pühapäev, 20. jaanuar 2013

poognaid võtmas

K-de elu esimene uisutamine on nüüd seljataga. huvitav, kas kõik väikesed lapsed on nii andekad uisutajad kohe esimesel korral? nemad igatahes tahtsid käest kinnihoidmist max 5 min, siis ülejäänud aja lasid ise ringi. käisime Pärnu Munamäe kõrval asuval uisuplatsil. 
elu esimene uisutamine
Karina on osavam, peab mainima, sest tema püüdis ikka õiget uisuliigutust ka teha, isegi kahte pööret nägin tema esituses. püsti sai ta ka ise, ühtki korda ei läinud nina vingu, et valus kukkuda oleks olnud või midagi. Karita on ettevaatlikum, vahepeal käis lumevallis puhkamas ja hoidis muidu ka ääre poole, aga tasakaal on hea temalgi. kui uiske jalast ära võtsime, palus lausa, et ostame need endale koju kaasa :)
teate, üks asi on tänapäeval veel odav - uiskude laenutus - lapsed 0,4€/h, täiskasvanu 1€/h, uisuta palju jaksad! sellisele ajaviitele võiks vabalt kõik lapsevanemad raha anda, mitte ainult krõpsudele või kinole.
herr Abikaasale oli see elu esimene uisusõit ja ta kuramus on ikka väga osav uiskudel! üldse ei kukkunud ja muudkui arendas kiirust. ma täitsa kade kohe. kahjuks endal pärast teismeea rattaõnnetust arsti poolt uisutamine keelatud. aga hull tahtmine oli küll, äkki ikka põlvesidemega võiks veel kunagi proovida ;)

laupäev, 19. jaanuar 2013

argumenteerivad

pildike elutoast:
herr Abikaasa: kas multasid tahab keegi näha?
K&K: jaaa!!!
Herr A: siis tuleb vist mänguasjad tagasi lastetuppa viia ja korda sättida.
K&K: üksmeelne urin.
Karita veab enamus asju üksi ära, Karina joonistab edasi. Kui herr Abikaasa küsib, kas tema ei taha vaadata, siis hakkab ikka pika näoga asju võtma. korjab paar asja kätte ja hakkab minema.
herr A: kas see jänes pole sinu oma?
Karina: mul ei ole niipalju käsi ju, et kõik asjad üksi ära viia!