kassipulm

mõtlesin, et räägin natuke meie kodulooma pulmatrallist. midagi ilusat see ei ole.
igatahes olen ma suht üksi jäetud juba viimased 3-4 nädalat, kui kass mööda ilma kolab. kui vahel harva pika kutsumise peale tulebki tuppa, siis vaatab kilavate silmadega ringi (nagu keegi ajaks teda taha), haukab paar suutäit ja läheb kohe ukse juurde väljapääsu nõudma.
ma proovisin kord teda mitte välja lasta, lootsin, et rahuneb ehk maha ja jääb tuppa puhkama. see fiasko lõppes sellega, et ma olin sunnitud pesumasinat kassipissist puhastama :Z

eelmisel nädalal mingi päev suurem jooksmine vist lõppes - tuli tuppa, sõi ampsu või paar ja kukkus tugitooli. kui ma üritasin temaga kontakti võtta, ei tõstetud käppagi, lihtsalt magas. niimoodi siis 3 päeva jutti, et öösel väljas, päeval toas magades.

välja ta praegu ei näe. väljend 2 konti ja k...hais tabab nagu naelapea pihta. see on lihtsalt jube, kui kõhn ja roju üks kass olla võib. ja enda pesemisest ei taha ta mitte midagi kuulda :( on selline hall, tokerjas ning purune. kui pai teha, siis peab kohe käsi pesema minema. käpaalused on parkunud, roosa on halliks tõmmanud ja käpakarvad ei kannata mingit kriitikat.

selline tore elu on siis 10-kuuse kassiomanikul. ütegi pilti ma üles ei pane, ta on ikka nii kole.

Cristal

ei saagi aru selle ilma keerdkäikudest

tegin eile lavashirulle, oh kui head tulid, ma täna hommikul haukasin ampsu :) ja miks ma neid tegin, ei olnudki mingit põhjust eriti, lihtsalt vaatasin, et poes need nii kallid ja mis see siis ise ära ei ole teha. õhtul nüüd hea kaasa võtta, kui emale külla lähen.

silmad on muide täiesti paistes praegu, vaatasin õhtul kiidetud "Brokeback'i mägi" filmi. no eks ta oli kah jah, aga et pedetsemise eest Oscaritele kandideerida võib ja võita!, see on juba omaette mõttetera. lõpp oli kurb ja mõtlik, sest jah, see vist oli tõesti armastus. ja näha, kui laastavalt aktsepteerimatu armastus mõjuda võib, on ikka kole küll.
mul on ikka südamest hea meel, et mul pole iialgi olnud mõttes katsetusi piiride kompamiseks. siit järeldus - loom mis loom - looduse õige valik toimib :)

mis ma veel tahtsin öelda, ei midagi vist, äh, ju jääb.

C.

uputus

jeebuke, milline shokk eile öösel oli - köögis lõhkes külmaveekraan. kogu elamine oli muidugi vett täis juba enne, kui jõudsime boilerist tuleva kraani kinni keerata. sellega seoses tuli välja, et põrand on totaalselt kaldu koridori poole, sest kogu vesi voolas rõõmsalt sinna. koristamise mõttes oli hea, et tõstsin muudkui svammi põranda ja kausi vahet, aga tegelikult oli üsna rõve.

alguses läbi une ehmatasin üles ja tundus nagu oleks vannitoa suur boiler katki või midagi, surve tundus meeletu. ja kuna mu töökaaslasel on boiler lausa maha kukkunud ja vanni purustanud, siis on, mida karta. õnneks oli ainult veetoru ja hoopiski köögis. lidusin siis kööki, haarasin abivahendid. mees ei saanud mõhkugi aru, ma siis hüüdsin, et tule juba, keera kraanid kinni, ikka ei midagi, siis hakkas mingi hetke pärast liigutama. uskumatu, milline uni inimesel olla võib ;) kusjuures see pahin ei olnud üldse väike.

ja mis kõige veidram, torupoest öeldi, et meie süsteem on igivana, selliseid enam ei müüda ja kuidas me üldse nende torudega vett saame. selle jutu peale hakkasin ma kurjaks saama, olge ikka normaalsed! meie torustik on paigaldatud 2 a tagasi, mis siis need tegema peavad, kellel 10 või rohkem a tagasi ehitatud on??? et polegi varuosi saada, pane aga kogu süsteem uus. no ei! teises poes nii haiget juttu ei aetud. sai kenasti vajaliku torujupi ja pärast seda oli parandamine lapsemäng, nagu abikaasa ütles.

mina puhastasin sel ajal meie autode sisemust, nüüd on nad väga ilusad ja puhtaks imetud. arvan, et pesulas ei saa ka nii head tulemust, sest ma pole veel eriti kedagi näinud, kes seda tööd südamest teeksid. ah et miks ma niiviisi küürisin, eks ikka selleks, et mehe auto plaanis maha müüa ja minu oma tahtis lihtsalt veidi kevadisem välja näha.

mis F1 puutub, siis esimese etapi tulemus oli super - lemmik meeskond ja lemmik piloot :D

Shotimaa reisi varustus hakkab kokku saama, lisaks tallinna nodile on mul nüüd ka Anttila poest soetatud goretex-pinnaga nike matkajalatsid (ülimugavad). niisiis jäävad veel teksad ja seljakott (eelistatud on ikkagi nike). huvitav, kas jalanõusid on võimalik veidi suuremaks pikkuse osas ka venitada (laiemaks ja kõrgemaks küll saab). mul on ühed nike dossud, igati toredad, aga tiba väikesed. pean seda asja uurima. ja mis ma teha saan, et just see brand meeldib, ikka parem kui adidas...

C.

tallinn

eilne tallinn oli oivaline :)
sain kõik, mis vaja - nii tuulejope Shotimaa tarvis, uued kevad-sügis kingad, mälukaardi, Aimurile üht-teist ja palju-palju kaubanduses ringi kolada. jalad on täna veits helliad veel...

siinkohal võin öelda, et 2000 krooni ühekorraga laiaks lüüa ei ole üldse lihtne. me käsime ikka pikalt Kristiines ringi ja vaatasine silmad punnis peas. no ei ole midagi osta! selline piisavalt imelik summa on see. kui oleks rohkem, ostaks mingit tehnika asja, kui vähem, saaks 1-2 vidinat. nüüd siis käisime ja valisime ja lõpuks midagi väga asjalikku ei saanudki.
raamatupoodi me seekord ei läinud, teadlikult. sinna oleks võinud vabalt kogu raha jätta.

ja me käisime Ülemistes hiina restos, nämm, tõesti tore koht ja hästi saab süüa. sõbrants Kadri mind ükskord vedas sinna, tellis kevadrulle ja puha. nüüd ma iga kord käin seal söömas, kui tallinna satun.

isa sai ka ilusti lennukile pandud, praeguseks peaks ta Taimaal kohal olema. reisiseltskond paistis tore olevat, sellised suht soliidsed ja keskealised inimesed. ühtki kohe imelikku või ebameeldivat kodanikku küll silma ei hakanud. usun, et isal tuleb ilus puhkus.

C.

Head emakeelepäeva!

Jah tõesti on juba aasta möödas meie Presidendi surmas, kurb-kurb... Tema esindas minu jaoks põhimõtteliselt teist vanaisa või õigupoolest suurepärase isapoolse vanaisa jätku, kui tema meie hulgast 1995.a. lahkus. Vanaisa oli selline inimene, kelle juurde võis alati minna ja temaga lihtsalt rääkida. Mul pole ühtegi mälestust temast, mis oleks vähekenegi ebameeldiv. Suurepärane inimene oli. Selline heatahtlik, põhimõttekindel ja eestlust hindav ning hoidev. Siit ehk tulebki seos hr. Presidendiga.
Tahaksin küsida, mis sai nendest suurejoonelistest plaanidest lennujaama ümbernimetamise ja kuju püstitamise osas, aga ei tea kelle käest. Igatahes on mul hea meel, et on raamatud, mida lugeda ja selle kaudu Meri häält oma peas kumisemas kuulda. Lohutav kuidagi.

***
emakeelepäevale täiesti vastupidises suunas olen viimased 2 päeva digindusega tegelenud. täna sain asjaga enam-vähem mäele. nimelt tahab mees võtta missioonile kaasa digifotokat. meie kobedat, alles suvel suure raha eest ostetut, ei julge nagu võtta. vana, filmi kasutav, on küll olemas ja pilte teeb ilusti, aga tõenäoliselt sulavad filmid sealses põrgukuumuses ära. ta ju nii pikaks ajaks seal ja elamistingimuste juurde ei kuulu ühtegi konditsioneeri :(
otsisin siis mingit kasutatut, mis alla tuhande maksaks. sain :) see on ka olympus, lihtsalt vanem mudel kui meie praegune. garantii alles kehtib. seega väga käsn pole. homme peaks kätte saama. konsulteerisin meie it-asjatundjaga ka, tema kiitis heaks, eriti 700 krooni eest pidi normaalne asi olema.
nüüd jääb veel üle mälukaart osta. selles mõttes olen endaga rahul, et läbirääkimised hinna osas algasid 1000 kroonist, nüüd sain peaaegu mälukaardi võrra alla :)

kui kasutatud autode puhul ka saaks sellises suurusjärgus tingida, küll oleks tore.

C.

vene värk

eile oli üks veider õhtu, nimelt käisin vene rahvusest töökaaslaste õhutusel Moskva Akadeemilise Riikliku Operetiteatri etendust "Lõbus lesk" vaatamas. ootused olid ülisuured. ikkagi riiklik ja akadeemiline teater. seega olid ootused õigustatud, aga oli hoopis suht haltuura maiguline :( Ühtlegi meie venelast muidgi lõpuks kohal polnudki, on ihnuskoid raisk!!! me istusime kolmekesi nagu lollid aindate pärismaalastena seal... pettumus tuli sest:

• kostüümid lahjad
• hea hääl ainult kahel lauljal
• puudus orkester! muusika tuli lindilt!!!
• tantsuoskus jättis soovida
• üks naisnäitleja oli nagu stripibaarist kaasa võetud...

ma ootasin midagi suurt ja ilusat, uhkeid kostüüme ja ilusat laulu. ega väga hull ka polnud ja ma sain suuremast osast aru! (vene keeles oli kõik), aga tuli tugev tahtmine Estoniasse õiget asja vaatama minna. niipalju, kui ma viimasel ajal telerist näinud olen, on nende tase ikka palju parem. ma viimati käisin ise kooli ajal Estonias üht ooperit (Verdi mingi asi oli, ei mäleta enam) ja balletti Luikede Järv vaatamas. ikka väga hea oli. ma siin võtsin kavva shotimaalt tagasitulles ja meest koju oodates sel aastal ära käia. soovijad võivad ühineda ;)

***

ma olen nüüd terveks saanud :) laupäeval oli viimati iiveldus-tunne. aga toit jäi sisse :) täna ka sõin, pole enam midagi. aga töö juures möllab see edasi, kõik jäävad riburadapidi koju. lihtsalt jõud kaob ära iivelduse ja vedelikukaotuse tõttu.

neljapäeval lähen päälinna isa lennukile viima. meie pere on nimelt tabanud reisikihk. ta sõidab Taisse mingile koolitusreisile, aga kultuuriprogramm on vägev. ma joonisin tugevalt alla külastuse teemantide lihvimise töökotta, kus saab kive ja ehteid kaasa osta ;) lootus on, et mulle sealt ehk kukub midagi. ja nad lähevad elevandikülla ja transade kabareeetendusele (naerukoht, neil piletid esiritta :)))))))))), ma küll lõigatud endistele meestele nii lähedal olla ei tahaks)

ja kui ma juba tallinnas olen, siis sukeldun kaubandusse, sest oma shoti reisi jaoks on vaja veel mustmoljon asja. meheraas pidi ka paldiskist linna tulema, et siis kristiines ringi tuuseldada ja oma kinkekaart ära realiseerida (töö juurest sai suht kobeda summa peale). oh ma kohe ei teagi, kuhu kõik ma minna tahan. arvan, et läheb ikka nagu tavaliselt, et soovid on suured, aga jalad väsivad ära ja siis ma istun autosse ja tulen koju. eks näis.

Cristal

p.s. eile päeval oli võrratu rannas-jalutamise ilm. käisime Kadriga tunnikese kevadiste sillerdavate kiirte käes. lumi sulas vaikselt ja mööda liiva otsis mere poole teed nii mõnigi läbipaistev veenire. tõesti kaunis pilt.

meestest ja naistest ja elust

kahjuks liiga tihti pean ma kuulma jutte stiilis "mu mees tegi seda-teist-kolmandat, küll ta on ikka loll!" iseenesest ma ei mõista, miks inimesed on või elavad siis koos, kui neid üksteise eksistents häirib.
loomulikult on päevi, kus kõik ei ole roosiline, kuid pidev vingumine täiesti ebaoluliste tegude puhul käib mulle tõsiselt pinda ja rikub päeva ära. no mida ma siis ütlema pean, et jah, on küll siga, nii tore, et sa ta endale oled saanud...

mina seevastu olen oma teise (loe: parema) poolega väga rahul. mul on temaga ikka tõsiselt vedanud. ega kukupaid pole me kumbki, aga koos on hea olla ja see on peamine. ja ma ei ole haiglaselt armunud, me oleme peaaegu 5 aastat koos olnud juba ja need on väga ilusad 5 aastat olnud. ühtegi pilve meie õnnetaevas ei paista, nii et eeldan päikesepaistelise elu jätku, vähemalt eraelu vallas ;)

sellist situatsiooni ei suuda ma üldse ette kujutada, kus sõbrannadele räägiksin, kui paha mu mees on. see on ju enesealandamine, kui ma räägiks, et ma elan koos inimesega, kes minuga ei arvesta või minust üle astub. see ei ole paarisuhe. selles mõttes et kammoon, kolige siis lahku, mis te piinate üksteist! ja vastupidi ka, ei ole vaja pidevalt ohata, et "mul on niiiii mõtetu eit!" uhh! kui jube see on :(

kusjuures üks tore vahepala ka, nimelt üks mu kooliaegne (ja ka praegune) sõbranna kunagi ütles, et mina küll ei kujuta ette, kuidas sina endale mehe leiad, sest kõik peab alati nii olema, nagu sina tahad. nüüdseks oleme mõlemad abielus, aga iroonia on selles, et meie peres ei pea mina kõike esimesena saama, tema peres aga küll. võibolla saab temast parem ema, eks aeg näitab, aga vahel on lihtsalt imelik kõrvalt vaadata selle mehe nii rahulikku meelt ja hiiglaslikku kannatust...

selline väike naistepäeva eelne mõtteavaldus siis.
homme peaks tore õhtu tulema, kallis-armas abikaasa tuleb koju ekstra minu pärast ja ma arvan, et ta viib mu kuhugi välja :)

C.

p.s. mulle ennustati laupäeval ühel sünnipäeval sõrmus-niidi-otsas-meetodil tulevaste laste arvu ja sugu. esimesel katsel oli 2 poega, teisel 4 poega ja 2 tütart... mehel näitas 2 poega, rohkem ta uinumise huvides proovida ei lasknud. aga see kes tegi, tal endal näitas küll õigesti.

liiga haige

ma muud ei ütle midagi, kui et ärge hankige endale kunagi tigedat kõhuviirust, sest see on jube!!!
just sellist värvi olen ma viimase ööpäeva olnud :(

Cristal

valimisnalja

mulle tuleb vist täna häadatapp teha... selline loidus ja unisus on peal, et üldse ei saa vedama. just töö mõttes. ma olen siin juba 2 tundi jobutanud, midagi sisulist tehtud pole saanud. tegelikult algas see kõik juba eile, kui poole päevani magasin. laupäeva hommikul just kurtsime mehega mõlemad, et enam ei saa pikalt magada, hiljemalt pool kümme silmad lahti. eile siis tegin kõik tasa, ärkasin pool üks! ja õhtul ei olnud mingit probleemi kümnest jälle silmi kinni panna. võibolla on tegemist kevadväsimusega.
koukisin just lauasahtlist välja vitamiinitopsi, hakkan neid uuesti võtma. eelmise ringiga mõjusid hästi.

üks naljakas vahejuhtum ka: käisin valimas eksole, juba teisipäeval, kolmapäeva õhtul jalutasin port artur kahes ja vastu tuleb mingi mantlis mees, lähemal vaatlusel selgus, et ta on see IRL-i mees, kelle ma valisin :) hakkas siis onu minu käest pinnima, et kas ma valima lähen? mul tuli kange tahtmine talle õlale patsutada ja öelda, et tee siis head tööd seal parlamendis, sul on minu mandaat juba olemas. jäin siiski viisakaks ja ütlesin lihtsalt, et juba käidud ja teile hääl antud. vat nii laia naeratust, mis üle ta näo levis, ei ole ma ammu näinud. suht sürr tegelikult niimoodi oma saadikuga kokku juhtuda :)
tulemustega olen ma üsna rahul, täpsemalt saab rääkida muidugi siis, kui valitsus koos ja tööle hakkab. millegipärast ei usu ma, et kõik libedalt läheb.

uimerdan nüüd edasi

Cristal

valimised

mul valitud :)
käisin täna oma kodanikukohust täitmas.
palun kõiki, kes seda blogi loevad, minge valima! ainult nii saame Keski võimu piirata mingilgi määral. lolle on piisavalt palju, kes kunagi ühtki teist erakonda ei vali, aga meie võime minna ja valida eestimeelseid parteisid, eksju ;)

Shotimaa vol 4

hei!

nüüd on see siis trhtud!
ostsin just piltid ära :) kõigi bronnide pealt tuli hoobilt 500 krooni lisaks. ma ei saanudki päris hästi aru mille eest, aga igalt poolt tuli 3-5 naela. ah tühja sest, peaasi et olemas. kokku läks 4111 eeku, suht normaalne.
ülemustelt sain rohelise tee esmaspäeval, isegi palk säilitatakse, kui ma üht kolleegi suvel asendan. ja mingi õhkõrn jutt oli, et vaadatakse piletihinna pealt (nagu talvistelt õuntelt), et kas aidatakse neid ka kompenseerida või mitte. pean siis holega pöialt.

ja mis peamine, sõidan ikka tallinnast. nii on kindlam, siis tean täpselt, kaua võtab autosõit ülemistele, kust sisse minna, kus easyjeti laud on ja kus check-in. londonis on turvaline 3-tunnine vahe, et kotid ja uus check-in üles leida. oli 2-tunnine cap ka, aga mine tea, äkki ei jõua või lähen pabinasse. võibolla olen lendamisest nii kutu, et esimese tunni pean kosuma lihtsalt pingi peal (nii on korra olnud :( )
tagasi siis riia kaudu, kuna tallinna tuleb lennuk londonist ainult varahommikul, millele ma parima tahtmise juures shotimaalt ei jõua. siis ju vahet pole, millal ma riiga jõuan, sealt on vabalt aega koju uimerdada, uus lennuk ei oota enam kuskil. arvan, et vanemad tulevad vastu. läti neil selge nagu seebivesi ;)
homme lähen jälle uue portsu raamatute järgi, et end oludegs kurssi viia.

Cristal

pühad ja Agu

väga tegus nädalavahetus oli. reedel saabus Agu (kallis sõber) Pärnusse. on teine Afgaanist puhkusel. tuli koos uue naisega, täitsa kena teine :) selle alla läks reede ja osa laupäevagi. olime Viiendas Villemis nagu ikka. mujal ei taha kuidagi istuda, sinna eriti eakad välismaalased ka ei taha tulla oma keelt puhuma, seega on hea ja kodumaine. eks ta ESS-i võrkpalli fännamise aegadest on jäänud külge, see villemis käimine.

laupäeval siis käisin vabariigi aastapäeva puhul esinemas kooriga. kõige hullem ei olnudki, teine laul tuli juba päris hästi välja... tuju suutis muidugi üks tenor ära rikkuda - tuli kohale, aga nii täis oli, et laulda ei suutnud :( ma olin ikka päris nördinud, tegelikult on see selle inimese mahavisatud aeg, mil ta proovides käib, aga esinema ei jõua. ja koori veab ta ka alt. mis siin enam, õnneks lavale ta ikka ei tulnud.
kuigi paraad jäi ära, sai Pärnus ikkagi midagi sellelaadset vaadata, siin toimus traditsiooniline jalutuskäik vallikast alevi kalmistule. mõni mees ikka oli rivis. nali selles, et terve orkester oli marssis, aga mängis ainult trumm :D ju ikka liiga külm oli.

laupäeva õhtu ei lõppenud väga hästi, nimelt suutis mul kallis abikaasa jälle meie kodutrepil kukkuda (ega ma olen seal ka siruli käinud, nii ebaühtlased astmevahed on). seekord üsna hullult - jalga ei pannud kogu õhtu maha ja täitsa valus oli. arsti muidugi üle vaatama ei lasknud. õnneks pühapäeva hommikuks oli parem ja saime kokkulepitud ajaks ikka maale puid vedama. ju ta mingi närvi peale kukkus, mis algul hirmsat valu põhjustas, aga pärast tagasi andis.

õhtul mukkisime end üles ja läksime teatrisse Vanemuise "Ilusaid kehi" vaatama. täitsa kõbus komöödia. head näitlejatööd. minu lugupidamine. ja seekord sai komöödia ajal ikka nalja ka (vihjan siinkohal Ugala eelmisele jubedale kogemusele). ma sain teatri kohvikus lõpuks ometi Beily'se mündilikööri proovida. see on minu jook! ei ole liiga magus ja münt annab super hea aksendi. seda tahaks kogu aeg veel :P

ja seda kõike eelnevat kõrvavaluga... sellest ma üldse ei räägi, kuidas lukkus kõrvadega laulda oli. nüüd vaatas arst üle ja ütles, et väliskõrvapõletik, tõenäoliselt viiruslik. tilgad juba kõrvas, enam väga hull pole. öö oli muidugi jube.
aga ma olen tugev ;)

Cristal

autodest

lugesin siin just Epu blogi viimast sissekannet. hullumaja, kus uue auto teema on kommentaaridel tuurid üles keeranud. praegu oli juba üle 35-e ja mingis vanemas 91. ega ma ei saanud ka sõna sekka ütlemata jätta ;)
kuigi mingi hiljutise uurimuse järgi ei ole Eesti üldse autostunud (ainult! 45% elanikkonnast omab autot, euroopas keskmine 70%), tundub mulle, et neid on ikka liiga palju või on teid vähe. mine võta kinni. ja kuna auto on aktuaalne teema, siis kõik ka hämavad selle ümber.
mina muidugi autota ei saa ja ei taha ka. mulle hakkab füüsiliselt vastu astuda bussi, öäk! no mis ma teha saan. mõnes mõttes on see täiesti arusaadav ja lapsepõlve kurbade kogemuste tulemus. siis käisid bussid harva, rahvast oli aga liiga palju ehk autosid vähe, ja nii ei olnud mitte harvad korrad, kus kalahaisulise vene mammi ja karvase papi vahele kiilutud olin või mõni kodanik välja trügimisega rüül nööbi kaotas. see oli ikka hull aeg.
täna on mul bussipeatus üle tee, (toona oli ikka suht kaugel väikese lapse kohta), aga ma ei lähe sinna sellegi poolest. muidugi kui peole ilma roolita vaja minna on, siis me oleme mõned korrad bussi-varianti kasutanud (kuna taksohinnad on röögatud), aga siis on juba õhtu ja rahvast õnneks väga vähe.
ja veel üks faktor auto versus buss - ma ei salli ootamist kellegi ega millegi järgi!

kõik see kõlas snoobilikuna, aga nii on, jääb ja hakkabki olema. sellest ajast ma üldse ei räägi, kus lapsed tulevad, siis on buss välistatud.

rong mulle meeldib, aga kuna pärnust kuhugi saada eriti võimalik pole (va tallinna 3 tunniga), siis see jääb kahjuks ka ära.

C.

näputöö

näpud on juba pikemat aega sügelenud midagi teha tahtes. eile siis leidsin ühe poncho, millega peale hakkasin. kõigepealt tuli muidugi sobiv lõng ja vardad leida. pärnu linnas on lõnga valik üsna olematu, lõpuks olin sunnitud mingi ikka ära ostma, aga nii paksu, kui mustris kirjas oli, küll ei saanud. sellega seoses olin 40 silmust rohkem looma sunnitud ja töö tuleb palju pikem.
igatahes alustasin õhtul 6-paiku ja 11-ks olin selle koha peal, kus ma arvasin, et edasi ei oska, aga üks töökaaslane päeval seletas, kuidas peaks tegema ja tuligi välja :)))
kass ei arvanud lõngast ja varrastest eriti midagi, õnneks! paar korda pani käpaga, aga siis oli vaja jälle õue peale tüdrikuid jahtima minna. öösel magas ikka toas, kuigi 5-st tahtis jälle naistesse.

mina ise olen nohust peaaegi lahti saanud, kuigi imelik väsimus on ikka veel sees. mehe nohust ma ei räägigi, see läheb vist alles siis ära, kui ta Afgaani kuumuses maandub...

shotimaast niipalju, et loen igasugu huvitavaid raamatuid praegu ja ootan juhtkonna vastust minu reisisoovile. nagu ma sealse koordinaatori jutust aru sain, pean hakkama mingi kord rahvusroogi valmistama. no ma ei tea, kama on nagu mannetu veidi, aga hapukapsaid ka ei taha teha. äkki suudan miskit kooki välja mõelda. andke nõu, mida on lihtne teha, aga maitseb hea?

Cristal

kassipesu

kuna meie kiisu hiilis õue peal olevasse garaazi ja jäi sinna suht pikaks ajaks kinni, siis sai ta üsna õliseks. puhtaks ta end lakkuda ei suutnud. niisiis otsustasin Lordi eile õhtul ära pesta.
iseenesest õnnestus protseduur üsna hästi, kuna ta ei karda vett. kui kõrini sai, siis pani oma märjad käpakesed mu jala najale ja vaatas suurte kurbade silmadega otsa :( aga häält ei teinud. väänasid ta siis kuivaks ja asetasin suure räti sisse kuivama. küll sellega oli jama, kasukas ei tahtnud kuidagi ära kuivada hoolimata meie ja kassi pingitustest. lõpuks pidin ikkagi fööniga natuke kaasa aitama. ta ju kardab seda! aga ma ei saanud rohkem vaadata, kuidas loomal külmavärinad on. pärast oli tunduvalt toredam, kui külm üle läks. ja siis ta magas fliisteki sees terve õhtu minu ja Aimuri süles ning kogu öö voodis teki sees keras. ei olnud vaja välja küsida ega söömas käia. täiesti paigal oli.
nüüd on Lordi puhas ja kohev. ise uhke, käib ja keerutab saba :)
ma alguses imestasin, et kuidas ta nii rahulik on kogu selle protseduuri juures. ema kass karjus ja rabeles ja küünistas nii mis jõudis, et ainult minema pääseda. aga ta oli ise meie juurde tulnud ja vesi ei meeldinud talle mitte. nähtavasti tuletas vesi ja ebameeldiv kogemus lapsepõlveõudusi meelde. meie väike saks aga ei tunne mingit hirmu, kui me temaga midagi uut ette võtame ja see teeb ainult rõõmu :) ju me siis oleme talle turvapatjadeks igal moel. isegi eile, kui mina olin süüdi tema märjaks ja külmaks saamisel, lasi ta mul end aidata uuesti kohevaks iluduseks saada.

ja veel, nädalavahetusel sai kohe mitu pidu maha peetud. seekord küll koos, sest ämm-äi on nii lähestikku sündinud, et nende sünnipäeva peetakse koos. väga tore oli, eriti see osa, kus ämmale kingiti veel üks pann, kuigi meie poolt eelmisel aastal kingitud suht sarnane pann seisab alles ja võtab hoogu, et keegi ta kasutusele võtaks... oma ema vanad potid-pannid viskasin ma ükskord lihtsalt minema, et uutele ruumi teha, küll siis oli palju halamist, et äkki jätaks ikka alles. nüüd on kõik õnnelikumad, et vana kola eest kadunud (mis seal salata, nende vanus oli ikka kõvasti minu omast üle). eks ämm peab ka kunagi südame kõvaks tegema ja uutele pannidele ruumi tegema. mul õnneks koli veel nii palju pole ;)

C.