Tom Kha Gai

ehk siis Tai kookose-kanasupp

oleme mitmeid kordi seda hiinakas söönud ja ükspäev ei andnud süda rahu ning otsisin netist, kuidas sellist tehakse. loomulikult oli nami-namis põhjalik õpetus olemas :) Pärnu kaubandusvõrgu kammimine kõiki koostisosi välja ei andnud (eriti olulised sidrunhein, galganijuur ja kaffiri lainileht. esimese leidsin hiljem ema-isa köögikapist, sest isa oli seda igaks juhuks Taist kaasa toonud), nii tuli minna kergema vastupanu teed - Santa Maria selle supi põhi on poes täitsa olemas ja retsept ka, kus kõik need taipärased maitseained juba esindatud. netis küll kurdeti, et maitse pole üldse see ja päris tailased ei võtaks sellist suu sissegi, aga meile sobis küll. täitsa sama maitse tuli välja, mis Asian Village's anti :) 

kui nüüd kokkamisest rääkida, siis isiklikult tegin toppeltportsu ja lisasin hulganisti krevette, sest hiinakas tehakse ka nii ;) tomateid ei pannud, mahendamiseks lisasin törtsu kohvikoort kõige lõpus. tõenäoliselt võiks ka piima panna. ja sojakastet panin soola asemel, ilma oli ikka väga mage. tuli väga hea, veidi vürtsise alatooniga magushapu sidrunimaitseline leemeke.

lapsed muidugi ei söönud midagi, meie mehega ja minu vanemad panime kohe kõik nahka ja limpsisime veel lusikad ka puhtaks :P kõrvale sobib hästi süüa riisi (nagu Tais tehakse) või ka mingit saialaadset ollust nagu gruusia leib, chiabata vm.

hääd isu!

täna tegin pekingi kana. nagu aru võite saada, siis mul on idapäraste toitude faas ;)

natuke näputööd

satsisall emale

 Viimasel ajal olen laisk olnud näputöö suhtes. lapsed ka piiravad seda oluliselt, sest nad tahavad ka hullult "heegeldada," mis aga tekitab pigem kaost, kui loob midagi. kui ikka väikesed kanged käekesed heegelnõela või vardaid kramplikult kinni hoiavad, ei tule midagi välja. või siis nuruvad mu kõrval eriti kurva häälega: ära heegelda enam!

Aga enne aastavahetust nägi ema onunaise kaelas satsisalli ja ta silmad hakkasid kadedusest hõõguma. temale ka sellist vaja. milles probleem, eks! tuhnisin netist järele, mis elukas see selline on, mis igal teisel proual kaelas ripub ja suundusin lõnga otsinguile. see oli paras väljakutse, sest satsisalli populaarsuse tõttu on poed lihtsalt tühjaks ostetud... Lõngastuudiost ikka sain, isegi mingi värvivalik oli. musta või tumepunast polnud, mis oleks ema esimesed valikud olnud, aga mu meelest selline kirju on ka väga kena - peaks ta garderoobiga kenasti kokku minema. Lõng siis Katia Ondas, vardad olid märgitud 4-5, aga ma tegin 3-ga (veidi teravamad). pean mainima, et see oli mu elu tüütuim kudumiskogemus, sest muud pole vaja teha, kui ühesuguseid silmi kududa ja vahepeal tööd pöörata. selles mõttes on see lõng väga nõme, et seda tuleb pidevalt enne kudumist lahti harutada, et äär üles leida, millest silmuseid tekitada - uhh! õpetusvideost vaatasin, et läheb paar tundi ja nii oligi, aga tundus et 2 kuud...

lõngakorv

päris palju mahub :)

mingi aeg sügise poole vaatasin aga, et lõngu pole enam kuhugi panna.vitstest punutud korvikest või plastmassi ka ei tahtnud, siis muud ei jäänudki üle, kui heelgeldada üks sobiv tegelane :) tegu siis nöörikeraga, mida heegeldasin nr. 8 nõelaga. 

Õpetus pärineb Maalehest ja on selline:

- Heegeldage 3 kettsilmust ja sulgege see poolsambaga rõngaks. Heegeldage rõnga külge 8 kinnissilmust.

- 1. rida: heegeldage igasse silmusesse 2 kinnissilmust.

- 2. rida: 2 kinnissilmust igasse teise silmusesse.

- 4. rida: heegeldage 1 vaherida ilma lisasilmusteta.

- 5. rida: 2 kinnissilmust igasse kolmandasse silmusesse.

- 6. rida: vaherida.

- 7. rida: 2 kinnissilmust igasse neljandasse silmusesse.

- 8. rida: 2 kinnissilmust igasse viiendasse silmusesse.

- 9. rida: vaherida.

- Külgede jaoks jätkake kinnissilmuste heegeldamist kasvatamata. Külgi heegeldage umbes 27 cm.

Mina tegin mõne rea ühekordseid sambaid ka, et rutem edasi läheks ;)

pärast tärgeldasin ja lasin ahju ääres kõvaks kuivada. kui tärgeldus ei mõju, siis suhkruvesi ikka :) mõlemat tuleb kange lahus teha.

eriti meeldib mulle korv seetõttu, et kõik tarvikud saab hõlpsasti korvi äärte külge kinnitada, nii ei saa nad minuga mööda kappe ja riiuleid peitust mängida ja vajalikul hetkel on kõik käepärast. nagu aru saate, olen ise rahul :) aa, muide, sellisel moel saab edukalt ka lillepotile ümbrist teha.

ma võin vabalt mõne satsisalli veel teha, kui kellelgi soovi on. andke märku!

leitud!

 

 Pärnu linnas, Raeküla linnaosas ühe aiaposti otsast leitud alumised täisproteesid - kohe terve rida hambaid :D

  

sellise kuulutuse oleksin ma võinud paar päeva tagasi Pärnu Postimehesse panna küll, sest täpselt selline pilt avanes mulle ühel õhtul, kui lapsi koju tooma läksin. jäin lausa seisma ja vahtisin jahmunult. et mis mõttes nagu?? kuidas on võimalik keset tänavat kaotada suust hambad? ah?? köhides, naerdes, veidi nokastanuna tee peal puhates? igatahes järgmisel päeval oli omanik need sealt ära korjanud :) ju siis kodus tundus midagi imelikku ja puudu olevat, et otsima tuli :D see on ikka nii naljakas :D :D

et mis mõttes nagu? (ilmateema)

just natuke aega tagasi mõtesin, et olen lõpuks hulluks ära läinud - nimelt kuulsin väljast müristamist! ja-jah, just müristamist. jaanuari alguses. normaalne :S esiti arvasin, et maantee lähedal, mõni rekka ikka vahel teeb sellist kolinat, kui keerab, aga kohe tuli veel üks kõmakas, nii ei küllap see äike oli. rahet tuli ka akna vastu, ju siis mingis õhujoad liikusid eriti intensiivselt Pärnust üle. 

vesi olevat ka jälle tänavatel ära käinud (delfi pildid näitasid). hakkasin tagasi mõtlema ja ei tulnud küll teismeeast või lausa lapsepõlvest meelde, et varem vesi niivõrd tihedalt tänavaid pesemas käis... mul on kohutavalt kehv  mälu ka, aga ikkagi. kohe, kui kokku lepiti, et 160cm üle Kroonlinna 0-i läheb jamaks ja püstitati vastavad mõõdikud randa ja silla juurde, sai nagu meri aru, et tuleb rekordeid üle lööma asuda. see on juba nagu pärnakatele eraldi spordialaks kujunenud - jälgid netist tuule- ja merevee taseme ennustusi, püüad fotokaga parimaid üleujutuse kaadreid ja iga paari päeva tagant tassid kõik väärtuslikumad esemed igaks juhuks II korrusele ;) alles teisipäeval töö juures kõik koos ahhetasime ja ahmisime õhku windfinderi ennustusi jälgides - suht creepy oli ikka! aga ükspäev on kõik sellest väsinud ja uputus tueb siiski. ehk see niipea veel ei ole. aga kui 2012.a. 1. jaanuari hommikul värises Jaapanis taas maa ja päeval hakkas Norras maa lõhenema, siis tundus küll Maiade kalendri lõpukuupäev kuidag kahtlaselt kurjakuulutav...

kena jätkuvat talve teile ka! kas kelgutamas on käidud? meil on :D terve selle talve peale on 2 päeva Pärnus lund olnud ja me oleme seda täiega nautinud. aga suusatamas? noup :( kui Jõulumäel samamoodi vihma edasi ladistab, siis nii jääb ka.

tagasi tööl

pärast täpselt kolme aastat kodusolemist on töö juures kõik TÄPSELT samamoodi:

• arvuti võrguühendus on maas või roomab nagu tigu s.t. tööd ei saa teha
• kaastöötajad, kellest sõltub minu töö võimalikkus, pole omi osi esitanud s.t. tööd ei saa teha
• kabinett on jube külm s.t. tööd ei saa teha, kui sõrmed klaviatuuril ei liigu
• päevakorras on kolimine, nagu ka 3 a tagasi. müstika! vahepal on muidugi paar korda kolitud ka juba, järgmisel nädalal veel üks suts ja siis vist 2 a vaikelu, enne kui oma osakonnale tuttuue maja saame. algselt pidi minu naasmise ajaks too uus hoone valmis olema, aga masu ei lasknud ehtada.

ma ju ütlesin, et ei midagi uut. alates märtsist olen 1 päev nädalas tööl käinud, aga ilmselgelt liiga paljude töökohustustega nende väheste tundide kohta. seega polnud eelloetletut aega märgata või pigem fikseerida. nüüd siis 3 päeva nädalas kuni aprillini, mil neiukesed 3 saavad ja tööinimese orjapõli täielikult taastub :S oi kuidas ma tahtsin 2 a tagasi tööle või isegi 2,5 a tagasi, nüüd ei taha üldse... vabadusel on ikka kulla hind, kulla sõbrad ;)

ega ma muidugi ei kurda, sest oma elu on ka hää elada, ükskõik siis, kas kodus või tööl. lihtsalt konstanteerin fakte. kui ma vanasti ähvardasin, et võtan raamatu või käsitöö tööle kaasa, siis nüüd aeg see plaan teoks teha, sest mittetöötav võrk on närvide surm. saab vähemalt midagi kasulikku teha ;)