaväelane, siis on tal mingid muud põjhused sinna minekuks.

kraadiklaas akna taga näitab +7 tore-tore!

Cristal

autoremont: jube-jube!

no ausõna, ma ei saa aru, miks iga kord, kui mina lähen töökotta ja loodan, et õhtul autole järele minnes on kõik ok, läheb alati enamus asju viltu! eile läks kohe kõik viltu :(
lubasin mehele, et võta minu auto, ma lasen sinu omal kolisevad puksid ära vahetada. mõeldud-tehtud. läksin siis õhtul töökotta ja mida värki - puksid vahetatud, laager vahetamata ("me ei jõudnud" - kuradi möku kari!), auto käima ei lähe. vennad olid aku tühjaks lasknud, kuna päev otsa olid uksed lahti ja sellega seoses oli kompuuter lolliks läinud. immobilaiserti enam maha ei lasknud. loomulikult ei lähe siis moorot tööle, kui immo peal. no ja nüüd ongi see auto seal töökojas. ootan, kas nad suvatsevad aku täis laadida ja mitte vahepeal pulti näppida. ükskord enne on ka selline jama olnud, aga siis lasime mingi 3 h laadida, enne kui eluvaimu sisse võttis...
ega sellest poleksi midagi olnud, kui norm ilm oleks olnud. aga oli mingi rõve tuul ja vihm ja mina jalgsi :( mütsi ka polnud :( külm oli :(
õnneks sain tänaseks isalt autot laenata, sest mul polnud vähimatki aimu, kuidas bussidega teise linna otsa saab sellise koerailmaga.
siit moraal: ei ole vaja ikka käia töökojas, kui vennad hambad õlised roppusi loobivad. kuigi jah, tööd nad enam-vähem oskavad teha.

C.

p.s. nälgimine siiani edukas, süüa eriti ei tahagi.

tegelikult on see elu esimene kord

... kus ma niimoodi dieeti pean, et suutäied on toiduaine ja ampsu täpsusega üles loetud. kaalujälgijates võid ise mõleda, mida sööd, peaasi et punktid lõhki ei lähe. see mõtlemine ajabki hulluks. praegu on hea - kahe nädala menüü ees, teed sisseostud korraga ära ja paned iga päeva portsu ootele :) ei ole vaja päev otsa mõelda, et mitu punkti mingi asi annab ja mida süüa, et kõhu paremini täis saaks.
kerge muidugi ei ole, eriti kui telekast pidevalt toitu, toidutegemist või tooraineid näidatakse. jube tegelikult! on ju täiesti arusaadav, kui inimene tahab kogu aeg midagi näksida, kui telekas toidunaudingud tulevad. täna õhtul proovin mitte vaadata, loen parem. eks siis näib, kas on kergem.
sellist jubedat nälja tunnet ei ole, imelik.
käsin praegu jalutamas, mingi pool tundi, sain vist värske õhu mürgituse ;) õhtul lähen veel, sest mehe auto on remondis ja sinna läheb just sellise aja. tore!
töö juures on täna üks sünnipäev, pean mingi vabanduse välja mõtlema, et mitte selle tordi juurde istuda. ülemus kutsus ka külla Kreeka toite maitsma (ta käis ja proovib nüüd ise teha). pean ikka ära ütlema, muidu kujuneks see täielikuks enesepiinamiseks.

nagu näha on see söögisõltlase blogi, oh!

C.

spinat on vastik!!! rohem ma seda ei söö. punkt. jutul lõpp. söön hoopis lehtsalatit või lillkapsast.

proteiinidieet

tänasest alustan. kaalulangus, mida lubatakse, on müstiline - 2 nädalaga 10 kg. eks näis. point on selles, et sööd liha ja muna koos lehtsalatiga, organismil jääb palju puudu, mille tõttu hakkab iseenda küljest lisa näpistama. ja veel, näljatunne pidi valke süües kaduma. eks näis.

sellega seoses ketsin eile spinatit. midagi nii jubedat pole varem minu pottides keenud... pakis oli see üsna ok, sellised väikesed kuubikud, aga kui need vees ära sulasid, siis jäi järele selline peenike puru nagu muruniiduki alt välja tuleb. oli väga suur eneseületus see endale suhu panna. õnneks maitset polnud :) kannatab süüa küll. miks see hea on, küsite, sellepärast et spinati seedimiseks kasutab organism rohkem energiat, kui see ise annab.

üks sõbrants alustas ka, ta plaanib 6 päeva teha, eelmine kord oli täpselt 1 kilo iga päev vähemaks läinud. et seisad peegli ees ja vaatad, kuidas puusad kitsamaks jäävad :D tal pole rohkem vaja ka. ma seevastu peaks mingi 2 kuud seda menüüd jälgima... aga ei tohi, kord aastas 2 nädalat maximum.

ja mingi viirus liigub ringi, ma ju korjan oma haigete mandlite tõttu kõik üles, terve nädalavahetuse oli selline tunne, et jahukott on pähe tühjaks kallatud - nagu ei valutanud, aga väga raske ja pinges oli. ja nagu tavaliselt kõhus keeras. täna on parem, kui äkilisi liigutusi ei tee.

ja veel, meie kassil on pruut! mees nägi, selline lapiline pidi olema. vend toas üldse ei püsi ja teeb veidraid hääli. päris naljakas tegelikult IRW!

Cristal

küpsetus

eile tekkis mingi seletamatu "millegi hea" isu. läksin poodi. pärast pikka riiulite vahel laveerimist otsustasin viineripirukaid teha. ostsin siis lehttagna ja viinerid ning kimasin koju. abikaasa juba ootas :) nii tore, kui mees vahel keset nädalat kodus on.
ta muidugi säras kui päike, sest oli just endale oma esimese ametliku relva soetanud. ma ei uskunudki, et need jahipüssid nii suured on (ja rasked ka). iroonia muidugi selles, et jahile ta minna ei saa, sest jahimehe koolitust pole veel teinud. pärast missi läheb. siis näen ma teda veel vähem vist, sest jahimehed elavad ju metsaonnis pool elu. teisest küljest põdrakotlett nämm-nämm!
igatahes tähistasime uut "pereliiget" viineripirukatega. tegin mõned õunapommid ka, kuna tainast üle jäi ehk viinereid puudu tuli. jube head olid :P
ühesõnaga ma olen nüüd püssivaht, sest see peab registreeritud elukohas olema, aga omanik käib mujal tööl. pean vist ka loa tegema, siis oskan vähemalt kodu kaitsta...

C.

HEAD UUT AASTAT!!!

ma siin vahepeal puhkasin. aastavahetusel käisin Soomes, uus aasta tuli laevas. ilutulestikku eriti ei näinud, udune oli, aga ikkagi täitsa kena. peamine on see, et laevast sai vägagi hea hinnaga uue parfüümi :)

Cristal

ülistades elu

nii toredat päeva kui eile pole ammu olnud! käisin tallinnas sõbranna 4-päevast poja vaatamas. no tõesti imearmas! kuu aega varem küll trügis välja, aga terve ja tore laps. ja vanemad on super. mõlemad üliõnnelikud, asjalikud, positiivsed. lausa kade olen!

kui lapsele peale vaadata, siis tuleb mõte, et ta on ju nii väike, kui hull see sünnitus ikka olla saab. aga saab ikka küll :(

värske emme ütles, et päris jube...

ise muidugi tahab juba teist last tegema hakata, võta siis kinni, kus see tõde on.

elan järgmised päevad oma roosa mulli sees. katsugu keegi seda lõhkuma tulla!

C.

jäin eile tormi kätte. oma viga ka, olin nimelt Valgerannas. sihtpunkti sain, aga autosse tagasi jõudmine kujunes väga keeruliseks. põhimõtteliselt parkisin auto maja kõrvale, tagasiminek tundus aga mitmekümne minuti pikkune. iseenesest on muidugi väga teretulnud nähtus, et miinuskraadide asemel torm on. mulle sobib. külm ei ole üldse minu element. kui nüüd mõtlema hakata, siis ka kuum mitte. parasvööde tähendab üldjuhul seda, et paraja temperatuuriga on siinsetel inimestel hea olla. mul ka :) eriti paras on siis, kui saab ringi käia mingi väikese jakiga, aga praegune kõlbab ka.
koju riputasin ka jõulunodi üles. kass ei olegi veel juhtmeid närinud. ta on ikka armas.

C.

tunne ei taha tulla...

... jõulutunne noh! täna tekitati vägisi, majandusosak. avastas, et meie koridorides ja kabinettides pole nagu miskit üles riputatud. vihastuti, tõsteti häält, lennati poodi. tagajärjeks oli 11000.- eest jõulunodi! teate ju küll - kolmnurgad aknale, tulekesed, tehiskuused, pärjad, kulinad, jne. me oleme nüüd pool päeva mässanud, kuusk on päris kena, selline lumine natuke :) aga neid asju toodi nii palju, et kuhugi pole panna, hakka või koju viima - nali!
see tunne ei saagi tegelikult tulla, kui väljas on +10 kraadi ja tuul ulub ümber maja

Cristal

tänaseks on inimese tunne tagasi :) ega ma kauem seda välja poleks kannatanud ka. arst ju rääkisn siin ükspäev, et ägedamate angiinidega hakkavad kaasnema südames valud. no mis te arvate, mis siis laupäeval oli? just-just, needsamad valud. nüüd vist tõstetakse mandlite väljalõikus varasemaks. üsna häiriv tunne oli, enam ei taha kogeda. selline hirm tuleb.

muuseas, oma geelküüntega saan ma väga edukalt elatud ja rahvas, kes ei tea, et omad pole, ei saa üldse arugi. üks põhjus on võibolla ka selles, et ma ei liigu ringi rämedalt roosade või punaste küüntega, kuhu on roosid või maasikad peale joonistatud. katsetasin sokkide nõelumise ka ära - IRW - kui nõela kätte saab, siis on ok, aga ausalt öeldes oli endal ka juba naljakas, kuivõrd saamatu ma olin. niidi vahetus läks 3. korral üsna ladusalt ;)
kartsin, et ei saa nõusid pesta või saapaid jalga, aga hoopis imelikud asjad jäävad segama.

muide, orjus registatuuris sai ka läbi, nii hea on jälle sotsiaaltöötaja olla!

Cristal

haige kui jänes

seekordne kurguvalu on juba kõiki piire ületamas. nimelt ei ole see niivõrd tavaline kipitav tunne kurgus, kui tervet pea-kõri-kaelapiirkonda haarav paistetud ja põletik. pead keeran juba kolmandat päeva koos kehaga :( ja mis kõige hullem, sellel pole mõtteski taanduda.
Magada ei saa ka, sest pikali on väga piinarikas olla. siin ma nüüd siis olen, endal juba uni, aga uinuda ei saa, lihtsalt liiga haöb on olla.
loodan, et see jama varsti möödub, ära hakkab tüütama juba!

C.

see Bush käis meil külas ära, eksole. tore, eriti vahva oli kuulata Ilvest pärast USA-katega suhtlemist, kui ta Eesti keeles kõnet püüdis pidada :D hull aksent oli jälle küljes, samasugune nagu siis, kui ta alguses Eestis ilma hakkas tegema.
sügist ilmestab jälle angiin nagu tavaliselt, seekord eriti rängalt, sest juba 2 ööd ei ole nagu magada saanud, nii paha on ikka olla. arstile väitsin muidugi, et mul ei ole üldse tihti angiine, et kohe 2 aastat ei mäleta sellist asja. siis läksin koju ja mõtlesin, et ei ole ikka üldse nii, mul ju pidevalt kurk valutab. kuna ma töötan selles kohas, kus ma just parasjagu töötan, siis on alati võimalik minna elekriravi kabinetti laserit ja kvartsi mandlite peale laskma, nii et need taanduvad suht kiiresti ja valutult. ise ma mõtlen, et seekordse agoonia põhjuseks on kurguarsti poolt antud käsk mandleid mingi vedelikuga iga päev 2 x määrida. neile ei meeldi vist ärritamine eriti... ja see, et nad 3. septembril väljalõikamisele lähevad :(

Cristal

lehvitamine

põhimõtteliselt on ikka väga imelik, kui inimene tõuseb vahatahtlikult pühapäeva varahommikul üles ja läheb tee äärde maja ette seisma, et oma mehele lehvitada, kes soomuki rongis Riiga NATO tippkohtumisele vurab... Aga nii ma just tegin, kusjuures üliuhke tunne oli seal seista ja vaadata, kuidas kolonn käänaku tagant lähemale roomas. Ma olen enne ka neid vaatamas käinud, seekord isegi teadsin, milline minu mees on. Isegi pasunat anti mulle :)
Ise veel mõtlesin, et küll on hea olla sõjamehe naine - oleks ju imelik käia nt. rekkamehele või bussijuhile lehvitamas, eksju.
Olen kuulnud rägitavat, et selline kõghe sõja-tunne tuleb, kui need tangi moodi asjad teedel liiguvad, mul küll ei tule, hoopiski soov on neid lähemalt ja seestpoolt näha. Aga eks siin mängib rolli abikaasa-staatus ka vist üsna palju ;)

C.

küüned

talv, eriti jõulueelne aeg on selline periood, kus tahaks igasugu katsetusi-muutusi teha - kas siis juukseid lõigata/värvida või solaariumisse minna või künstküüsi panna. selle viimasega ma eile siis just tegelesingi, nüüd olen väga ilus :))) ei saa pilkugi lahti! tõesti on kenad. ja nii hea, kui ei pea muretsema, et kõik on eri pikkuses ja üldse mitte esinduslikud. ma ikka pikalt kaalusin seda mõtet ja mingi aastase aja järgi nüüd siis ikka tegin ära.
eile õhtul oli veits imelik, näiteks tikke ei saanud toosist kätte, ahi oleks napilt küdema panemata seetõttu jäänud, aga siis ikka sain, nüüd olen juba osav. nööbid lähvad lõdvalt kinni, lukud ka. trükkida on raske, väga isegi, ei suuda otsustada, kas peaks kasutama küüneotsi või sõrmepatju, mõtlen veel.
solaariumisse sel aastal küll ei lähe, suvisest Leedus kõrbemisest on käed ikka täitsa pruunid veel :)
tuka lõikasin juba sügise alguses, igati rahul, nii et jõulupeod võivad tulla.

Cristal