teisipäev, 29. juuli 2008

lillepeenart vaadates

tahaks käsi laiutada või lausa kiruda. no ei õitse sel aastal midagi ja kõik on valesti. ma ei saa kohe üldse aru. probleem on olnud põhiliselt selles, et taimed, mida istutan, hakkavad kenasti kasvama, moodutavad ilusad õied, jõuan neist isegi rõõmu tunda ja siis mõned päevad hiljem vaatan, kuidas kõik lihtsalt ära kolletab. no ei saa aru. vahepeal oli ju vihma ja kui pole olnud, siis oli kastekann. aga ikka samamoodi kuivavad nagu ära - lähevad kollaseks ja kuivavad :( ei julge kohe uusi ostagi...
ja siis veel igasugused imelikud asjad, mille tõttu olen jõudnud otsusele, et järgmisel aastal ostetavate lillesibulate tsekid tuleb alles hoida kuni õite saabumisteni, et vajadusel poodi tagasi minna ja uurida, kuidas nii juhtuda saab. nimelt ostsin tulipunased gladioolid, mis osutused lilladeks! ja lilled (mille nime ma ei mäleta), mis pidid tulema pikad oranzide õitega, on praegu madalad ja ma arvan, et nendest tulevad päevalilled!!! ma ei salli päevalilli! üldse mitte. sellegipoolest toovad inimesed neid mulle järjekindlalt sünnipäevaks, sest need õitsevad siis. ma ei kujuta elu ette inimesel, kellel on sünnipäev maikuus ja ta ei armasta piibesid. vaeseke! neil on ju nii intensiivne lõhn, õnneks päevalilled ei haise ;)
see oli ikka paras ninanips küll, kui ma ootasin ja ootasin, aga mitte ei saanud aru, miks mu taimekesed üldse pikemaks ei sirgu. ühes naaberaias on taolised ja need olid juba heina kasvu selleks ajaks, kui minu omad 5-10 cm pikkused olid... tänapäeva kaubandus ma ütlen. kusjuures need olid pakendis, korralikus pakendis.
mõtlen siin nüüd, et tuleb ikka püsikud panna, need on kindlamad ja tulevad ise, et pea pidevalt turule jooksma.
aga lilliad olid ilusad, õitsesid mitu nädalat :)

esmaspäev, 28. juuli 2008

tere maailm

ma olen nüüd ka usinate töömesilaste pere juures tagasi, kahjuks :( Puhkus läbi ühesõnaga.
mehe "30" jubileum ka peetud. ma väga täpselt sellest ei räägiks, teavad, kes nägid. aga pidu oli, no kuidas seda nüüd kirjeldadagi, mu mees ütleb selliste asjade peale tavaliselt ränk-raju-pime-lend. selline oligi. kuna oli ka mängujuht, siis õhtu ja öö jooksul toimus nii mõndagi pildistamisväärset. ja kuna sõjaväelastel valehäbi absoluutselt puudub, siis üsna mitme pildi peal on seismas mehepoegi, kes kannavad aadamaülikonda ja on selle üle veel väga uhked ka ;) naera ribadeks ennast. asjatavad ja seletavad, aga ise on porgandpaljad :p
see, et mina täna väga udu sees kõnnin, käib vist asja juurde, sest 2 magamata ööd järjest ja pidev jalul olemine, et 50 inimest ikka söönuks saaksid, nõudsid oma osa.

tukun nüüd edasi. seda olen tähele pannud küll, et ilm on ilus ja lilled tahavad kasta, aga hiljem, kullakesed, hiljem.

kolmapäev, 23. juuli 2008

keele viib alla

puhkuse lõpus otsustasin natuke täiuslik koduperenaine ka olla. sel ajal kui mees metsas sokku taga ajas (ja sai ka!), küpsetasin mina saia. teate küll, sellist kodusaia, mis vanaemadel hästi välja tulevad. minul tuli ka! kohe esimese korraga :P
mees hakkas ükspäev rääkima, et tema tahaks päris saia, sellist, mida vanaema tegi - suur ja kohev ja hea.
et kõik algusest ära rääkida, nagu asjad olid, siis peab kõigepealt ütlema seda, et Häää vormisai olevat suht sarnase maitsega. no ma ei tea, aga kui mees nii ütleb, siis küllap tema arust ka on ;)
igatahes mõte hakkas idanema. kui raske üks saia küpsetamine siis olla saab. mul ema tegi kogu aeg, kui ma laps olin. tal kippusid need küll veidi "seebid" jääma, aga tihti olid head ka. siinkohal pean mainima, et ma pole kunagi elus varem midagi pärmi kasutades küpsetanud. igasugu muud küpsetised ja pirukad on mu spetsialiteet (eriti itaalia juustu-singipirukas), aga pärmitaignaga pole seni sõber olnud. nüüd on sein meie vahel lõhutud ja ma arvan, et varsti tulevad ühed hiiglama head pärmitaigna lihapirukad :)
aga sai sai hea, väga hea - ilus ja kohev ja maitsev.
ega ma ei bossa, ma niisama räägin ;)

pühapäev, 20. juuli 2008

kui õnnelikku lõppu ei oleks olnud, siis oleks ikka jube olnud

käisin kinos. selle sündmuse võiks lausa ära märkida, kuna nii harva on Pärnus põhjust seda asutust külastada. et mis seal siis oli, et pidi minema? eks ikka "Sex and the City"
teate, kui see poleks nii lõppenud, nagu lõppes, siis ma oleks ikka tõsiselt häiritud olnud. mu mehel on minu arust veitsa mr. Bigi iseloom. no selles mõttes, et teab oma väärtust ja on selline veitsa ülbe ka. too tegelane on mulle alati meeldinud ja pigem on Carrie mind häirinud oma suhete keeruliseks ajamisega. aga ikka jube kole koht oli see abiellumise eelne hetk... ma vist vajutasin oma mehel kinos küüned peopessa, kui nad oma limudest välja astusid ja Big lillebuketiga sai.
tegelt ma tahtsin öelda, et hea film oli ja minu arust ei olnud nad üldse vanaks jäänud, nagu kõik siin kurdavad. ainuke asi, mis tegemata jäi, oli Samantha tiivaripsutus Naabrimehega. see oleks ikka olnud nii nagu vanasti ;)

hea küll, järgmised pool aastat filmiarvustusi ei tule enam vist. lihtsalt nii harva on Pärnus midagi vaatamas käia.

laupäev, 12. juuli 2008

ei hiirt ega harakat

mõnikord tulevad mul ikka vahvad ideed. näiteks ükspäev, õigemini õhtu, otsusasin mehega jahile kaasa minna. pean kohe algatuseks ütlema, et jaht oli tulutu looma koha pealt, aga jalutamine värskes metsaõhus on ju ka midagi väärt. seda jalutamist oli nii umbes 5 km. sel õhtul ei olnud ühtki looma näha, kogu mets oli vaikne, isegi linnud ei laulnud. veider mu meelest. kogu mu mehe suguvõsa väänles naerukrampides, kui kuulsid, et ma lähen kaasa. minu omad tegid sama, kui pärast rääkisime. mees see-eest oli nagu suht rahul ja ei saanud aru, miks kõik endast nii väljusid. meil oli koos tore ja see on peamine.

üleeile õhtul käisime aga uuesti ja seekord lubas juba rohkem. kohe metsa jõudes nägime põllul kitse, mida mu teine pool jahtima asus. hiilis teistpoole põldu ja kohtas seal veel üht. jama oli aga selles, et kõrval metsatukas tundis sokk meie lõhna ja röögatas nii, et ma suht ehmusin. ka kitsed ehmusid mu meelest ja panid jooksu. emaseid ei tohi ju lasta praegu, sest neil võivad talled olla ja rohu seest ei ole neid näha. sokud aga on paremini peidus. see soku häälitsus oli ikka võimas. ma pole ju selliseid asju varem kuulnud. veri hakkas kiiremini pumpama ja adrenaliin lahmas täiega. oleks ta ise kinni püüdnud hea meelega. mees rääkis pärast, et see oli noor loom, selline katkise plaadi hääl oli alles. pärast kuulsime veel, kuidas ema poegi piiksudes kutsus. ja siis teisest metsast kuuldus vanema soku häälitsusi. ah et kuidas see hääl kõlab? no ma ei oska seda järele teha, no põhimõtteliselt on see "bööh!", noorem tegi sarnast häält, aga algul tundus, nagu suurel kaslasel oleks midagi kurku läinud ja ta teeb köhimise ja urisemise vahepealset häält lühidalt.
hommikul tahtsime veel minna, aga udust sein oli ees, mida sa seal jahid või leiad...
nüüd läks mu jahimees uuesti metsa, mina jäin kodu valvama.
tegelt on tore nii mööda metsi kahlata. abikaasa arvas lausa, et ma võiksin püssi- ja jahiloa teha endale ka. arvan, et las olla, mulle meeldib niisama ka ringi vaadata ja kadaka taga kükitada, kui laskmiseks läheb. lasta ei taha.

metsmaasikamoos külma lehmapiima ja pannkookidega oli ka sel õhtul menüüs :) ise korjaline ja küpsetasime.

teisipäev, 8. juuli 2008

mõni klõps ka


lennuvõimetu varganäoga

Ruu, känguru

murumängud - võidu äärel

lõkkeõhtu Saaremaal

Kabli jaanituli

esmaspäev, 7. juuli 2008

varbad merevees

puhkuse ajal peaks aeg aeglasem olema, eks? praegu küll veel tunda ei ole ja ega ei hakka ka aeg tagurpidi minema vist. Muhus Üügu pangal on mul iga kord selline "aeg on aeglasem" tunne, aga mujal ei saa sellest aru kahjuks. tegevust on olnud küllaga, väike ülevaade vast.

no näiteks käisime Lätis - Araiži järveküla kaemas ja Turaida kindlust ja natuke Alfas Riia alguses poes ka. selline ühepäevane kiirkülastus naabrite juurde, selline mälu värskendav ja sõpradega aega veetev. järveküla oli küll muljetavaldav. selle kirjapildi eest ma muidugi ei vastuta, aga nii see umbes kõlas. ühesõnaga muinasajal mõtlesid külaelanikud, et loomad ja naabrid ei ole väga sõbralikud, peaks turvalisemasse kohta kolima. nii nad siis ehitasid parve peale majad ja ulpisid sellega kaldast kaugemale. eelmisel sajandil hakati järves olevat saart kaevama ja välja tuli hulk majakesi (üle 100), mis kunagi oli põhja läinud. sellest siis tekkiski saar. lätlased võtsid kohe härjal sarvist ja taastasid need ligilähedasel kujul, et tänapäeva inimesel ka arusaam tekiks, kuidas seal elu käis. soovitan soojalt vaatama minna.

ja siis veel olime nädalavahetusel Saaremaa peal. Muhumaa jaanalinnud ja kängurud on endiselt väga armsad. nad tahtsid isegi mul pluusi seljast süüa ja kõrvarõngaid näksata. seal on see päris känguru ka - see suur noh! magas rahulikult koivad siruli, kuni peremees ta maast lahti ajas. tegi siis eeskujulikult külalistele mõned hüpped ja keeras jälle külili :P
saarlaste seltskonnas on ikka väga lahe olla. nende keel on super! ma nautisin iga hetke, kui nad oma murrakut panid. kena keel on! see hakkaks mulle jube kiirelt külge, kui seal veidi elada saaks. on kohe sellised muhedad tegelased, kes jutustavad, kuidas paelussi kõhust välja saada või hirve püüda. nalja nabani :D ega koduõlu ka sellele vähe kaasa ei aita... eriti teistmoodi on see, kuidas neil puudub selline reserveeritus, nagu mandri inimestel on. kui on murumängud, siis ikka kõik tahavad mängida ja sundida pole üldse vaja. ja elu on saarel vilgas. mitte küll niiväga, kui Pärnus (kõik need kuramuse puhkajad on meie linna jälle üles leidnud ja autosid on kaugelt liiga palju).

homme, muide, on meil abikaasaga 2. pulma-aastapäev, mida läheme tähistama lõuna-eestisse.

p.s. mu mees on vahel ikka täielik romantik, kohe silma võttis märjaks mul.

reede, 27. juuni 2008

räägiks jalgpallijuttu ka. ma olen tegelt hull jalkahuviline. sel aastal on mõjuvatel põhjustel (mingi kohustuslik oleng oli) nägemata jäänud täpselt 1 mäng. ja mingi üli ühepoolse mängu pealt läksin magama ära. aga veerandfinaalid on suutnud mu niigi õrna närvikavasse veel mõned augud tekitada... uskumatu ikka, milliseks tase on keritud! ikka lisaaeg ja penaltid. jube ma ütlen.
tegelt olen ma Prantsusmaa-usku, aga see viimasel ajal millegipärast ei toida :( ega ma saan aru küll, e t jube igav oleks, kui üks maa võidaks nii EM-i kui MM-i. seda nad ju alles tegid. siis oli pidu meie õuel. seekord siis teistmoodi.
saksamaa finaali jõudmise üle on mul hea meel. kahju muidugi, et türgi ei suutnud veel kord türgit teha. mul on uus lemmik ka - Sigatiiger - sakslane, pärisnimega Bastian Schweinsteiger, kõlab ju tõlkes kui sigatiiger! selline blond pallivõlur, tigeda näoga, samas jube kiire ja peatamatu. selline ülbe ja kõigist läbi minev. kui on vaja, lükkab teised lihtsalt kõrvale, vabalt ka punase kaardiga, aga värav jääb puhtaks. ja kuidas ta ise väravaid lööb - tõeline maiuspala!
nüüd siis tuleb pühapäeva oodata, sest hispaania ja saksamaa mängivad täiesti erinevat jalgpalli. saab põnev olema.
ühte ma ütlen veel, kui see Ronaldo kavatseb veel palju mängimise asemel käsi laiutada ja pidevalt pikali olla, siis tema aktsiad langevad kolinal, sest olulistes kohtumistel pinge all poisike põrub haledalt iga kord. aga mida teha mängijaga, kes isegi penalti ära ei löö? õige! mitte midagi ;)

neljapäev, 26. juuni 2008

your city style match is Chicago

Just because it's the windy city doesn't mean it's not sunny. And like Chicago, you're a warm and welcoming person who's sincere and down-to-earth. You're a great friend who has both feet on the ground and a steady grip on reality.

Like your city style match, you've got a lot going for you — smarts, sweetness, and, of course, good taste. Lucky for you, Chicago's got plenty to keep you busy and delight your senses, from blues clubs to great restaurants to the Magnificent Mile to Oprah. So pack your bags. Your sensible and sweet style has found its perfect match!

testi aeg oli jälle :) teha võiksid Klari ja Helbe

laintekohin ja linnulaul juba paistavad

mida teha siis, kui tööd teha enam ei taha/ei saa/ei ole? õigeid vastuseid ei ole või on mitmeid. mul on see esimene seisund juba ammu käes, teine akna-ukse vahetusega möödunud ja kolmas kohe kätte jõudmas, sest PUHKUS LÄHENEB ja töö lõpeb :))) ju-juuu!!! 1 päev ja natuke veel.
eile hakkasin end puhkusega natuke harjutama ka - käisin turul, ostsin maasikaid ja lilletaimi õue juurde, nuhutasin mereõhku ja magasin täiesti ebaharilikul kellaajal kuue ja kaheksa vahel õhtul. mis kõige toredam, pärast jalkat sain rahulikult uuesti uinuda. mingist otsast ei saanud aru, et enne oleks maganud ja und pole. loogika ütleb siinkohal, et närvikava hakkab korda saama ja oskus magada igast asendist taastub. mitte et ma oskaks niimoodi magada, nagu mul soldatist mees, aga siiski, täiesti aktsepteeritav kogus und on mul jälle varrukast võtta. mõnus :)

kolmapäev, 25. juuni 2008

isegi tantsida sai

ma teadsin, et see ei ole hea mõte, aga tegin seda siiski. tuleb tuttav ette? ikka, eksju ;)
ei, midagi koletut ei ole ma järjekordselt korda saatnud. asi on hoopis selles, et aasta alguses mõtlesin välja puhkuseskeemi ja tol hetkel tundus jube hea mõte pärast Jaanipäeva veel 3 päeva tööl käia ja siis puhkama asuda. ei olnud hea mõte, üldse mitte! eriti kui meenutada tänast hommikut.
nüüd ma siin tiksun ja ootan lõppu.

aga jaan oli vahva. tervitused siinkohal Liisile-Kristjanile, nende perele ja surjukatele! muide, ilm oli täitsa tip-top.

reede, 20. juuni 2008

mängime :)

Klari viskas mind palliga. nii tore!
Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab edasi viiele inimesele.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
aasta oli 1998 siis vist. eks? mul ei ole veel arvutamisega halvasti või enam ei ole. no keska lõpp oli siis. arvan, et mingi lõpupeo eelne paanika oli siis. mäletan, et mul olid siniseks lakitud kunst(!)küüned aktusel ja pikk must sametine kleit. tõenäoliselt seisin ma tol hetkel kõige lõhkisema küna ees, mis seni mu elus olnud on. ei osanud kuidagi valida, kuhu ja mida õppima minna. jube kahju tegelt, et nii noortelt inimestelt nõutakse tarkust, mida oma ülejäänud eluga peale hakata.

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
*kõigepealt moosida remondimehi, et nad mu kabinetis akna ääred ja seinaga sama värvi võõpaksid, mille aknavahetaja-mehed valgeks tegid.
*niidi-nööbi poest leida sinakasrohelist niiti, millega mõnus suvepluus lühemaks teha (praegu on teine nagu öösärk, aga sellisega ei või ju ometi kuhugi minna). poes ei olnud ju lühemat.
* välja mõelda, mida õhtuks süüa teha
* juukseid värvida
*ära otsustada, mida pulmaaastapäeva järgselt lõuna-eestis teha. hotell ja massaaž ja veekeskus on olemas :)


3. Lemmiksnäkid?
beebiporgandid (jah ma tean küll, et nende valmistamine on toidu raiskamine, aga nad on lihtsalt nii armsad ja head ). kui te ei taha, et ma luksun, siis pole vaja porgandeid tuua. need mõjuvad mulle just nimelt nii... shokolaad loomulikult ja kartulikrõpsud ja marineeritud seened ja küüslauguleivad muidugi ka!

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
töölt tuleks ära 1-2-3! oot, mitu miljonit on? kui 1, siis vist eriti ei teeks midagi. töötaks edasi, reisiks veidike, investeeriks midagi ja uue auto ostaks. kui rohkem, siis ei töötaks, reisiks kõigepealt sooja kliimasse ja mõtleks elu eesmärgid ümber. tegelt vist kõigepealt läheks ameerika-maale, sest seal on indiaanlased.

5. Kohad, kus oled elanud?
Paikuse, Pärnu, Tallinn, Tartu, Shotimaa 1,5 kuud.

kõik. kõik?

Rica võiks vastata ja Ester ikka ka, missest et pole seda tüüpi. proovi, hakkab meeldima ;)

kolmapäev, 18. juuni 2008

ood saabastele

mõtlesin, et pean ikka väheke promo tegema. olen oma uutest tanksaabastest jahunud juba suht pikalt siin, nii viimane kuu aega või nii. esimesed katsetused on nüüd tehtud ja suht edukalt ma pean mainima. mis sest, et sissekandmise aega ei olnud. arvan, et 2-3 õhtut toas koperdada ja peaaegu ninali käimine ei ole saabaste sissekandmine.
igatahes reedene rabaka päev oli liiga palav, mis tähendas ühtlasi kuuma sisekliimat ka saabaste ja sokkide vahel. võite ise arvata, milline hõõrumine seal toimus. eriti mäest üles minnes. kannatajateks olid kanna, loogish! vahetasin siis pärast esimest ringkäiku plätud jalga ja nii jäigi. shoe-off oli ju tehtud. laupäevase vihmaga sai jalavarjud aga ilusti sisse kanda ja mingeid probleeme ei olnudki :) ei hõõrunud ega pigistanud kusagilt. päevalilleõli ja vihm pehmendasid nahka ikka üsna korralikult. terve päeva ja õhtu olin nendega. mõnus!
muuseas, ühtki villi tekkida ei jõudnudki ja ma loodan siiralt, et enam ei teki ka!
vesi sisse ei pressinud, seega vihmakindlus on tagatud :)
igatahes minu poolt 10 punkti alpi-saabastele!

teisipäev, 17. juuni 2008

ammu aega tagasi

õues on praegu täiesti minu ilm :) vihma rabistab mööda plekktorusid alla, seesama vihm sabistab õunapuu lehtedes ja astudes teeb iga samm veekihis väikesele plärtsu. hetkel tundub kõik nii õige ka vist seetõttu, et sõin just suitsuahvenat.
mul on nimelt lapsepõlve mälestused, kus istun jalgu kõlgutades maja taga terassil puidust rannatoolis ja nokitsen isa tehtud suitsuahvenat või -lesta. jube hea tunne. vihm muudkui voolab hallist taevast alla, aga mul on kuiv, natuke jalgadel plätude vahel külm ja kala on jube hea. selline on vist õnneliku lapsepõlve mälestus, kas te ei leia!?

esmaspäev, 16. juuni 2008

Rabarock, kommentaaridega. vist


ma vist rohkem kirjutama ei pea. see pilt ütleb 2008.a. minu Rabarocki kohta kõik. loll pea on ikka inimese nuhtlus! no ja tequila ka, mis selle pea tõttu kurgust alla läheb...
reede oli seega ülilõbus hetkeni, millal ta enam nii lõbus ei olnud. arvan, et kella 10-ni õhtul on mul kõik meeles, pärast seda, ütleme nii, et vähem. jah, on küll piinlik!

laupäev möödus siis mingi pärastlõunani telgis ennast ellu kloppides ja siis vihmas bändide kannatamises, viimased 3 olid tegijad.
elu elamuse jättis Propeller, lihtsalt tõmbas rahva käima, nii hea oli, lihtsalt nii hea. ja Töllud laulsid minu lemmikut :)

ma igaks juhuks lõpetan praegu ära, teatud asjad hakkasid meenuma ja süda läks jälle kergelt pahaks...


veel selge ja sirge rivi


kuidagi filosoofilised näod meil kahel seal tagapool

reede, 13. juuni 2008

suurpäev on käes! teate ikka jah? mõned meil ei lähe täna üldse tööle, mul kahjuks seda luksust pole ja oma kohust tuleb ikkagi kahjuks täita. no pole hullu veel, asjad on õnneks pakitud enam-vähem.
ma räägin oma saabaste-saagast ka. õigupoolest küll nende garderoobiga sobitamisest. see on raske töö ma ütlen. õhtul oli peanupp täitsa märg kohe suurest sahmimisest. loodan, et eelpool viidatud isik teeb siis minust ka mõne vähem kompromiteeriva pildi mu suurepäraste uute saabastega.
ok, viimased tääpingutused ;)

esmaspäev, 9. juuni 2008

päike

päikesega on sel aastal kuidagi imelikud suhted mul. esialgu ei kohtunud me üldse, siis vältisin mina teda ja loomulikult sellise käitumise peale ta solvus ning ei tervitanud mind enam hommikutel, kus ma oleks leidnud aega tal end silitada lasta.
mõtlesin siis, et see viga tuleks parandada, eriti kui kaaskondlasi vaadates tundub, et nende suhe päikesega on suurepärane. rand ei ole ju kaugel, ei, üldse mitte. võtad aga rannakoti ja hakkad astuma, 15 min pärast oled kohal - pikk valge liivariba, kajakad ja mõni üksik inimene. Raeküla rand ikkagi, mitte mõni beach. tore, eksju! mulle meeldib.
laupäeval päike veel mu eemalviibimist nii kergelt ei andestanud, 2 h praadimist ei andnud pea mingeid tulemusi. meelitasin siis eile veel veidike. nüüd ta sai minu peale kurjaks vist - selg puha põlend :( veider, kas pole, olin seal ainult mingi tunnikese, sest tuul kippus liiga tegema.
aga põhieesmärk sai täidetud, sest täna hommikul naeratas päike mulle kavalasti ja ma palusin teda ilusti, et ta mu lilletaimi päris ära ei kõrvetaks. lubas vaadata mis teha annab :)
ja veel, ma ei ole enam sinakas-hall, juhhuu!!!

kolmapäev, 4. juuni 2008

mõtlen siin praegu, kas pesta kardinaid või mitte. alles ma muidu neid talvel pesin, kui tube ümber kolisime, samas, kui aknad puhtad, siis võik kardinad ka läbi lasta jälle. jube tüütu!
ja kui keegi on vihma näinud, siis saatke ta siia! mul muru kuivab, täitsa hale kohe. eile istusin maas ja kuiv muru torkis. muru peaks ikka mõnus pehme ja värske olema, praegu aga on teine kollane ja krõbisev.

veidi teistel teemadel ka. saapad on käes, sellised ilusad läikivad :) nad on ikka suht kanged, ei teagi kohe, kuidas Rabsrockil vastu pean. ikka on vaja vist plätud ka kaasa võtta, sest kuumuse käes võib saabastega ikka väga raske hakata. valmistaja-mehed ütlesid, et kanna neid enne paar nädalat sisse ja õlita päevalilleõliga, siis muutuvad vettpidavaks ja pehmemaks. no kuhu ma nendega paar nädalat lähen? tööle või? vaevalt, kuigi võiks. õli pole ka veel ostnud, aga plaan on. huvitav, miks mingi teine õli ei sobi? raps või oliiv näiteks? äkki haiseb? no igal juhul olen ma väga rahul. mees ka ütles, et jummala prod saapad. tema käis sellistega kogu ajateenistuse aja ja polnud häda midagi. rebis kildu ka, et tal pidasid need aasta vastu, küll mul ka peavad. halloo! ma kannan neid mõned päevad aastas, selle arvestuse kohaselt peaks ikka mitu aastakümmet pidama :)
reede-reede tule juba (13 ja reede seekord!)

teisipäev, 27. mai 2008

pole halba ilma heata

kui poleks Venemaad ja NLiitu, siis poleks neid asju ka, millest Epp kirjutas. tema sissekandes on absoluutselt kõik ilusamad laulud ja värgid kirja pandud. kuulake, lapsed, kuulake!

mitte et ma ei tahaks olla praegu meie ühiskondliku korraldusega sealmaal, kus näiteks Rootsi või Norra, aga ajalugu ei muuda. meie ise võime praeguse hetke tuleviku jaoks paremaks elada.

esmaspäev, 26. mai 2008

hakkab saama


kuna ma sattusin laupäeva õhtul peale Rabarocki esimesele saatele, siis mu soov juba seal olla kahe- või ei, kolmekordistus vuhinal. nüüd tahaks, et see juba käes on või noh et sel nädalalõpul juba oleks. mul on suur hirm, et ükskord peavad need ilusad kuumad Rabarocki-ilmad lõppema ja algab pori ajastu. ehk see ei ole veel sel aastal. aga miks ka mitte, mu saapad on valmis ja hiljemalt reedeks mul kodus :))) siis võib ju ka vihmas ringi hüpata. kuidas see nüüd oligi - jalad soojas, pea külmas. nii vist ikka ei sobi - jalad soojas, pea soe ;) eks näis, kuidas kujuneb.
aga muss tuleb hea, Helloween tuleb ju ja Danko Jones! teate, ma tahan seda HU! tüdrukut ka näha, auhindade kättejagamisel ta ei laulnud, plaadilt tuli lugu, aga äkki ta on laivis hea? loodame, sest need lood, mis singlina väljas on, on sellised veidralt mõnusad.

nagu vennad

kas teile ei tundu, et Saatpalu muusika ja Kivirähu raamatud käivad oma stiililt kuidagi kokku? mulle tundub, isegi väga. sattusin lugema parasjagu Kivirähu "Jutud" kui plaadimängija vahetas plaadi Saatpalu loomingu peale. minu meelest on nad mõlemad kuidagi väljaspool seda reaalsust loomise hetkel ja see sürreaalsus muutub sinna sisenedes nii lihtsaks ja loomulikuks.
aga päriselt ka, kes kujutaks oma mõttes ette, et hundid lüpsavad või et üks normaalne meesterahvas imepeenikest häält tehes on ikka sama mehelik. nende puhul on see normaalne, eksole. Saatpalu on mind oma tekstidega ja viisidega lummanud juba õrnast teismeeast alates. ja Kivirähk, no tema on juba klassika. ootan põnevusega aegu, millal oma lastele saab tema lasteraamatuid lugema hakata ;)
siinkohal tänud Tõnisele laulukoorist, kes mind Kivirähu lummavasse maailma juhatas. õigupoolest oli ta juhtoinaks tervele koorile, kui loksudes kuskil Poola-Saksamaa vahel, luges öösiti bussi mikrofoni Ivan Orava mälestusi. olid ajad, ah!?

kolmapäev, 21. mai 2008

peab vist tempot maha võtma. päriselt ka. tekkimas on unehäired selle lõputu sagimise peale. või on need midagi muud? ei tea, otsustage ise. olen täheldanud, et ööd on kas unetud segatud koledate unenägudega (üksöö otsis karu ümber maja kohta, kust sisse pääseda ja mind nahka panna) või sügavunelised sinnamaani, kus kell tiriseb ja ma ärkan mõttega, et üldse pole magada saanud, appi! käed on "surnud." tegelikult olen maganud mingi 8 tundi sellistel öödel samas asendis.

loogiliselt võttes on see terve talve logelemise tulemus, sest keha ikka väsib rohkem, kui nüüd natuke liigutada. samas ei ole hea äkitselt tempot peale kruvida, õige? paljud inimesed ju elavadki nii, et 7-8 hommikul minema ja 9-10 õhtul koju. nagu peatusteta rong, onju. mulle see ei sobi. võibolla siis, kui tegevused on väga rahuldust pakkuvad ja toredad, aga kui tööl on tamp peal ja kodutööde juurde asumise vahe napid 30 min, siis ikka võtab üsna läbi.

väike näide eilsest: töö 8 h (üsna kiire päev oli), kohe sugulaste juurde tapeetima (mis on tore tegevus), pool 9 koju, siis muruniitmine ja lillede istutus ning peenarde rohimine. tuppa 10-st, pool tundi "Suurt venda" ja kotile. hommikul ärkasin samast asendist, milles õhtul uinusin.

hale hakkab endast vahel ikka, ärge pange tähele.
täna proovin korralik tüdruk olla ja end veidi hellitada - juuksur, näomask, pediküür :)

esmaspäev, 19. mai 2008

vihm :z

huvitav, mida kurja ma olen teinud, et vahel haruharva, kui ma korraldan grillpidu, on taevas tinahall ja lausvihm? mitte ei saa aru.ega ma alla ka ei andnud muide, panin söe hõõgumisrežiimile ja liha küpsema, vahepeal jooksin toast külge keerama. said valmis küll, isegi oluliselt ära ei põlenud.
grill jäi traditsioonilises mõttes küll ära, aga sõbrantsid käisid külas ikka :D ülivahva oli. liha ja salat sai tuppa kaetud, mis ajas piknikukohana asja üihästi ära.
rahvas on nii muutunud viimasel ajal - selles mõttes et nii mõnigi jalutab ringi kõhuga. lahe! kade! suvel ja sügisel saab katsikule. lapsed on hea põhjus kokku ka saada.
eile tuli välja tõsiasi, et ma olen ülihalb võõrustaja, mis külaliste kutsumisse puutub. tüdrukud hakkasid mainima, et ilus tuba sul ja teises toas on midagi teistmoodi. ei jaganud algul väljagi, et nad pole siin käinud niiiii ammu. minu jaoks on elutuba valmis juba terve igaviku, koridori tapeedivahetus on nagu uuem lugu, aga tuli välja, et nad pole näinudki. siit moraal, peab suu tihedamini lahti tegema, küll siis ükskord paistab päike ka meie õuel ja lihameister on kodus ;)

teisipäev, 13. mai 2008

peatusi jääb väheks

nagu mu viimase aja sissekannete sageduse hõredusest järeldada võib, on saabunud kevad (loe: aiatööde aeg). päevi ja õhtuid on täidetud õues, aga ka lae all. nimelt on hetkel 2 projekti, kus ma hoogsalt kaasa löön: vanemate kasvuhoone ehitus ja sugulaste II korruse tapeetimine. viimane on poole peal, sest üks kahest toast on valmis ja varsti võib seal õndsalt uinuda (isegi voodi ja kummut on juba olemas). tuba sai ilus, isegi väga. teises toas, millest osa tuleb köök, on alles seinad pahteldamisel, nii et sellega läheb veidi aega. kuna aga tähtaeg 10. juuni läheneb jõudsalt, siis peab pingutama. siis tuleb üks sugulane usast, kes I korrusel peatuda tahab.
kasvuhoone tuleb võimas. ei, mitte selles mõttes, et suur, vaid pigem igavene. mu isa juba on kord selline põhjalik mees. kõik, mis andis metallist teha, on metallist ja ülejäänu klaasist või kivist. nii et mädanemist niipea (lähima 20 a jooksul) oodata pole :) kui kilemajad tahavad igal aastal uut kihti ja puit putitamist, siis sellel hakkab olema ainult taimede ostmise vaev. täna on veel viimane pingutus - seinte klaasimine - siis saab turule minna ja tomatitaimi valida :) teate kui head on oma tomatid? osa kindlasti teavad. ja veel kodustehtud ketshup - maailma parim :P

muide, ma olen erakordselt tubli olnud, sest aknad on kõik puhtad. ma võtan iga kord meeletult hoogu, et see Riia mnt-lt tuleb sopp maha pesta, aga kogu selle sahmimise vahel võtsin üks õhtu kätte ja pesin ära. kohe imelik oli olla toas, kõik paistis läbi ja oli liigagi selge. mõnes mõttes ei ole see suure maantee ääres hea, aga ikkagi ilus puhas oli.

keerulised on need ajad praegu ka, sest meie boiler ütles üles. lihtsalt lõi ennast lõhki veidike, eksole. see parandati lõpuks ära (töömehel juhtus õnnetus ja ta on hetkel haavatud). ja siis samal päeval lõpetas koostöö ka köögi boiler ja kogu põrand oli meri... see oli väga nõme üllatus :( hetkel olen köögis veeta, sest mees lihtsalt ei jõudnud uut üles panna. nüüd siis 3 n kuival, sest enne juunit ta ei tule. aga pole hullu, dushi all saab ju käia.

niisugune elu siis. aga varsti tuleb rabarock. ja siis on elu lihtsalt lill :D