Head mehed

kõigepealt oli Värska, eksole. Siis tuli lauavesi Häädemeeste (mingi udune mälestus mul sellest pudelist ja vee maitsest on, aga ikka väga udune, lõpetati selle tootmine ju aastal 1985) no ja siis tulid kõik need ülejäänud. minu isiklik lemmik oli seniajani Vydautas Leedust, seevastu Gruusia Borjomi ei istu mu maitsemeeltele üleüldse - kloori maitse on mann... võibolla sellest, et puurauk on liiga sügaval.

ja nüüd siis ood Häädele Meestele. neid on jah alati raske leida, aga kui paarkümmend aastat oodata, siis seistes läheb ikka paremaks ;) igatahes on see kõrge mineraalide sisaldusega ja oluliselt vähem karboniseeritud, kui Värska, maitse on intensiivsem, samas pehme, täpselt nagu üks hea mineraalvesi maitsema peaks! ma võin seda kiidulaulu siin küll kirjutada oma taanduva kõhutõve valguses, aga ma olen üsna kindel, et tänu sellele veele ma tolle pahalase seljatasin. kahju on ainult sellest, et villitakse ainult 1-liitristesse pudelitsesse - ta saab ju nii kiiresti otsa - nuuks! ja lapsed joovad ka kõik käest ära. ju siis peab ikka hää kraam olema :) hind on muidugi soolasem kui Värskal, aga vast ajapikku turg stabiliseerub. poest otsige seda punase korgiga vett, see on see õige!

kõhutõve küüsis

eile oli selline "tore" õhtu. kohe liigagi "tore", aga näe, ellu jäin. nimelt hakkas õhtul 5-6-paiku sees kuidagi keerama ja iiveldama. eks ma teadsin, et midagi taolist tulemas on, sest kolmapäeva öö otsa oli Karna oksendanud, millega kaasnes palaviku tõus. kui hommikupoole ööd magama jäi, siis oligi see teema unustatud, aga ärgates kurtis hullu kurguvalu. mandlid olid tõesti väga paistes. õnneks kopsud puhtad, kõrvad korras. nii igaks juhuks käisin temaga arstil ära, sest pühade ajal alles ta siin köhis ja palavikutas. 

aga kui eilsest rääkida, siis too õrn iiveldamine muutus väga kiiresti väga jubedaks. ma siinkohal täpsustama ei hakka, eks. ma küll proovisin oksendamise vahepeal Smectat juua, aga no see tuli kõik uuesti väga. siis, kui ma enam püsti seista ei suutnud, tuli meelde, et Türki sõites soovitas apteeker igaks juhuks kaasa võtta miskit tabletid, mis peaks kõhulahtisuse paari tunniga peatama ja iivelduse lõpetama. võtsin ettenähtud annuse enne voodisse kukkumist sisse ja tõesti-tõesti, need mõjusid. või pidigi see viirus/toidumürgitus 5 h kestma. mine võta kinni... Karinal oli ju ka 5-6 h ja siis jäi laps rahulikult magama.

igatahes on mul siiralt hea meel, et reisil olles toidumürgitust ei saanud, sest võõrsil oleks sellist asja ikka jube üle elada olnud. ja tulevikus võtan alati selle rohu kaasa. on proovitud, et aitab :)

süüa hetkel midagi ei julge, joon ohtrasti Häädemeeste mineraalvett.

praegu kedagi ega midagi ei süüdista, aga tegelikult ma sõin eile ühe kiluvõileiva, mis mingit maitset ei omanud... kust ma nüüd tean, et asi on viiruses või võileivas?

nüüd jääb siis üle oodata, mis 3-päevane intervall toob Karita ja herr Abikaasa suhtes ma mõtlen.