niisiis saab USA endale värvilise presidendi - ohhoo! pean muidugi mainima, et mina olen rahul. midagi imelikku on juhtunud, sest kunagi varem ma pole eelistanud musta valgele inimesele. aga mis parata, valge on lihtsalt liiga vana juba. samas Obama ellujäämine oma valitsusajal saab olema kindlasti vägagi küsitav, aga siiski, mulle meeldib. ja teate miks? aga sellepärast, et sealne neegrite nutt ja hala nende halva elujärje pärast saab nüüd põhjaliku võimaluse muutumiseks, kui enda rassi esindaja pukis on. kahtlusi on ka muidugi, aga tegelt on suht ükskõik, kes hetkel võimule saab, sest seis on suht kehv üle maailma ja kõik noored poliitikud ei ole nii osavad ja otsustuskindlad kui Laar omalajal Eestit reformides.
tänan tähelepanu eest kallid kaaskodanikud ;)
kolmapäev, 5. november 2008
teisipäev, 4. november 2008
erilisus ennekõike ;)
Me ootame kaksikuid!!!
kuna tegemist on kahe lõvi-tähtkujust vanemaga, siis ei saa me olla nö normaalsed ja lapsi ükshaaval saada, ikka peab eriline olema :) Õnn on valdav, hirm hakkab taanduma, kuna mõte kahest beebist korraga hakkab tasapisi reaalsemaks muutuma. Ah et millal siis? kõigi eelduste kohaselt aprillis, aga kuna kaksikutel tihti isu enne kõhus istumisest täis saab, kui üksikutel, siis võib ka varem võibolla.
reaktsioonidest:
- ultrahelis voolasid mul pisarad kontrollimatult, ehmatusest ma arvan, aga rohkem ikka sellepärast, et kõik tundub kena ja terve olevat topelt... ise ma küsisin selle arsti käest, kas neid on ikka üks.
- mees istus pool tundi metsas kännu peal, kui talle teatasin (ei ole sõjaväelasest isal lihtne arstil kaasas käia, isegi nii oluliste uudiste puhul), kuidagi ei saanud uuesti liikuma
- ema minestas peaaegu ja veel nädal hiljem ei suutnud ta uskuda, et tema tütar saab kaksikud
- mehe isa ütles, et nüüd ongi hea lihtne, ühed kaksikud nüüd ja teised veidi hiljem (ei teagi mis see nüüd oli, praegu küll rohkem kaugemale ei mõtle, kui just need kaksikud)
- meie kaksikute nõiduja muheles omaette rahulolevalt (algas ta selle jutuga 4-5 a tagasi juba!)
- mehe sõber oli natuke aega vait ja siis lausus: "oota, ütle korra veel!"
- üldsõnaliselt on olnud kallistajaid, kiljujaid, ahhetajaid, ohhetajaid, kadestajaid ja rõõmustajaid.
Enesetundest:
- alguses oli uni
- siis tuli iiveldus, mis kestis 2 kuud! ei soovita kellelegi, sest söök oli mu vaenlane, ka toidulõhn või parfüümid või külmkapi ukse avamine kindlustas spurdi vetsu poole
- järgnes hirm ja haigla, kuna arstid kardavad raseda iga "veidrat tunnet kõhus" kaksikraseduse puhul. haigla oli igav ja mõtetu, kuna ma ju tegelikult teadsin, et kõik on korras
- nüüd olen jälle väsinud ja igasugu naljakate isudega: viinamarjad, melon, porgand ja juust on suured sõbrad, liha-kala ja rammusad toidud endiselt out
mis edasi saab?
noh, kaks voodit ja kaks turvahälli ja kaks turvatooli ja kaks vanni ja kahekohaline käru ja neli jalga-kätt-silma-kõrva-kõhtu-selga ning kaks vääääga ähmis väsinud vanemat ;)
elu on lill, kas pole!?
kuna tegemist on kahe lõvi-tähtkujust vanemaga, siis ei saa me olla nö normaalsed ja lapsi ükshaaval saada, ikka peab eriline olema :) Õnn on valdav, hirm hakkab taanduma, kuna mõte kahest beebist korraga hakkab tasapisi reaalsemaks muutuma. Ah et millal siis? kõigi eelduste kohaselt aprillis, aga kuna kaksikutel tihti isu enne kõhus istumisest täis saab, kui üksikutel, siis võib ka varem võibolla.
reaktsioonidest:
- ultrahelis voolasid mul pisarad kontrollimatult, ehmatusest ma arvan, aga rohkem ikka sellepärast, et kõik tundub kena ja terve olevat topelt... ise ma küsisin selle arsti käest, kas neid on ikka üks.
- mees istus pool tundi metsas kännu peal, kui talle teatasin (ei ole sõjaväelasest isal lihtne arstil kaasas käia, isegi nii oluliste uudiste puhul), kuidagi ei saanud uuesti liikuma
- ema minestas peaaegu ja veel nädal hiljem ei suutnud ta uskuda, et tema tütar saab kaksikud
- mehe isa ütles, et nüüd ongi hea lihtne, ühed kaksikud nüüd ja teised veidi hiljem (ei teagi mis see nüüd oli, praegu küll rohkem kaugemale ei mõtle, kui just need kaksikud)
- meie kaksikute nõiduja muheles omaette rahulolevalt (algas ta selle jutuga 4-5 a tagasi juba!)
- mehe sõber oli natuke aega vait ja siis lausus: "oota, ütle korra veel!"
- üldsõnaliselt on olnud kallistajaid, kiljujaid, ahhetajaid, ohhetajaid, kadestajaid ja rõõmustajaid.
Enesetundest:
- alguses oli uni
- siis tuli iiveldus, mis kestis 2 kuud! ei soovita kellelegi, sest söök oli mu vaenlane, ka toidulõhn või parfüümid või külmkapi ukse avamine kindlustas spurdi vetsu poole
- järgnes hirm ja haigla, kuna arstid kardavad raseda iga "veidrat tunnet kõhus" kaksikraseduse puhul. haigla oli igav ja mõtetu, kuna ma ju tegelikult teadsin, et kõik on korras
- nüüd olen jälle väsinud ja igasugu naljakate isudega: viinamarjad, melon, porgand ja juust on suured sõbrad, liha-kala ja rammusad toidud endiselt out
mis edasi saab?
noh, kaks voodit ja kaks turvahälli ja kaks turvatooli ja kaks vanni ja kahekohaline käru ja neli jalga-kätt-silma-kõrva-kõhtu-selga ning kaks vääääga ähmis väsinud vanemat ;)
elu on lill, kas pole!?
esmaspäev, 20. oktoober 2008
Glaw-fin-ger! Glaw-fin-ger!
jah tõesti-tõesti, nad olid jälle siin :) ülihea kontsert, ausõna! ja need, kes ei hinda taolist mussi, saaksid kindlasti oma eelarvamusi muuta, kui just Zacki lavalist esinemist vaatama tuleksid.
kui me esimest korda Rabarockil kohtusime, oli rahvast mingi 10000 ja katuseks taevalagi, seekord siis ca 200-300 nägu ja Rock Cafe intiimsus. mulle väga sobis. seekord jäi lava ees käik vahele, aga laulja otsustas ise mingi hetk, et tuleb saali tahaossa minu tooli kõrvale laua peale laulma... ja lauliski, terve laulu lõpuni, laskis rahval end katsuda ja ronis lavale tagasi :)))
Eesti peab neile ikka tõesti meeldima, sest kiiduavaldused olid lõputud ja ovatsioonid vastastikused mu meelest. klahvkamees veel teatas, et Zack ei räägi millegipärast kunagi super-publiku juttu sakslastele.
igatahes mina olen rahul ja ootan kannatamatult meie järgmist kohtumist ;)
kui me esimest korda Rabarockil kohtusime, oli rahvast mingi 10000 ja katuseks taevalagi, seekord siis ca 200-300 nägu ja Rock Cafe intiimsus. mulle väga sobis. seekord jäi lava ees käik vahele, aga laulja otsustas ise mingi hetk, et tuleb saali tahaossa minu tooli kõrvale laua peale laulma... ja lauliski, terve laulu lõpuni, laskis rahval end katsuda ja ronis lavale tagasi :)))
Eesti peab neile ikka tõesti meeldima, sest kiiduavaldused olid lõputud ja ovatsioonid vastastikused mu meelest. klahvkamees veel teatas, et Zack ei räägi millegipärast kunagi super-publiku juttu sakslastele.
igatahes mina olen rahul ja ootan kannatamatult meie järgmist kohtumist ;)
reede, 10. oktoober 2008
Lordi vol. 100
jah, see postitus tuleb mu kassist. mis teha, kui ta selline on, et mitte ei saa kirjutamata jätta. igatahes on temas toimumas talvised muudatused - kasukas tiheneb, toidukauss tühjeneb, uni paraneb ja tuju halveneb (see viimane peaks küll kevade sümbol olema, aga ega mul päris normaalne kass pole ka). igatahes ükspäev me läksime riidu - olin teisel kõhu kenasti täis söötnud ja ta end ahju kõrvale toolile kerra tõmmanud. see tool on meil strateegiliselt tähtsas kohas - ühes kõike käidavamas nimelt - ja Lordile meeldib just seal peesitada, sest sealt on hea möödakäijaid käpaga äsada. nii ka seekord, nagu mööda läksin, sain käpaga! tal ei ole õnneks kombeks küüsi välja ajada, tavaliselt kostitab ta liikujat sellise tömbi käpamatsuga ja siis vaene kannataja peab teda sügama ja küsima, et miks sa nii tegid? mille peale vend end laialt sirgu lööb ja eeldab, et teda paitatakse. seekord aga, vana põrsas, kargas ta mulle kätte kinni ja hammustas! käsi on täitsa kriim kohe :( ja ma ei saa siiamaani aru, miks? ise ta ju alustas!
vot selline loom.
ja mu vanemad on ameerika-maalt tagasi :) nii tore, ma hakkasin end juba täitsa üksi tundma...
kass muidugi mängis solvunut paar päeva, siis aga andis alla ja lasi end sügada, paitada ja nurrus sõbralikult stiilis, et lõpuks ometi te tulite, ma pidin pidevalt ilma pai saamata elama ;)
vot selline loom.
ja mu vanemad on ameerika-maalt tagasi :) nii tore, ma hakkasin end juba täitsa üksi tundma...
kass muidugi mängis solvunut paar päeva, siis aga andis alla ja lasi end sügada, paitada ja nurrus sõbralikult stiilis, et lõpuks ometi te tulite, ma pidin pidevalt ilma pai saamata elama ;)
reede, 3. oktoober 2008
mul on vist kirjutamispaus
ei teagi miks, lihtsalt ei ole tahtmist ennast maailmaga jagada praegu. kui uuesti lainele saan, küll siis kuuleme jälle.
esmaspäev, 29. september 2008
täitsa ametlikult keskkõrvapõletikku põdev inimene on tänasest jälle tööl, kuigi arst ütles hommikul, et möödas peaks see jama olema umbes 2 nädala pärast... tegelikult ma teadsin küll, et niikaua läheb, aga ei tahtnud uskuda. vähemalt jubedat valu enam pole, jäänud on kumisev kõrv ja naksuv kuulmekile iga neelatuse juures. ja nii järgmised paar nädalat.
kui te tahate teada, mismoodi näeb välja ja tundub äralamatud selg, siis olge 3 päeva pikali ja ärge vahepeal eriti liigutage (sest liigutamine on ju valus).
muidu pole väga vigagi, ainult et tasakaaluorgan võiks kõrvas paika minema hakata, muidu see iiveldus ja mööda seinaääri käimine ei pruugigi ära lõppeda.
mis muusse puutub, siis sõgis on endiselt kõige kaunim aastaaeg :)
kui te tahate teada, mismoodi näeb välja ja tundub äralamatud selg, siis olge 3 päeva pikali ja ärge vahepeal eriti liigutage (sest liigutamine on ju valus).
muidu pole väga vigagi, ainult et tasakaaluorgan võiks kõrvas paika minema hakata, muidu see iiveldus ja mööda seinaääri käimine ei pruugigi ära lõppeda.
mis muusse puutub, siis sõgis on endiselt kõige kaunim aastaaeg :)
kolmapäev, 24. september 2008
ei tea mille eest mind nüüd karistatakse :(
öösel hakkas kõrv pööraselt valutama. nagu hambaarsti juurde käigust täna veel vähe oleks olnud. kusjuures ma tean, et kevadeti ja sügiseti see kõrvavalu ikka mingil ajal tuleb, aga tavaliselt see saabub endast vaikselt märku andes ja ma saan ta arsti poolt antud rohtudega minema ajada. kroonilise kõrvavalutaja asi, juba samatark kui arst ;) seekord aga polnud mingit hoiatust - lihtsalt üks hetk ärkasin kohutava valuga ja iiveldusega (kõrvas ju tasakaaluorgan, mis iga kord oma töövõime kaotab, kui see valu algab).
ma siiamaani imestan, et end tööle suutsin vedada. stiimul muidugi oli, sest siitkaudu on mul kõige lihtsam saada kontakti oma arstiga (ühe asutuse värk, sisenumbrid ja puha). mingi väike kaitseingel mul vist ikka on, sest keegi oli hommikul aja ära öelnud ja ma saan lõuna paiku täitsa ametlikult doktori juurde minna :)
senikauaks u-uu-uuuuuuuu, jube valus on! :(
ma siiamaani imestan, et end tööle suutsin vedada. stiimul muidugi oli, sest siitkaudu on mul kõige lihtsam saada kontakti oma arstiga (ühe asutuse värk, sisenumbrid ja puha). mingi väike kaitseingel mul vist ikka on, sest keegi oli hommikul aja ära öelnud ja ma saan lõuna paiku täitsa ametlikult doktori juurde minna :)
senikauaks u-uu-uuuuuuuu, jube valus on! :(
esmaspäev, 22. september 2008
ilusat sügist!
täna ta hakkab :) ja ongi kuldne! päike särab taevas, rändlinnud on ikka veel siin. järelikult tuleb soe sügis :)
peaks vist vahepealseid lünki täitma, pole ammu midagist kirja pannud. mõned tähelepanekud siis:
- olen näinud vesiroti poolt peaaegu täielikult ärasöödud porgandit (ikka kõige rammusamat oli vaja tal närida)
- olen käinud Tiibeti Buddha Munkade Varja muusika ja tantsude etendusel (või kontserdil), mis jättis veidra tunde hinge. Laulud olid paremad kui tantsud. Kui see kõik minust üle voolas, siis oli ikka täitsa mõnus :)
- suvepaviljon on kokku pandud järgmist suve ootama. Loodan, et seda saab ka kasutada erinevalt sellest olemata jäänud suvest.
- elu on ilus :)
peaks vist vahepealseid lünki täitma, pole ammu midagist kirja pannud. mõned tähelepanekud siis:
- olen näinud vesiroti poolt peaaegu täielikult ärasöödud porgandit (ikka kõige rammusamat oli vaja tal närida)
- olen käinud Tiibeti Buddha Munkade Varja muusika ja tantsude etendusel (või kontserdil), mis jättis veidra tunde hinge. Laulud olid paremad kui tantsud. Kui see kõik minust üle voolas, siis oli ikka täitsa mõnus :)
- suvepaviljon on kokku pandud järgmist suve ootama. Loodan, et seda saab ka kasutada erinevalt sellest olemata jäänud suvest.
- elu on ilus :)
esmaspäev, 15. september 2008
CIF
Mäletate minu seiklusi Shotimaal? arvan, et ikka ;) need meelnusid mulle väga eredalt möödunud nädalavahetusel, kui veetsin kolm päeva CIF Baltic-Nordic kokkusaamisel Lätis, Aluksnes. Vahetusprogrammis olles ei tajunud ma seda suurt ühtsust, mida ühingu tegevuses osalemine annab. Absoluutselt liigutav oli jälgida, kuidas inimesed mitme maa ja mere tagant üle mitme aasta jälle kokku saavad ja kallistavad, rõõmustavad, jutustavad. Mul pole varem võimalust olnud neil kokkusaamistel osaleda, kuid nüüd tundsin ka mina lahkumishetkel, kui kõik käisid ja mind kallistasid, et ma kuulun ja olen oluline lüli CIF-i tegemistes ja oluline nende inimeste jaoks :)
Ülemaailmne sõpruskond kogu eluks. Kui selle peale mõelda, siis on süda kohe väga soe.
Ilusat sügist teile ka!
Ülemaailmne sõpruskond kogu eluks. Kui selle peale mõelda, siis on süda kohe väga soe.
Ilusat sügist teile ka!
The Would You Have Been a Nazi Test
Your result for The Would You Have Been a Nazi Test...
The Resistance
Welcome to the Resistance (Der Widerstand)! You believe in freedom, justice, equality, and your country, and you can't be converted to the the dark side.
Breakdown: your Blind Patriotism levels are borderline unhealthy, but you show such a love of people from everywhere and a natural resistance to brainwashing, you would probably focus your energy to fight the Fuehrer with furor, so to speak.
Conclusion: born and raised in Germany in the early 1930's, you would have taken up ARMS against the oppressors. Or even your friends' oppressors. Congratulations!
Less than 5% of all test takers earn a spot in the Resistance!
The Would You Have Been A Nazi? Test
- it rules -
Breakdown: your Blind Patriotism levels are borderline unhealthy, but you show such a love of people from everywhere and a natural resistance to brainwashing, you would probably focus your energy to fight the Fuehrer with furor, so to speak.
Conclusion: born and raised in Germany in the early 1930's, you would have taken up ARMS against the oppressors. Or even your friends' oppressors. Congratulations!
Less than 5% of all test takers earn a spot in the Resistance!
- it rules -
teisipäev, 9. september 2008
rõõmusõnum
Glawfinger tuleb Eestisse!!! minu suur armastus pärast 2007 Rabarocki. väga häppi praegu :) Ja nad tulevad Rock Cafe'sse, mis tähendab väikest publikut, ülienergilist lauljat ja ülimat lähedust bändiga. Super!
üldse tundub muusika lainel hetkel kõik korras olema, sest mul on Vajra budistlike munkade piletid ja plaanin veel osta Tõnis Mägi juubelikontserdi omad. Jõulumuusika pileteid on ka juba saada, aga see aeg tundub kuidagi liiga kaugel.
teatriga pole kahjuks samahead lood. Endla ei üllata millegagi, Rakvere ei tule lähiajal Pärnusse, ega ka Linnateater või Draamateater. Ma tahaks ikka näha etendust "Mina, naine", aga mitte ei saa pihta. peab ootama, mis muud, ja aega seni teiste toredate ettevõtmistega sisustama.
üldse tundub muusika lainel hetkel kõik korras olema, sest mul on Vajra budistlike munkade piletid ja plaanin veel osta Tõnis Mägi juubelikontserdi omad. Jõulumuusika pileteid on ka juba saada, aga see aeg tundub kuidagi liiga kaugel.
teatriga pole kahjuks samahead lood. Endla ei üllata millegagi, Rakvere ei tule lähiajal Pärnusse, ega ka Linnateater või Draamateater. Ma tahaks ikka näha etendust "Mina, naine", aga mitte ei saa pihta. peab ootama, mis muud, ja aega seni teiste toredate ettevõtmistega sisustama.
esmaspäev, 8. september 2008
ülevaade seenemetsast
mets oli olemas, seentega nii ja naa. ega kurta ei saa tegelikult, sest kaks 10-liitrist ämbrit on suht ok kogus, eriti siis, kui need ka sisse tegema peab. rohkem ei oleks kuidagi viitsinud puhastada-keeta-purgistada.
aga jah, seekord oli nii, et lähimetsades oli rohkem saaki, kui kaugemal. kõigepealt läksime mehega muidugi kukeseeni otsima, sest me oleme sel aastal korra juba kõhu neist täis söönud. oli teisi ka, aga hooaeg hakkab lõppema. leidsime sealt hoopis mingid riisikad. millised, ei tea. aga söögiseened nad olid ja koju me nad tõime. (peab ikka seeneraamatu ostma). meie kaugemas seenemetsas oli 4 autot juba ees, kuid me kõik jäime suht pika ninaga - männiriisikad ei ole veel sambla alt nina välja pistnud :( mõni ikka oli ka, aga väikesed alles. korjasime siis lohutuseks punaseid pilvikuid ja kolistasime mööda külateid kodu poole tagasi.
metsas on niiiiii mõnus!
aga jah, seekord oli nii, et lähimetsades oli rohkem saaki, kui kaugemal. kõigepealt läksime mehega muidugi kukeseeni otsima, sest me oleme sel aastal korra juba kõhu neist täis söönud. oli teisi ka, aga hooaeg hakkab lõppema. leidsime sealt hoopis mingid riisikad. millised, ei tea. aga söögiseened nad olid ja koju me nad tõime. (peab ikka seeneraamatu ostma). meie kaugemas seenemetsas oli 4 autot juba ees, kuid me kõik jäime suht pika ninaga - männiriisikad ei ole veel sambla alt nina välja pistnud :( mõni ikka oli ka, aga väikesed alles. korjasime siis lohutuseks punaseid pilvikuid ja kolistasime mööda külateid kodu poole tagasi.
metsas on niiiiii mõnus!
reede, 5. september 2008
Riia mu arm
jah, ma käisin Riias :) küll hetkeks ja läbisõiduga, kuid siiski on see mu lemmikumaid lähipealinnu. Tallinna vanalinn ja üldse kogu linn on kuidagi rõhuv ja sünge, Riia aga väga ilusaid vanu maju, mõnusaid parke ja mõtteid täis. vanalinn on eriti armas, seal jalutades ei teki kunagi tunne, et tahaks ära - ikka veel sooviks olla ja avastada. eks oma osa mängivad ka noorepõlveseiklused seal, aga ikkagi, ilus linn on.
põhjusmõtteliselt käisin seal korraks täna öösel, sest viisin vanemaid lennujaama (nad hullukesed sõitsid USA-sse sugulastegele külla) ja tulin kohe tagasi ka.
Riias on üks asi, mis sealse võlu ära rikub - öö läbi töötavad valgusfoorid... aru ma ei saa, linnas on kokku öösel 10 masinat, aga kõik, kõik! foorid töötavad. isegi äärelinnas. neil on ju foore samatihedalt või veel rohkem kui Tallinnas Vabaduse pst.-l. nii ma siis seisin seal üksikuna ja ootasin mingi 10 min kindlasti kõigi taga kokku, et minema saaks. selles mõttes annab väikelinnas elamine kindlasti silmad ette.
ja ma pean kiitma meie GPS-i, ta sai hästi hakkama. Jaagup noh ;) Loviisat pole veel proovinud, aga küllap ta ka suunda juhatada teab. vahepeal sõitsin Jaagupi andmetel ca 20 km mööda põldu ka, sest ühest linnast (mille nimi mul muidugi meelde ei tule, ag ta asub enne Riiat mõnikümmend km-t) on ehitatud möödasõidutee, aga Prestigio kaardid seda veel ei tunnista. küsis teine ühtepuhku, et kas seadistan uuesti või pööran ümber? maruvahva :) koju jõudsin ilusti, kuid see sügisene udu oli ikka päris jube. loodan, et kui nad oktoobris tagasi tulevad, siis uduviirud kadunud ja paistab meeldiv sügispäike. loota ju võib, eks!
põhjusmõtteliselt käisin seal korraks täna öösel, sest viisin vanemaid lennujaama (nad hullukesed sõitsid USA-sse sugulastegele külla) ja tulin kohe tagasi ka.
Riias on üks asi, mis sealse võlu ära rikub - öö läbi töötavad valgusfoorid... aru ma ei saa, linnas on kokku öösel 10 masinat, aga kõik, kõik! foorid töötavad. isegi äärelinnas. neil on ju foore samatihedalt või veel rohkem kui Tallinnas Vabaduse pst.-l. nii ma siis seisin seal üksikuna ja ootasin mingi 10 min kindlasti kõigi taga kokku, et minema saaks. selles mõttes annab väikelinnas elamine kindlasti silmad ette.
ja ma pean kiitma meie GPS-i, ta sai hästi hakkama. Jaagup noh ;) Loviisat pole veel proovinud, aga küllap ta ka suunda juhatada teab. vahepeal sõitsin Jaagupi andmetel ca 20 km mööda põldu ka, sest ühest linnast (mille nimi mul muidugi meelde ei tule, ag ta asub enne Riiat mõnikümmend km-t) on ehitatud möödasõidutee, aga Prestigio kaardid seda veel ei tunnista. küsis teine ühtepuhku, et kas seadistan uuesti või pööran ümber? maruvahva :) koju jõudsin ilusti, kuid see sügisene udu oli ikka päris jube. loodan, et kui nad oktoobris tagasi tulevad, siis uduviirud kadunud ja paistab meeldiv sügispäike. loota ju võib, eks!
teisipäev, 2. september 2008
Tõehetk WTF?
eile see siis algas. uskumatu saade mu meelest. ikka suht haige inimene peab olema, et sinna minna ja veel haigem kaaslane/perekond, kes sul sinna minna laseb. olin täiesti hämmingus. mul ei ole just palju luukeresid kapis, aga sellisele mõttele, et oh lahe! lähen saatesse, ei tuleks miljoni aasta kestel ka.
iseenesest lahe ju vaadata, kuidas inimeste elud saates purunevad, aga see pole paraku minu koogitükk... miljonimängus on ikka oluliselt lihtsam 10000 peale jõuda. vähemalt eneseväärikus jääb alles. seal ei saa ju väita, et tulles mul polnud midagi, kui raha kaotan, olen samas seisus. arvamus sinust kukub ju kolinal kokku, mismoodi sa siis samas seisus oled huvitav?
kusjuures hull tünga tegemine saate formaadi poolt ka - võite vajutada nuppu, kui tahate küsimuse vastamisest pääseda. no ja siis tuleb selle asemel veel hullem küsimus, mis on otseselt seotud eelmisega ja annab vastuse nagunii ära. vaesed vanemad ma ütlen.
tõenäoliselt oli avasaatesse valitud ülimalt puntras eludega pere, et vaadatavust skoorida, aga ikkagi, jube julm.
mängime parem Aliast või Eesti mängu, eks ;)
iseenesest lahe ju vaadata, kuidas inimeste elud saates purunevad, aga see pole paraku minu koogitükk... miljonimängus on ikka oluliselt lihtsam 10000 peale jõuda. vähemalt eneseväärikus jääb alles. seal ei saa ju väita, et tulles mul polnud midagi, kui raha kaotan, olen samas seisus. arvamus sinust kukub ju kolinal kokku, mismoodi sa siis samas seisus oled huvitav?
kusjuures hull tünga tegemine saate formaadi poolt ka - võite vajutada nuppu, kui tahate küsimuse vastamisest pääseda. no ja siis tuleb selle asemel veel hullem küsimus, mis on otseselt seotud eelmisega ja annab vastuse nagunii ära. vaesed vanemad ma ütlen.
tõenäoliselt oli avasaatesse valitud ülimalt puntras eludega pere, et vaadatavust skoorida, aga ikkagi, jube julm.
mängime parem Aliast või Eesti mängu, eks ;)
reede, 29. august 2008
unetu
juhtus midagi koletut - mul polnud üksöö und. kohe kole oli olla, alles mingi kell kaks vajusin ära. ma olen ju tuntud kuldmagajana. kui pea patja puudutab, siis uni ka kohe tuleb. kui 5 min pärast veel ei maga, siis juba hädaldan, et und pole. vabalt võib pärast tööd 2-3 h magada, siis veits üleval olla ja siis terve öö jälle rahulikult tududa :) ja nüüd istusin ma voodis väherdes üleval mingi 4 h. uskumatu! analüüsisin läbi kõik päevasündused, no ei olnud midagi põrutavat ega ülemäära emotsioone tekitavat, et magama ei peaks jääma.
igatahes, see oli kole kogemus ja mul on südamest kahju kõikidest unetutest!
igatahes, see oli kole kogemus ja mul on südamest kahju kõikidest unetutest!
esmaspäev, 25. august 2008
mängime!
sel aastal juhtus täiesti ebatraditsiooniline asi - mees ei kinkinudki mulle mõnda üliasrmast iluvidinat, vaid mängu. ja-jah, just mängu - EESTI. teate ju küll, see laulamäng, kus on 6-valdkonna küsimused ja vastavalt ruudule sattudes tuleb ühele neist vastata. point on koguda kõikide valdkondade kaardid.
sõpradega ümber laua istudes sai selgeks, et ma olen täielik ajukääbik ja ei tea Eesti kultuurist ega ajaloost absoluutselt mitte midagi... eriti kui ümber laua istuvad 2 ajaloolast ja kultuuritibi ;) nalja sai muidugi palju, eriti siis, kui mu abikaasale sattusid küsimused parfüümide, vouge'i või Kolja kohta. kes oli Kolja ja miks selline küsimus pakist üldse välja tõmmati, jääb arusaamatuks.
kui kõik need 2500 küsimust meelde jätta, siis võiks vist peaaegu minna "targem kui 5B" saatesse.
huvitavaid fakte: siilid sünnivad valgete okastega, Eesti kõige põhjapoolsem linn on Loksa, Eesti jalgpallikoondis ON osalenud olümpiamängudel.
sõpradega ümber laua istudes sai selgeks, et ma olen täielik ajukääbik ja ei tea Eesti kultuurist ega ajaloost absoluutselt mitte midagi... eriti kui ümber laua istuvad 2 ajaloolast ja kultuuritibi ;) nalja sai muidugi palju, eriti siis, kui mu abikaasale sattusid küsimused parfüümide, vouge'i või Kolja kohta. kes oli Kolja ja miks selline küsimus pakist üldse välja tõmmati, jääb arusaamatuks.
kui kõik need 2500 küsimust meelde jätta, siis võiks vist peaaegu minna "targem kui 5B" saatesse.
huvitavaid fakte: siilid sünnivad valgete okastega, Eesti kõige põhjapoolsem linn on Loksa, Eesti jalgpallikoondis ON osalenud olümpiamängudel.
neljapäev, 21. august 2008
märka mind ka ;)
on parim, et Eesti taasiseseisvuspäev on just samas kandis, kui mul sünnipäev :) eriti sel aastal. öölaulupeo tõttu ikka. kestvad ovatsioonid, eriti koorilaulude kohta. kirjeldada kõike seda ei saa, kuigi väga tahaks. hea oli olla ja ilus. südames oli ja on soe-soe, sest eestlased on ikkagi oma rahvuse ja riigi üle uhked, olenemata tarbimisühiskonna võidujooksust. selle üle on mul siiralt hea meel, et inimesed on ilusad ja head :)
esmaspäev, 18. august 2008
salakokk?
hmm... mu mehest on saamas salakokk. kui te teda tunneksite, siis te imestaks. mina ka imestasin. asi algas kõik sellest, et töökohas jagati ühikatubasid, kus on mõlemal üks tuba ja kahepeale köök ja muud ruumid. selgus, et köögis on olemas pliit ja külmik ja kraanikauss. mehed ostsid muidugi kohe mikrouuni, et ei-ei, nemad küll süüa tegema ei hakka ega oskakski, ainult soojendavad. ja mida minu kõrvad peavad kuulma! kohe sissekolimise järgselt viidi kohale taldrikud-tassid-kausid, seejärel küsiti, millist panni osta. ka pott oli siginenud. ja nüüd, kas teate, helises mul üksõhtu telefon ja hakati uurima, mida ikka prae sisse panna, et parem tuleks :P naljamehed, ma ütlen. ise räägivad, et ei oska munagi praadida, aga tegelt kokkavad salaja. eile uuriti, kust saaks sellise sõela, mis meil kodus on...
loodan, et kaugesse tulevikku jääb aeg, kus mees maitseb kooki ja teatab, et selle või tolle aine lisamisega tuleks ikka veel parem. või tegelt, võiks kiiremini tulla, siis saan mina teleka ees logeleda, kui mees köögis kokkab ;)
loodan, et kaugesse tulevikku jääb aeg, kus mees maitseb kooki ja teatab, et selle või tolle aine lisamisega tuleks ikka veel parem. või tegelt, võiks kiiremini tulla, siis saan mina teleka ees logeleda, kui mees köögis kokkab ;)
reede, 15. august 2008
miks head mõtted ära kaovad?
ja miks nad alati õhtul voodis või mingit mõttetut tegevust tehes tulevad. tavaliselt hetk enne magamajäämist on mul valmis teema ja mitu head lauset, mida siia blogisse kirjutada tahaks. hommikul, kui arvuti taas lahti, tean, et midagi oli, aga miskit ei tule meelde. või siis näiteks niidan muru või riputan pesu kuivama, rida mõtteid peas keerlemas, jõuan tuppa, tühi ekraan vilgub ja midagi ei tule. veidier, kas pole?
üks hea virtuaalväline mõte on mul küll - plaanin minna põldmarju korjama. nendest pidi hiiglama head moosi saama, mahl on ka super, seda on proovida antud mehe juures maal. moosist seni vaid legende kuulnud. marjade korjamine on muidu jube tüütu töö, aga kui tulemus mõnusalt magus tuleb, siis natuke võib vahel vaeva näga ;)
nii et ärge mu kassi süüdistega, kui mul käed "kriimud" on varsti, sest põldmari on igavesti okkaline.
üks hea virtuaalväline mõte on mul küll - plaanin minna põldmarju korjama. nendest pidi hiiglama head moosi saama, mahl on ka super, seda on proovida antud mehe juures maal. moosist seni vaid legende kuulnud. marjade korjamine on muidu jube tüütu töö, aga kui tulemus mõnusalt magus tuleb, siis natuke võib vahel vaeva näga ;)
nii et ärge mu kassi süüdistega, kui mul käed "kriimud" on varsti, sest põldmari on igavesti okkaline.
kolmapäev, 13. august 2008
Venemaa naabriks olemisest
olen püüdnud Gruusias toimuvat vältida, see tundub kuidagi kõik liiga õudu tekitav. oma eksistentsi pärast ma just sageli hirmu ei tunne, kuid praegu ma kardan. tõsiselt, oma elu ja turvalisuse pärast. see kõik on liiga reaalne.
toimunud on nii palju, et eilseks jõudsin punkti, kus uudiseid enam ei vaadanud - paha hakkas.
minu seisukoht on, et pole vaja torkida herilasepesa, kui sa nende vastu allergiline oled. ma saab aru, et grusiinid on keevalise verega, kuid igalühel meist peaks (ja eriti nende liidritel) olema niipalju arvutamisoskust, et kui tanke ja armee koosseisu üle lugeda ning võrrelda vaenlase omaga, siis saad aru, kes ülekaalus on... 10:1000-le ei ole just tore võrdlus. see on nagu oma rahva meeleda surma viimine. ja siis tunnistab veel nende president, et jah, meie alustasime. ajulagedus mu meelest :(
teine teema, mis mind endast välja viis, oli Eesti-Läti-Leedu-Poola presidentide sõit Gruusiasse. miks? mida sellega saavutatakse? toetuse näitamiseks, hea küll. seda saab ka muud moodi teha. võtnuks nad vähemalt Saksamaa või brittide tähtsad ametnikud kaasa. me oleme oma asukohaga samavõrd ohustatud, kui ükskõik milline Venemaa naaberriik ja nad võivad iga hetk tulla. kas me tahame, et Eestimaa purustatakse selle hinnaga, et mõni teine riik terveks jääks. mina ei taha seda kindlasti mitte. see on täpselt sama hea, kui hullunud karu käest minna päästma sõpra ja ise ka surma saada.
on loomulikult õige, et arglikult ei tohi käituda ükski riik, kui kedagi teist okupeeritakse. samas ei pea väike, just alles normaalsele elujärjele jõudmas Eesti, kangelaslikult välja astuma. konfliktides katsutakse ikka tugevamaid liitlasi ka enda poolele meelitada enne, kui rusikatega vehkimiseks läheb, või mis?
aga üht ma ütlen, kui Eestis midagi juhtuma peaks hakkama, siis mina jään siia. mehe püss mul on, mõnele ikka pihta saan. kodu peab ju kaitsma, mitte võitluseta alla andma. ei vaata ma hea pilguga neile, kes lahkusid toona ega ka neile, kes praegu vehkat teeksid. võidelda tuleb, rahvas! kodumaal saab ka ellu jääda, hoida tuleb end eemale suurematest linnadeks, sõjaväe- ja riigiobjektidest. kuskil kesk-eesti metsas on võimalus terveks jääda suht suur.
ja ikkagi on väga jube, et aastal 2008 tuleb mõelda reaalselt olukorrale, kui juhtub. kuhu ja kelle juurde minna, kuidas tegutseda, kellele helistada...
loodan, et see reaalsus ei saabu kunagi enam.
toimunud on nii palju, et eilseks jõudsin punkti, kus uudiseid enam ei vaadanud - paha hakkas.
minu seisukoht on, et pole vaja torkida herilasepesa, kui sa nende vastu allergiline oled. ma saab aru, et grusiinid on keevalise verega, kuid igalühel meist peaks (ja eriti nende liidritel) olema niipalju arvutamisoskust, et kui tanke ja armee koosseisu üle lugeda ning võrrelda vaenlase omaga, siis saad aru, kes ülekaalus on... 10:1000-le ei ole just tore võrdlus. see on nagu oma rahva meeleda surma viimine. ja siis tunnistab veel nende president, et jah, meie alustasime. ajulagedus mu meelest :(
teine teema, mis mind endast välja viis, oli Eesti-Läti-Leedu-Poola presidentide sõit Gruusiasse. miks? mida sellega saavutatakse? toetuse näitamiseks, hea küll. seda saab ka muud moodi teha. võtnuks nad vähemalt Saksamaa või brittide tähtsad ametnikud kaasa. me oleme oma asukohaga samavõrd ohustatud, kui ükskõik milline Venemaa naaberriik ja nad võivad iga hetk tulla. kas me tahame, et Eestimaa purustatakse selle hinnaga, et mõni teine riik terveks jääks. mina ei taha seda kindlasti mitte. see on täpselt sama hea, kui hullunud karu käest minna päästma sõpra ja ise ka surma saada.
on loomulikult õige, et arglikult ei tohi käituda ükski riik, kui kedagi teist okupeeritakse. samas ei pea väike, just alles normaalsele elujärjele jõudmas Eesti, kangelaslikult välja astuma. konfliktides katsutakse ikka tugevamaid liitlasi ka enda poolele meelitada enne, kui rusikatega vehkimiseks läheb, või mis?
aga üht ma ütlen, kui Eestis midagi juhtuma peaks hakkama, siis mina jään siia. mehe püss mul on, mõnele ikka pihta saan. kodu peab ju kaitsma, mitte võitluseta alla andma. ei vaata ma hea pilguga neile, kes lahkusid toona ega ka neile, kes praegu vehkat teeksid. võidelda tuleb, rahvas! kodumaal saab ka ellu jääda, hoida tuleb end eemale suurematest linnadeks, sõjaväe- ja riigiobjektidest. kuskil kesk-eesti metsas on võimalus terveks jääda suht suur.
ja ikkagi on väga jube, et aastal 2008 tuleb mõelda reaalselt olukorrale, kui juhtub. kuhu ja kelle juurde minna, kuidas tegutseda, kellele helistada...
loodan, et see reaalsus ei saabu kunagi enam.
Tellimine:
Postitused (Atom)