allameetrimehed

ajaloolistesse ürikutesse läheb kirja, et 3-aastaselt on:

Karita: 97,5 cm pikk

           14,3 kg raske

Karina 98,5 cm pikk

           15,4 kg raske

vahe seega 1cm ja 1,1kg.

enamus riideid 98, üleriided lähevad veel mõned 92, selle numbri püksid aga kõik lootusetult lühikesed :D

sukakad 100-104, müts 52-54.

jalanõud nr. 25. sügisel ostetud sandaalid lasteaeda on väga napikad juba (need siis nr. 24), aga vast veab paar kuud veel välja.

pean piinlikusega tõdema, et viimasel ajal lähevad nad mul lootusetult sassi... Karina ütleb mulle seepeale alati väga etteheitva tooniga: "mina olen Karina, sul läks JÄLLE segamini!" kui ma ilusti lapsele otsa vaatan, siis pole probleemi, aga kui mõlemad ringi sahmerdavad, mul endal tegevus või kiire on, siis nii möödaminnes küll kohe pihta ei saa, kes on. iseenesest vahe täitsa olemas, ei ole liiga ühte nägu, aga suht sarnased küll.

eks ma raporteerin uuesti, kui meeter täis venib. sügiseks kindlasti ;)

läheb lõikamiseks

täna sai kinnituse tõsiasi, et K-del tuleb 10. mail minna adenoidide operatsioonile. eks see otsus oli tulemas juba märtsi algusest, aga täna arvas kõrva-nina-kurguarst ikka väga kindlalt, et see asi tuleb kiiremas korras ära teha. doktor lausa imestas, et lapsed veel nii aktiivsed on olukorda arvestades. 

põhimõtteliselt on nii, et nina ja kõrva vaheline käik on ummistunud adenoidi tõttu. see tähendab, et läbi nina hingamine on raskendatud, kõrvakile ei saa korralikku õhutust, mille tõttu ei ole see korralikult pinge all ega ka kuiv. loomulikult on selline pidev niiske ja soe sisekliima patsillustele liigagi hea arenemiskeskkond ja kõrvakuulmisele ei mõju selline olukord ka teps mitte hästi. kõrvauuringu tulemus oli pehmelt öeldes masendav.

õnneks ei ole vaja veel kurgumandlite kallale minna!

kui kõik planeeritult läheb, siis hommikul päevaravisse sisse, lõuna ajal koju. kõige hullem pidavat olema hoopiski rahuliku režiimi pidamine järgneva nädala jooksul. seda ma usun muidugi väga ja see nädal keset suurt kevadet saab tõeline katsumus olema.

ja nüüd kõikse hullem faktor: VANAEMAD! ja nende hell süda. et ikka jube ja kole, lapsed nii väikesed alles. valus ja puha. mina isiklikult olen näiteks oma ema liiga hella südame tõttu pidanud kogu lapsepõlve ja noorukiea kannatama lõputu kurguvalu ja angiinide käes, sest ta lihtsalt ei julgenud minuga sellele operatsioonile minna :S mu põhiline mälestus ongi see, et KOGU AEG kurk valutab :( isegi minu jutt teemal, et lapsed võivad kurdiks jääda, kui seda asja ära ei tee, ei lõpetanud oigamist... aga õnneks pole mina nemad ning loodan väga, et operatsiooni järgselt saavad mu neiud järgmisel talveperioodil oluliselt tervemad olla. suur suvi ka vahel, taastumiseks aega seega maailm.

nii et jah, läheb lõikumiseks.