öösel hakkas kõrv pööraselt valutama. nagu hambaarsti juurde käigust täna veel vähe oleks olnud. kusjuures ma tean, et kevadeti ja sügiseti see kõrvavalu ikka mingil ajal tuleb, aga tavaliselt see saabub endast vaikselt märku andes ja ma saan ta arsti poolt antud rohtudega minema ajada. kroonilise kõrvavalutaja asi, juba samatark kui arst ;) seekord aga polnud mingit hoiatust - lihtsalt üks hetk ärkasin kohutava valuga ja iiveldusega (kõrvas ju tasakaaluorgan, mis iga kord oma töövõime kaotab, kui see valu algab).
ma siiamaani imestan, et end tööle suutsin vedada. stiimul muidugi oli, sest siitkaudu on mul kõige lihtsam saada kontakti oma arstiga (ühe asutuse värk, sisenumbrid ja puha). mingi väike kaitseingel mul vist ikka on, sest keegi oli hommikul aja ära öelnud ja ma saan lõuna paiku täitsa ametlikult doktori juurde minna :)
senikauaks u-uu-uuuuuuuu, jube valus on! :(
kolmapäev, 24. september 2008
esmaspäev, 22. september 2008
ilusat sügist!
täna ta hakkab :) ja ongi kuldne! päike särab taevas, rändlinnud on ikka veel siin. järelikult tuleb soe sügis :)
peaks vist vahepealseid lünki täitma, pole ammu midagist kirja pannud. mõned tähelepanekud siis:
- olen näinud vesiroti poolt peaaegu täielikult ärasöödud porgandit (ikka kõige rammusamat oli vaja tal närida)
- olen käinud Tiibeti Buddha Munkade Varja muusika ja tantsude etendusel (või kontserdil), mis jättis veidra tunde hinge. Laulud olid paremad kui tantsud. Kui see kõik minust üle voolas, siis oli ikka täitsa mõnus :)
- suvepaviljon on kokku pandud järgmist suve ootama. Loodan, et seda saab ka kasutada erinevalt sellest olemata jäänud suvest.
- elu on ilus :)
peaks vist vahepealseid lünki täitma, pole ammu midagist kirja pannud. mõned tähelepanekud siis:
- olen näinud vesiroti poolt peaaegu täielikult ärasöödud porgandit (ikka kõige rammusamat oli vaja tal närida)
- olen käinud Tiibeti Buddha Munkade Varja muusika ja tantsude etendusel (või kontserdil), mis jättis veidra tunde hinge. Laulud olid paremad kui tantsud. Kui see kõik minust üle voolas, siis oli ikka täitsa mõnus :)
- suvepaviljon on kokku pandud järgmist suve ootama. Loodan, et seda saab ka kasutada erinevalt sellest olemata jäänud suvest.
- elu on ilus :)
esmaspäev, 15. september 2008
CIF
Mäletate minu seiklusi Shotimaal? arvan, et ikka ;) need meelnusid mulle väga eredalt möödunud nädalavahetusel, kui veetsin kolm päeva CIF Baltic-Nordic kokkusaamisel Lätis, Aluksnes. Vahetusprogrammis olles ei tajunud ma seda suurt ühtsust, mida ühingu tegevuses osalemine annab. Absoluutselt liigutav oli jälgida, kuidas inimesed mitme maa ja mere tagant üle mitme aasta jälle kokku saavad ja kallistavad, rõõmustavad, jutustavad. Mul pole varem võimalust olnud neil kokkusaamistel osaleda, kuid nüüd tundsin ka mina lahkumishetkel, kui kõik käisid ja mind kallistasid, et ma kuulun ja olen oluline lüli CIF-i tegemistes ja oluline nende inimeste jaoks :)
Ülemaailmne sõpruskond kogu eluks. Kui selle peale mõelda, siis on süda kohe väga soe.
Ilusat sügist teile ka!
Ülemaailmne sõpruskond kogu eluks. Kui selle peale mõelda, siis on süda kohe väga soe.
Ilusat sügist teile ka!
The Would You Have Been a Nazi Test
Your result for The Would You Have Been a Nazi Test...
The Resistance
Welcome to the Resistance (Der Widerstand)! You believe in freedom, justice, equality, and your country, and you can't be converted to the the dark side.
Breakdown: your Blind Patriotism levels are borderline unhealthy, but you show such a love of people from everywhere and a natural resistance to brainwashing, you would probably focus your energy to fight the Fuehrer with furor, so to speak.
Conclusion: born and raised in Germany in the early 1930's, you would have taken up ARMS against the oppressors. Or even your friends' oppressors. Congratulations!
Less than 5% of all test takers earn a spot in the Resistance!
The Would You Have Been A Nazi? Test
- it rules -
Breakdown: your Blind Patriotism levels are borderline unhealthy, but you show such a love of people from everywhere and a natural resistance to brainwashing, you would probably focus your energy to fight the Fuehrer with furor, so to speak.
Conclusion: born and raised in Germany in the early 1930's, you would have taken up ARMS against the oppressors. Or even your friends' oppressors. Congratulations!
Less than 5% of all test takers earn a spot in the Resistance!
- it rules -
teisipäev, 9. september 2008
rõõmusõnum
Glawfinger tuleb Eestisse!!! minu suur armastus pärast 2007 Rabarocki. väga häppi praegu :) Ja nad tulevad Rock Cafe'sse, mis tähendab väikest publikut, ülienergilist lauljat ja ülimat lähedust bändiga. Super!
üldse tundub muusika lainel hetkel kõik korras olema, sest mul on Vajra budistlike munkade piletid ja plaanin veel osta Tõnis Mägi juubelikontserdi omad. Jõulumuusika pileteid on ka juba saada, aga see aeg tundub kuidagi liiga kaugel.
teatriga pole kahjuks samahead lood. Endla ei üllata millegagi, Rakvere ei tule lähiajal Pärnusse, ega ka Linnateater või Draamateater. Ma tahaks ikka näha etendust "Mina, naine", aga mitte ei saa pihta. peab ootama, mis muud, ja aega seni teiste toredate ettevõtmistega sisustama.
üldse tundub muusika lainel hetkel kõik korras olema, sest mul on Vajra budistlike munkade piletid ja plaanin veel osta Tõnis Mägi juubelikontserdi omad. Jõulumuusika pileteid on ka juba saada, aga see aeg tundub kuidagi liiga kaugel.
teatriga pole kahjuks samahead lood. Endla ei üllata millegagi, Rakvere ei tule lähiajal Pärnusse, ega ka Linnateater või Draamateater. Ma tahaks ikka näha etendust "Mina, naine", aga mitte ei saa pihta. peab ootama, mis muud, ja aega seni teiste toredate ettevõtmistega sisustama.
esmaspäev, 8. september 2008
ülevaade seenemetsast
mets oli olemas, seentega nii ja naa. ega kurta ei saa tegelikult, sest kaks 10-liitrist ämbrit on suht ok kogus, eriti siis, kui need ka sisse tegema peab. rohkem ei oleks kuidagi viitsinud puhastada-keeta-purgistada.
aga jah, seekord oli nii, et lähimetsades oli rohkem saaki, kui kaugemal. kõigepealt läksime mehega muidugi kukeseeni otsima, sest me oleme sel aastal korra juba kõhu neist täis söönud. oli teisi ka, aga hooaeg hakkab lõppema. leidsime sealt hoopis mingid riisikad. millised, ei tea. aga söögiseened nad olid ja koju me nad tõime. (peab ikka seeneraamatu ostma). meie kaugemas seenemetsas oli 4 autot juba ees, kuid me kõik jäime suht pika ninaga - männiriisikad ei ole veel sambla alt nina välja pistnud :( mõni ikka oli ka, aga väikesed alles. korjasime siis lohutuseks punaseid pilvikuid ja kolistasime mööda külateid kodu poole tagasi.
metsas on niiiiii mõnus!
aga jah, seekord oli nii, et lähimetsades oli rohkem saaki, kui kaugemal. kõigepealt läksime mehega muidugi kukeseeni otsima, sest me oleme sel aastal korra juba kõhu neist täis söönud. oli teisi ka, aga hooaeg hakkab lõppema. leidsime sealt hoopis mingid riisikad. millised, ei tea. aga söögiseened nad olid ja koju me nad tõime. (peab ikka seeneraamatu ostma). meie kaugemas seenemetsas oli 4 autot juba ees, kuid me kõik jäime suht pika ninaga - männiriisikad ei ole veel sambla alt nina välja pistnud :( mõni ikka oli ka, aga väikesed alles. korjasime siis lohutuseks punaseid pilvikuid ja kolistasime mööda külateid kodu poole tagasi.
metsas on niiiiii mõnus!
reede, 5. september 2008
Riia mu arm
jah, ma käisin Riias :) küll hetkeks ja läbisõiduga, kuid siiski on see mu lemmikumaid lähipealinnu. Tallinna vanalinn ja üldse kogu linn on kuidagi rõhuv ja sünge, Riia aga väga ilusaid vanu maju, mõnusaid parke ja mõtteid täis. vanalinn on eriti armas, seal jalutades ei teki kunagi tunne, et tahaks ära - ikka veel sooviks olla ja avastada. eks oma osa mängivad ka noorepõlveseiklused seal, aga ikkagi, ilus linn on.
põhjusmõtteliselt käisin seal korraks täna öösel, sest viisin vanemaid lennujaama (nad hullukesed sõitsid USA-sse sugulastegele külla) ja tulin kohe tagasi ka.
Riias on üks asi, mis sealse võlu ära rikub - öö läbi töötavad valgusfoorid... aru ma ei saa, linnas on kokku öösel 10 masinat, aga kõik, kõik! foorid töötavad. isegi äärelinnas. neil on ju foore samatihedalt või veel rohkem kui Tallinnas Vabaduse pst.-l. nii ma siis seisin seal üksikuna ja ootasin mingi 10 min kindlasti kõigi taga kokku, et minema saaks. selles mõttes annab väikelinnas elamine kindlasti silmad ette.
ja ma pean kiitma meie GPS-i, ta sai hästi hakkama. Jaagup noh ;) Loviisat pole veel proovinud, aga küllap ta ka suunda juhatada teab. vahepeal sõitsin Jaagupi andmetel ca 20 km mööda põldu ka, sest ühest linnast (mille nimi mul muidugi meelde ei tule, ag ta asub enne Riiat mõnikümmend km-t) on ehitatud möödasõidutee, aga Prestigio kaardid seda veel ei tunnista. küsis teine ühtepuhku, et kas seadistan uuesti või pööran ümber? maruvahva :) koju jõudsin ilusti, kuid see sügisene udu oli ikka päris jube. loodan, et kui nad oktoobris tagasi tulevad, siis uduviirud kadunud ja paistab meeldiv sügispäike. loota ju võib, eks!
põhjusmõtteliselt käisin seal korraks täna öösel, sest viisin vanemaid lennujaama (nad hullukesed sõitsid USA-sse sugulastegele külla) ja tulin kohe tagasi ka.
Riias on üks asi, mis sealse võlu ära rikub - öö läbi töötavad valgusfoorid... aru ma ei saa, linnas on kokku öösel 10 masinat, aga kõik, kõik! foorid töötavad. isegi äärelinnas. neil on ju foore samatihedalt või veel rohkem kui Tallinnas Vabaduse pst.-l. nii ma siis seisin seal üksikuna ja ootasin mingi 10 min kindlasti kõigi taga kokku, et minema saaks. selles mõttes annab väikelinnas elamine kindlasti silmad ette.
ja ma pean kiitma meie GPS-i, ta sai hästi hakkama. Jaagup noh ;) Loviisat pole veel proovinud, aga küllap ta ka suunda juhatada teab. vahepeal sõitsin Jaagupi andmetel ca 20 km mööda põldu ka, sest ühest linnast (mille nimi mul muidugi meelde ei tule, ag ta asub enne Riiat mõnikümmend km-t) on ehitatud möödasõidutee, aga Prestigio kaardid seda veel ei tunnista. küsis teine ühtepuhku, et kas seadistan uuesti või pööran ümber? maruvahva :) koju jõudsin ilusti, kuid see sügisene udu oli ikka päris jube. loodan, et kui nad oktoobris tagasi tulevad, siis uduviirud kadunud ja paistab meeldiv sügispäike. loota ju võib, eks!
teisipäev, 2. september 2008
Tõehetk WTF?
eile see siis algas. uskumatu saade mu meelest. ikka suht haige inimene peab olema, et sinna minna ja veel haigem kaaslane/perekond, kes sul sinna minna laseb. olin täiesti hämmingus. mul ei ole just palju luukeresid kapis, aga sellisele mõttele, et oh lahe! lähen saatesse, ei tuleks miljoni aasta kestel ka.
iseenesest lahe ju vaadata, kuidas inimeste elud saates purunevad, aga see pole paraku minu koogitükk... miljonimängus on ikka oluliselt lihtsam 10000 peale jõuda. vähemalt eneseväärikus jääb alles. seal ei saa ju väita, et tulles mul polnud midagi, kui raha kaotan, olen samas seisus. arvamus sinust kukub ju kolinal kokku, mismoodi sa siis samas seisus oled huvitav?
kusjuures hull tünga tegemine saate formaadi poolt ka - võite vajutada nuppu, kui tahate küsimuse vastamisest pääseda. no ja siis tuleb selle asemel veel hullem küsimus, mis on otseselt seotud eelmisega ja annab vastuse nagunii ära. vaesed vanemad ma ütlen.
tõenäoliselt oli avasaatesse valitud ülimalt puntras eludega pere, et vaadatavust skoorida, aga ikkagi, jube julm.
mängime parem Aliast või Eesti mängu, eks ;)
iseenesest lahe ju vaadata, kuidas inimeste elud saates purunevad, aga see pole paraku minu koogitükk... miljonimängus on ikka oluliselt lihtsam 10000 peale jõuda. vähemalt eneseväärikus jääb alles. seal ei saa ju väita, et tulles mul polnud midagi, kui raha kaotan, olen samas seisus. arvamus sinust kukub ju kolinal kokku, mismoodi sa siis samas seisus oled huvitav?
kusjuures hull tünga tegemine saate formaadi poolt ka - võite vajutada nuppu, kui tahate küsimuse vastamisest pääseda. no ja siis tuleb selle asemel veel hullem küsimus, mis on otseselt seotud eelmisega ja annab vastuse nagunii ära. vaesed vanemad ma ütlen.
tõenäoliselt oli avasaatesse valitud ülimalt puntras eludega pere, et vaadatavust skoorida, aga ikkagi, jube julm.
mängime parem Aliast või Eesti mängu, eks ;)
reede, 29. august 2008
unetu
juhtus midagi koletut - mul polnud üksöö und. kohe kole oli olla, alles mingi kell kaks vajusin ära. ma olen ju tuntud kuldmagajana. kui pea patja puudutab, siis uni ka kohe tuleb. kui 5 min pärast veel ei maga, siis juba hädaldan, et und pole. vabalt võib pärast tööd 2-3 h magada, siis veits üleval olla ja siis terve öö jälle rahulikult tududa :) ja nüüd istusin ma voodis väherdes üleval mingi 4 h. uskumatu! analüüsisin läbi kõik päevasündused, no ei olnud midagi põrutavat ega ülemäära emotsioone tekitavat, et magama ei peaks jääma.
igatahes, see oli kole kogemus ja mul on südamest kahju kõikidest unetutest!
igatahes, see oli kole kogemus ja mul on südamest kahju kõikidest unetutest!
esmaspäev, 25. august 2008
mängime!
sel aastal juhtus täiesti ebatraditsiooniline asi - mees ei kinkinudki mulle mõnda üliasrmast iluvidinat, vaid mängu. ja-jah, just mängu - EESTI. teate ju küll, see laulamäng, kus on 6-valdkonna küsimused ja vastavalt ruudule sattudes tuleb ühele neist vastata. point on koguda kõikide valdkondade kaardid.
sõpradega ümber laua istudes sai selgeks, et ma olen täielik ajukääbik ja ei tea Eesti kultuurist ega ajaloost absoluutselt mitte midagi... eriti kui ümber laua istuvad 2 ajaloolast ja kultuuritibi ;) nalja sai muidugi palju, eriti siis, kui mu abikaasale sattusid küsimused parfüümide, vouge'i või Kolja kohta. kes oli Kolja ja miks selline küsimus pakist üldse välja tõmmati, jääb arusaamatuks.
kui kõik need 2500 küsimust meelde jätta, siis võiks vist peaaegu minna "targem kui 5B" saatesse.
huvitavaid fakte: siilid sünnivad valgete okastega, Eesti kõige põhjapoolsem linn on Loksa, Eesti jalgpallikoondis ON osalenud olümpiamängudel.
sõpradega ümber laua istudes sai selgeks, et ma olen täielik ajukääbik ja ei tea Eesti kultuurist ega ajaloost absoluutselt mitte midagi... eriti kui ümber laua istuvad 2 ajaloolast ja kultuuritibi ;) nalja sai muidugi palju, eriti siis, kui mu abikaasale sattusid küsimused parfüümide, vouge'i või Kolja kohta. kes oli Kolja ja miks selline küsimus pakist üldse välja tõmmati, jääb arusaamatuks.
kui kõik need 2500 küsimust meelde jätta, siis võiks vist peaaegu minna "targem kui 5B" saatesse.
huvitavaid fakte: siilid sünnivad valgete okastega, Eesti kõige põhjapoolsem linn on Loksa, Eesti jalgpallikoondis ON osalenud olümpiamängudel.
neljapäev, 21. august 2008
märka mind ka ;)
on parim, et Eesti taasiseseisvuspäev on just samas kandis, kui mul sünnipäev :) eriti sel aastal. öölaulupeo tõttu ikka. kestvad ovatsioonid, eriti koorilaulude kohta. kirjeldada kõike seda ei saa, kuigi väga tahaks. hea oli olla ja ilus. südames oli ja on soe-soe, sest eestlased on ikkagi oma rahvuse ja riigi üle uhked, olenemata tarbimisühiskonna võidujooksust. selle üle on mul siiralt hea meel, et inimesed on ilusad ja head :)
esmaspäev, 18. august 2008
salakokk?
hmm... mu mehest on saamas salakokk. kui te teda tunneksite, siis te imestaks. mina ka imestasin. asi algas kõik sellest, et töökohas jagati ühikatubasid, kus on mõlemal üks tuba ja kahepeale köök ja muud ruumid. selgus, et köögis on olemas pliit ja külmik ja kraanikauss. mehed ostsid muidugi kohe mikrouuni, et ei-ei, nemad küll süüa tegema ei hakka ega oskakski, ainult soojendavad. ja mida minu kõrvad peavad kuulma! kohe sissekolimise järgselt viidi kohale taldrikud-tassid-kausid, seejärel küsiti, millist panni osta. ka pott oli siginenud. ja nüüd, kas teate, helises mul üksõhtu telefon ja hakati uurima, mida ikka prae sisse panna, et parem tuleks :P naljamehed, ma ütlen. ise räägivad, et ei oska munagi praadida, aga tegelt kokkavad salaja. eile uuriti, kust saaks sellise sõela, mis meil kodus on...
loodan, et kaugesse tulevikku jääb aeg, kus mees maitseb kooki ja teatab, et selle või tolle aine lisamisega tuleks ikka veel parem. või tegelt, võiks kiiremini tulla, siis saan mina teleka ees logeleda, kui mees köögis kokkab ;)
loodan, et kaugesse tulevikku jääb aeg, kus mees maitseb kooki ja teatab, et selle või tolle aine lisamisega tuleks ikka veel parem. või tegelt, võiks kiiremini tulla, siis saan mina teleka ees logeleda, kui mees köögis kokkab ;)
reede, 15. august 2008
miks head mõtted ära kaovad?
ja miks nad alati õhtul voodis või mingit mõttetut tegevust tehes tulevad. tavaliselt hetk enne magamajäämist on mul valmis teema ja mitu head lauset, mida siia blogisse kirjutada tahaks. hommikul, kui arvuti taas lahti, tean, et midagi oli, aga miskit ei tule meelde. või siis näiteks niidan muru või riputan pesu kuivama, rida mõtteid peas keerlemas, jõuan tuppa, tühi ekraan vilgub ja midagi ei tule. veidier, kas pole?
üks hea virtuaalväline mõte on mul küll - plaanin minna põldmarju korjama. nendest pidi hiiglama head moosi saama, mahl on ka super, seda on proovida antud mehe juures maal. moosist seni vaid legende kuulnud. marjade korjamine on muidu jube tüütu töö, aga kui tulemus mõnusalt magus tuleb, siis natuke võib vahel vaeva näga ;)
nii et ärge mu kassi süüdistega, kui mul käed "kriimud" on varsti, sest põldmari on igavesti okkaline.
üks hea virtuaalväline mõte on mul küll - plaanin minna põldmarju korjama. nendest pidi hiiglama head moosi saama, mahl on ka super, seda on proovida antud mehe juures maal. moosist seni vaid legende kuulnud. marjade korjamine on muidu jube tüütu töö, aga kui tulemus mõnusalt magus tuleb, siis natuke võib vahel vaeva näga ;)
nii et ärge mu kassi süüdistega, kui mul käed "kriimud" on varsti, sest põldmari on igavesti okkaline.
kolmapäev, 13. august 2008
Venemaa naabriks olemisest
olen püüdnud Gruusias toimuvat vältida, see tundub kuidagi kõik liiga õudu tekitav. oma eksistentsi pärast ma just sageli hirmu ei tunne, kuid praegu ma kardan. tõsiselt, oma elu ja turvalisuse pärast. see kõik on liiga reaalne.
toimunud on nii palju, et eilseks jõudsin punkti, kus uudiseid enam ei vaadanud - paha hakkas.
minu seisukoht on, et pole vaja torkida herilasepesa, kui sa nende vastu allergiline oled. ma saab aru, et grusiinid on keevalise verega, kuid igalühel meist peaks (ja eriti nende liidritel) olema niipalju arvutamisoskust, et kui tanke ja armee koosseisu üle lugeda ning võrrelda vaenlase omaga, siis saad aru, kes ülekaalus on... 10:1000-le ei ole just tore võrdlus. see on nagu oma rahva meeleda surma viimine. ja siis tunnistab veel nende president, et jah, meie alustasime. ajulagedus mu meelest :(
teine teema, mis mind endast välja viis, oli Eesti-Läti-Leedu-Poola presidentide sõit Gruusiasse. miks? mida sellega saavutatakse? toetuse näitamiseks, hea küll. seda saab ka muud moodi teha. võtnuks nad vähemalt Saksamaa või brittide tähtsad ametnikud kaasa. me oleme oma asukohaga samavõrd ohustatud, kui ükskõik milline Venemaa naaberriik ja nad võivad iga hetk tulla. kas me tahame, et Eestimaa purustatakse selle hinnaga, et mõni teine riik terveks jääks. mina ei taha seda kindlasti mitte. see on täpselt sama hea, kui hullunud karu käest minna päästma sõpra ja ise ka surma saada.
on loomulikult õige, et arglikult ei tohi käituda ükski riik, kui kedagi teist okupeeritakse. samas ei pea väike, just alles normaalsele elujärjele jõudmas Eesti, kangelaslikult välja astuma. konfliktides katsutakse ikka tugevamaid liitlasi ka enda poolele meelitada enne, kui rusikatega vehkimiseks läheb, või mis?
aga üht ma ütlen, kui Eestis midagi juhtuma peaks hakkama, siis mina jään siia. mehe püss mul on, mõnele ikka pihta saan. kodu peab ju kaitsma, mitte võitluseta alla andma. ei vaata ma hea pilguga neile, kes lahkusid toona ega ka neile, kes praegu vehkat teeksid. võidelda tuleb, rahvas! kodumaal saab ka ellu jääda, hoida tuleb end eemale suurematest linnadeks, sõjaväe- ja riigiobjektidest. kuskil kesk-eesti metsas on võimalus terveks jääda suht suur.
ja ikkagi on väga jube, et aastal 2008 tuleb mõelda reaalselt olukorrale, kui juhtub. kuhu ja kelle juurde minna, kuidas tegutseda, kellele helistada...
loodan, et see reaalsus ei saabu kunagi enam.
toimunud on nii palju, et eilseks jõudsin punkti, kus uudiseid enam ei vaadanud - paha hakkas.
minu seisukoht on, et pole vaja torkida herilasepesa, kui sa nende vastu allergiline oled. ma saab aru, et grusiinid on keevalise verega, kuid igalühel meist peaks (ja eriti nende liidritel) olema niipalju arvutamisoskust, et kui tanke ja armee koosseisu üle lugeda ning võrrelda vaenlase omaga, siis saad aru, kes ülekaalus on... 10:1000-le ei ole just tore võrdlus. see on nagu oma rahva meeleda surma viimine. ja siis tunnistab veel nende president, et jah, meie alustasime. ajulagedus mu meelest :(
teine teema, mis mind endast välja viis, oli Eesti-Läti-Leedu-Poola presidentide sõit Gruusiasse. miks? mida sellega saavutatakse? toetuse näitamiseks, hea küll. seda saab ka muud moodi teha. võtnuks nad vähemalt Saksamaa või brittide tähtsad ametnikud kaasa. me oleme oma asukohaga samavõrd ohustatud, kui ükskõik milline Venemaa naaberriik ja nad võivad iga hetk tulla. kas me tahame, et Eestimaa purustatakse selle hinnaga, et mõni teine riik terveks jääks. mina ei taha seda kindlasti mitte. see on täpselt sama hea, kui hullunud karu käest minna päästma sõpra ja ise ka surma saada.
on loomulikult õige, et arglikult ei tohi käituda ükski riik, kui kedagi teist okupeeritakse. samas ei pea väike, just alles normaalsele elujärjele jõudmas Eesti, kangelaslikult välja astuma. konfliktides katsutakse ikka tugevamaid liitlasi ka enda poolele meelitada enne, kui rusikatega vehkimiseks läheb, või mis?
aga üht ma ütlen, kui Eestis midagi juhtuma peaks hakkama, siis mina jään siia. mehe püss mul on, mõnele ikka pihta saan. kodu peab ju kaitsma, mitte võitluseta alla andma. ei vaata ma hea pilguga neile, kes lahkusid toona ega ka neile, kes praegu vehkat teeksid. võidelda tuleb, rahvas! kodumaal saab ka ellu jääda, hoida tuleb end eemale suurematest linnadeks, sõjaväe- ja riigiobjektidest. kuskil kesk-eesti metsas on võimalus terveks jääda suht suur.
ja ikkagi on väga jube, et aastal 2008 tuleb mõelda reaalselt olukorrale, kui juhtub. kuhu ja kelle juurde minna, kuidas tegutseda, kellele helistada...
loodan, et see reaalsus ei saabu kunagi enam.
esmaspäev, 11. august 2008
kiri sõbrale
see akustiline kontsert oli mõnus ja armas ja hell. eriti head olid The Sun ja Jaan Tätte. eriti Tätte. eriti oma lugudega :)
Märkamise aeg
19.08.08 21:00 Tallinn Eesti taasiseseisvumist ja öölaulupidude 20. aastapäeva tähistav sündmus Tallinna lauluväljakul
Sel aastal möödub 20 aastat öölaulupidudest. Mujal on ikka imestatud, et kuidas me seda siin teeme. Et võtame kätte ja kätest kinni ning laulamegi “pilvest päikse välja”! Isegi kui “pilv” ei taha. Eriti siis, kui “pilv” ei taha.
Just seetõttu toimub 19. augusti õhtul Tallinna Lauluväljakul lauluöö pealkirjaga ”Märkamisaeg”. Selle sündmuse sisuks on meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud ja innustanud muusika ning vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud rahva lugu elavas muusikalises ettekandes toetatuna sõnast ja pildist. Sündmuse kannab üle ja säilitab aegade otsani Rahvusringhääling. Muidugimõista on see piletiteta kontsert. Muidugimõista ei müüda lauluväljakul sel ööl alkoholi.
“Märkamisaeg” on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi. August on sel juubeliaastal Kultuuriministeeriumi kureeritav eksiili, vastupanu ja iseseisvuse taastamise kuu. Lauluööga 19. ja 20. augusti vahel saame vääriliselt ja väärikalt tähistada nii 20 aasta möödumist öölaulupidudest kui ka taasiseseisvumispäeva.
Kultuuriministeerium on lauluöö korraldamise teinud ülesandeks sihtasutusele Eesti Teatri Festival.
Kallid lauljad, koorijuhid, pillimehed ja teie lähedased!
Ma tahaksin, et me kohtuksime sel lauluööl kõik– nii need, kellega me oleme juba laulukaare all kokku saanud kui ka need, kellega veel pole.
Osaleda saab mitut moodi. Vaadake palun üle laulude nimekiri (vt ja kui see sobib, tulge esinema! Andke endast kiiresti teada, sest seekord on võimalik kaare alla mahutada ainult kuni 6000 lauljat. Sellisele hulgale on korraldajail võimalik pakkuda ka tasuta suppi.
Ja kui tervet koori kokku ei saa, siis tulgu või pool. Või kui ka see ei õnnestu, tulge niisama, oma pere või sõpradega! Sest tegelikult me ei jagune ju nagunii kuulajaiks ja esinejaiks. Me oleme rahvas, kes 20 aastat tagasi laulis end üheskoos vabaks. Seda ei saa korrata. Aga seda ei ole tark ka unustada.
Kohtumiseni ja seniks ikka parimat soovides,
Margus Kasterpalu
lauluöö “Märkamisaeg” peakorraldaja;
SA Eesti Teatri Festival juhataja,
laulu- ja tantsupeo “Ilmapuu lävel” lavastaja
lähme kõik koos, eksju!
Sel aastal möödub 20 aastat öölaulupidudest. Mujal on ikka imestatud, et kuidas me seda siin teeme. Et võtame kätte ja kätest kinni ning laulamegi “pilvest päikse välja”! Isegi kui “pilv” ei taha. Eriti siis, kui “pilv” ei taha.
Just seetõttu toimub 19. augusti õhtul Tallinna Lauluväljakul lauluöö pealkirjaga ”Märkamisaeg”. Selle sündmuse sisuks on meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud ja innustanud muusika ning vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud rahva lugu elavas muusikalises ettekandes toetatuna sõnast ja pildist. Sündmuse kannab üle ja säilitab aegade otsani Rahvusringhääling. Muidugimõista on see piletiteta kontsert. Muidugimõista ei müüda lauluväljakul sel ööl alkoholi.
“Märkamisaeg” on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi. August on sel juubeliaastal Kultuuriministeeriumi kureeritav eksiili, vastupanu ja iseseisvuse taastamise kuu. Lauluööga 19. ja 20. augusti vahel saame vääriliselt ja väärikalt tähistada nii 20 aasta möödumist öölaulupidudest kui ka taasiseseisvumispäeva.
Kultuuriministeerium on lauluöö korraldamise teinud ülesandeks sihtasutusele Eesti Teatri Festival.
Kallid lauljad, koorijuhid, pillimehed ja teie lähedased!
Ma tahaksin, et me kohtuksime sel lauluööl kõik– nii need, kellega me oleme juba laulukaare all kokku saanud kui ka need, kellega veel pole.
Osaleda saab mitut moodi. Vaadake palun üle laulude nimekiri (vt ja kui see sobib, tulge esinema! Andke endast kiiresti teada, sest seekord on võimalik kaare alla mahutada ainult kuni 6000 lauljat. Sellisele hulgale on korraldajail võimalik pakkuda ka tasuta suppi.
Ja kui tervet koori kokku ei saa, siis tulgu või pool. Või kui ka see ei õnnestu, tulge niisama, oma pere või sõpradega! Sest tegelikult me ei jagune ju nagunii kuulajaiks ja esinejaiks. Me oleme rahvas, kes 20 aastat tagasi laulis end üheskoos vabaks. Seda ei saa korrata. Aga seda ei ole tark ka unustada.
Kohtumiseni ja seniks ikka parimat soovides,
Margus Kasterpalu
lauluöö “Märkamisaeg” peakorraldaja;
SA Eesti Teatri Festival juhataja,
laulu- ja tantsupeo “Ilmapuu lävel” lavastaja
lähme kõik koos, eksju!
matkasell või siiski mitte
Hea seikleja Cristal | |
 | Sa oled Maie ja Valdur filmist Vanad ja Kobedad |
Sinu kirjeldus: Iga suvi vähemalt üks reis on sinu eesmärgiks. Olgu see siis Nuustaku, Pärnu rand, mõisatuur või Pariis. Kuskil peab ju käima, sest sügisel räägivad kõik tööl ja mitte reisinul pole midagi vastu panna. Grillahi ja shashlõkivardad on auto pagasniku kohustuslikud suvised komponendid. Matkarent.ee soovitus: Ükskõik kuhu reis viib, alati on hea kui GPS on varuks | |
Milline matkasell oled sina?
aga ma käin seenel, tihti ja palju. see on ju ka väike matk ;)
reede, 8. august 2008
help!
jõin töö juures just veini. nüüd ma ei saa siit minema :( see läks otse pähe :) ei ole imestada ka, kui pool päeva muretsed kontrollide pärast ja teine pool mõtled, et polnudki midagi.
nädalavahetus tuleb, kullakesed! aga mina lähen Kõlakotta akustilist tuuri kuulama täna. teinekord kirjutan, kuidas oli. ja olümpiamängud hakkavad - sport telekas - jee!!!
nädalavahetus tuleb, kullakesed! aga mina lähen Kõlakotta akustilist tuuri kuulama täna. teinekord kirjutan, kuidas oli. ja olümpiamängud hakkavad - sport telekas - jee!!!
esmaspäev, 4. august 2008
kadunud X
x-files'i filmi pole kinno vaja vaatama minna. uskuge mind! igav oli ja üldse mitte ulmeline. see kestis ainult mingi 1,5 h, aga ma suutsin mitu korda mõelda, et nüüd lähen ära. ja siis see tavaline mõte kõikide filmide puhul, et millal see nüüd päriselt pihta hakkab? mul tekkis see küsimus veel ka pärast tunniajast filmivaatamist...
viimati oli kinos nii igav, kui Kristiina Lauritsatütart vaatamas käisin kauges nooruses.
kahju tegelt, sest Fox on mu ammune armastus. ei saagi aru, miks selline jama kokku tehti. esimene film oli ju super. kas sai raha otsa või vahetati tsenariste? lähen täna lohutuseks esimest filmi laenutama ;)
aga muidu on puhas rõõm - nädalavahetusel vedasime sisse 20 ruumi küttepuid. ei taha ühtki halgu järgmise kuu jooksul nähagi :p
viimati oli kinos nii igav, kui Kristiina Lauritsatütart vaatamas käisin kauges nooruses.
kahju tegelt, sest Fox on mu ammune armastus. ei saagi aru, miks selline jama kokku tehti. esimene film oli ju super. kas sai raha otsa või vahetati tsenariste? lähen täna lohutuseks esimest filmi laenutama ;)
aga muidu on puhas rõõm - nädalavahetusel vedasime sisse 20 ruumi küttepuid. ei taha ühtki halgu järgmise kuu jooksul nähagi :p
reede, 1. august 2008
pime?
täna pidi päikesevarjutus olema. varjutab juba hommikust peale :( lähme pilvi laiali puhuma! äkki siis 13.22 näeb ka midagi.
neljapäev, 31. juuli 2008
Mamma Mia!
ei läinudki kaua aega mööda, kui uut filmipostitust tegema saan hakata :) ja neid tuleb veel ;)
igatahes eile sai vaadatud ABBA muusikal põhinevat filmi Mamma Mia! Sisu oli tavaline - noorpaari pulmad, isa teadmata, lõpuks hoopis ema abiellub isaga - muusika aga super.
mul on mingi ABBA-pisik juba ammusest ajast sees. selles muusikas lihtsalt on midagi. kas te ei leia? võibolla on asi ka selles, et koorilaulu algusaegadel segakooris laulsime "Endlaga" ABBA popuriid koori juubeli puhuks ja sealt said kõik sõnad kenasti pähe. tavaliselt ongi ju nii, et ingliskeelsete laulusõnade peale eriti ei mõtle, kuidagi niisama jäävad meelde, ja olgem ausad, ega tänapäeva lauludel väga sisu pole ka. Filmis aga olid laulud ritta ja tegelaste suhu pandud just sõnade järgi. tõlge oli all ja puha. ilus lüürika on, isegi väga.
nii ma siis hõljusin pärast kodu poole, hea kerge tunne oli ja süda nii soe nii soe.
ja mida ma näen, reedest hakkab jooksma Pärnus! esilinastusena "The X- Files: I Want To Believe" ootan huviga.
igatahes eile sai vaadatud ABBA muusikal põhinevat filmi Mamma Mia! Sisu oli tavaline - noorpaari pulmad, isa teadmata, lõpuks hoopis ema abiellub isaga - muusika aga super.
mul on mingi ABBA-pisik juba ammusest ajast sees. selles muusikas lihtsalt on midagi. kas te ei leia? võibolla on asi ka selles, et koorilaulu algusaegadel segakooris laulsime "Endlaga" ABBA popuriid koori juubeli puhuks ja sealt said kõik sõnad kenasti pähe. tavaliselt ongi ju nii, et ingliskeelsete laulusõnade peale eriti ei mõtle, kuidagi niisama jäävad meelde, ja olgem ausad, ega tänapäeva lauludel väga sisu pole ka. Filmis aga olid laulud ritta ja tegelaste suhu pandud just sõnade järgi. tõlge oli all ja puha. ilus lüürika on, isegi väga.
nii ma siis hõljusin pärast kodu poole, hea kerge tunne oli ja süda nii soe nii soe.
ja mida ma näen, reedest hakkab jooksma Pärnus! esilinastusena "The X- Files: I Want To Believe" ootan huviga.
teisipäev, 29. juuli 2008
lillepeenart vaadates
tahaks käsi laiutada või lausa kiruda. no ei õitse sel aastal midagi ja kõik on valesti. ma ei saa kohe üldse aru. probleem on olnud põhiliselt selles, et taimed, mida istutan, hakkavad kenasti kasvama, moodutavad ilusad õied, jõuan neist isegi rõõmu tunda ja siis mõned päevad hiljem vaatan, kuidas kõik lihtsalt ära kolletab. no ei saa aru. vahepeal oli ju vihma ja kui pole olnud, siis oli kastekann. aga ikka samamoodi kuivavad nagu ära - lähevad kollaseks ja kuivavad :( ei julge kohe uusi ostagi...
ja siis veel igasugused imelikud asjad, mille tõttu olen jõudnud otsusele, et järgmisel aastal ostetavate lillesibulate tsekid tuleb alles hoida kuni õite saabumisteni, et vajadusel poodi tagasi minna ja uurida, kuidas nii juhtuda saab. nimelt ostsin tulipunased gladioolid, mis osutused lilladeks! ja lilled (mille nime ma ei mäleta), mis pidid tulema pikad oranzide õitega, on praegu madalad ja ma arvan, et nendest tulevad päevalilled!!! ma ei salli päevalilli! üldse mitte. sellegipoolest toovad inimesed neid mulle järjekindlalt sünnipäevaks, sest need õitsevad siis. ma ei kujuta elu ette inimesel, kellel on sünnipäev maikuus ja ta ei armasta piibesid. vaeseke! neil on ju nii intensiivne lõhn, õnneks päevalilled ei haise ;)
see oli ikka paras ninanips küll, kui ma ootasin ja ootasin, aga mitte ei saanud aru, miks mu taimekesed üldse pikemaks ei sirgu. ühes naaberaias on taolised ja need olid juba heina kasvu selleks ajaks, kui minu omad 5-10 cm pikkused olid... tänapäeva kaubandus ma ütlen. kusjuures need olid pakendis, korralikus pakendis.
mõtlen siin nüüd, et tuleb ikka püsikud panna, need on kindlamad ja tulevad ise, et pea pidevalt turule jooksma.
aga lilliad olid ilusad, õitsesid mitu nädalat :)
ja siis veel igasugused imelikud asjad, mille tõttu olen jõudnud otsusele, et järgmisel aastal ostetavate lillesibulate tsekid tuleb alles hoida kuni õite saabumisteni, et vajadusel poodi tagasi minna ja uurida, kuidas nii juhtuda saab. nimelt ostsin tulipunased gladioolid, mis osutused lilladeks! ja lilled (mille nime ma ei mäleta), mis pidid tulema pikad oranzide õitega, on praegu madalad ja ma arvan, et nendest tulevad päevalilled!!! ma ei salli päevalilli! üldse mitte. sellegipoolest toovad inimesed neid mulle järjekindlalt sünnipäevaks, sest need õitsevad siis. ma ei kujuta elu ette inimesel, kellel on sünnipäev maikuus ja ta ei armasta piibesid. vaeseke! neil on ju nii intensiivne lõhn, õnneks päevalilled ei haise ;)
see oli ikka paras ninanips küll, kui ma ootasin ja ootasin, aga mitte ei saanud aru, miks mu taimekesed üldse pikemaks ei sirgu. ühes naaberaias on taolised ja need olid juba heina kasvu selleks ajaks, kui minu omad 5-10 cm pikkused olid... tänapäeva kaubandus ma ütlen. kusjuures need olid pakendis, korralikus pakendis.
mõtlen siin nüüd, et tuleb ikka püsikud panna, need on kindlamad ja tulevad ise, et pea pidevalt turule jooksma.
aga lilliad olid ilusad, õitsesid mitu nädalat :)
esmaspäev, 28. juuli 2008
tere maailm
ma olen nüüd ka usinate töömesilaste pere juures tagasi, kahjuks :( Puhkus läbi ühesõnaga.
mehe "30" jubileum ka peetud. ma väga täpselt sellest ei räägiks, teavad, kes nägid. aga pidu oli, no kuidas seda nüüd kirjeldadagi, mu mees ütleb selliste asjade peale tavaliselt ränk-raju-pime-lend. selline oligi. kuna oli ka mängujuht, siis õhtu ja öö jooksul toimus nii mõndagi pildistamisväärset. ja kuna sõjaväelastel valehäbi absoluutselt puudub, siis üsna mitme pildi peal on seismas mehepoegi, kes kannavad aadamaülikonda ja on selle üle veel väga uhked ka ;) naera ribadeks ennast. asjatavad ja seletavad, aga ise on porgandpaljad :p
see, et mina täna väga udu sees kõnnin, käib vist asja juurde, sest 2 magamata ööd järjest ja pidev jalul olemine, et 50 inimest ikka söönuks saaksid, nõudsid oma osa.
tukun nüüd edasi. seda olen tähele pannud küll, et ilm on ilus ja lilled tahavad kasta, aga hiljem, kullakesed, hiljem.
mehe "30" jubileum ka peetud. ma väga täpselt sellest ei räägiks, teavad, kes nägid. aga pidu oli, no kuidas seda nüüd kirjeldadagi, mu mees ütleb selliste asjade peale tavaliselt ränk-raju-pime-lend. selline oligi. kuna oli ka mängujuht, siis õhtu ja öö jooksul toimus nii mõndagi pildistamisväärset. ja kuna sõjaväelastel valehäbi absoluutselt puudub, siis üsna mitme pildi peal on seismas mehepoegi, kes kannavad aadamaülikonda ja on selle üle veel väga uhked ka ;) naera ribadeks ennast. asjatavad ja seletavad, aga ise on porgandpaljad :p
see, et mina täna väga udu sees kõnnin, käib vist asja juurde, sest 2 magamata ööd järjest ja pidev jalul olemine, et 50 inimest ikka söönuks saaksid, nõudsid oma osa.
tukun nüüd edasi. seda olen tähele pannud küll, et ilm on ilus ja lilled tahavad kasta, aga hiljem, kullakesed, hiljem.
kolmapäev, 23. juuli 2008
keele viib alla
puhkuse lõpus otsustasin natuke täiuslik koduperenaine ka olla. sel ajal kui mees metsas sokku taga ajas (ja sai ka!), küpsetasin mina saia. teate küll, sellist kodusaia, mis vanaemadel hästi välja tulevad. minul tuli ka! kohe esimese korraga :P
mees hakkas ükspäev rääkima, et tema tahaks päris saia, sellist, mida vanaema tegi - suur ja kohev ja hea.
et kõik algusest ära rääkida, nagu asjad olid, siis peab kõigepealt ütlema seda, et Häää vormisai olevat suht sarnase maitsega. no ma ei tea, aga kui mees nii ütleb, siis küllap tema arust ka on ;)
igatahes mõte hakkas idanema. kui raske üks saia küpsetamine siis olla saab. mul ema tegi kogu aeg, kui ma laps olin. tal kippusid need küll veidi "seebid" jääma, aga tihti olid head ka. siinkohal pean mainima, et ma pole kunagi elus varem midagi pärmi kasutades küpsetanud. igasugu muud küpsetised ja pirukad on mu spetsialiteet (eriti itaalia juustu-singipirukas), aga pärmitaignaga pole seni sõber olnud. nüüd on sein meie vahel lõhutud ja ma arvan, et varsti tulevad ühed hiiglama head pärmitaigna lihapirukad :)
aga sai sai hea, väga hea - ilus ja kohev ja maitsev.
ega ma ei bossa, ma niisama räägin ;)
mees hakkas ükspäev rääkima, et tema tahaks päris saia, sellist, mida vanaema tegi - suur ja kohev ja hea.
et kõik algusest ära rääkida, nagu asjad olid, siis peab kõigepealt ütlema seda, et Häää vormisai olevat suht sarnase maitsega. no ma ei tea, aga kui mees nii ütleb, siis küllap tema arust ka on ;)
igatahes mõte hakkas idanema. kui raske üks saia küpsetamine siis olla saab. mul ema tegi kogu aeg, kui ma laps olin. tal kippusid need küll veidi "seebid" jääma, aga tihti olid head ka. siinkohal pean mainima, et ma pole kunagi elus varem midagi pärmi kasutades küpsetanud. igasugu muud küpsetised ja pirukad on mu spetsialiteet (eriti itaalia juustu-singipirukas), aga pärmitaignaga pole seni sõber olnud. nüüd on sein meie vahel lõhutud ja ma arvan, et varsti tulevad ühed hiiglama head pärmitaigna lihapirukad :)
aga sai sai hea, väga hea - ilus ja kohev ja maitsev.
ega ma ei bossa, ma niisama räägin ;)
pühapäev, 20. juuli 2008
kui õnnelikku lõppu ei oleks olnud, siis oleks ikka jube olnud
käisin kinos. selle sündmuse võiks lausa ära märkida, kuna nii harva on Pärnus põhjust seda asutust külastada. et mis seal siis oli, et pidi minema? eks ikka "Sex and the City"
teate, kui see poleks nii lõppenud, nagu lõppes, siis ma oleks ikka tõsiselt häiritud olnud. mu mehel on minu arust veitsa mr. Bigi iseloom. no selles mõttes, et teab oma väärtust ja on selline veitsa ülbe ka. too tegelane on mulle alati meeldinud ja pigem on Carrie mind häirinud oma suhete keeruliseks ajamisega. aga ikka jube kole koht oli see abiellumise eelne hetk... ma vist vajutasin oma mehel kinos küüned peopessa, kui nad oma limudest välja astusid ja Big lillebuketiga sai.
tegelt ma tahtsin öelda, et hea film oli ja minu arust ei olnud nad üldse vanaks jäänud, nagu kõik siin kurdavad. ainuke asi, mis tegemata jäi, oli Samantha tiivaripsutus Naabrimehega. see oleks ikka olnud nii nagu vanasti ;)
hea küll, järgmised pool aastat filmiarvustusi ei tule enam vist. lihtsalt nii harva on Pärnus midagi vaatamas käia.
teate, kui see poleks nii lõppenud, nagu lõppes, siis ma oleks ikka tõsiselt häiritud olnud. mu mehel on minu arust veitsa mr. Bigi iseloom. no selles mõttes, et teab oma väärtust ja on selline veitsa ülbe ka. too tegelane on mulle alati meeldinud ja pigem on Carrie mind häirinud oma suhete keeruliseks ajamisega. aga ikka jube kole koht oli see abiellumise eelne hetk... ma vist vajutasin oma mehel kinos küüned peopessa, kui nad oma limudest välja astusid ja Big lillebuketiga sai.
tegelt ma tahtsin öelda, et hea film oli ja minu arust ei olnud nad üldse vanaks jäänud, nagu kõik siin kurdavad. ainuke asi, mis tegemata jäi, oli Samantha tiivaripsutus Naabrimehega. see oleks ikka olnud nii nagu vanasti ;)
hea küll, järgmised pool aastat filmiarvustusi ei tule enam vist. lihtsalt nii harva on Pärnus midagi vaatamas käia.
laupäev, 12. juuli 2008
ei hiirt ega harakat
mõnikord tulevad mul ikka vahvad ideed. näiteks ükspäev, õigemini õhtu, otsusasin mehega jahile kaasa minna. pean kohe algatuseks ütlema, et jaht oli tulutu looma koha pealt, aga jalutamine värskes metsaõhus on ju ka midagi väärt. seda jalutamist oli nii umbes 5 km. sel õhtul ei olnud ühtki looma näha, kogu mets oli vaikne, isegi linnud ei laulnud. veider mu meelest. kogu mu mehe suguvõsa väänles naerukrampides, kui kuulsid, et ma lähen kaasa. minu omad tegid sama, kui pärast rääkisime. mees see-eest oli nagu suht rahul ja ei saanud aru, miks kõik endast nii väljusid. meil oli koos tore ja see on peamine.
üleeile õhtul käisime aga uuesti ja seekord lubas juba rohkem. kohe metsa jõudes nägime põllul kitse, mida mu teine pool jahtima asus. hiilis teistpoole põldu ja kohtas seal veel üht. jama oli aga selles, et kõrval metsatukas tundis sokk meie lõhna ja röögatas nii, et ma suht ehmusin. ka kitsed ehmusid mu meelest ja panid jooksu. emaseid ei tohi ju lasta praegu, sest neil võivad talled olla ja rohu seest ei ole neid näha. sokud aga on paremini peidus. see soku häälitsus oli ikka võimas. ma pole ju selliseid asju varem kuulnud. veri hakkas kiiremini pumpama ja adrenaliin lahmas täiega. oleks ta ise kinni püüdnud hea meelega. mees rääkis pärast, et see oli noor loom, selline katkise plaadi hääl oli alles. pärast kuulsime veel, kuidas ema poegi piiksudes kutsus. ja siis teisest metsast kuuldus vanema soku häälitsusi. ah et kuidas see hääl kõlab? no ma ei oska seda järele teha, no põhimõtteliselt on see "bööh!", noorem tegi sarnast häält, aga algul tundus, nagu suurel kaslasel oleks midagi kurku läinud ja ta teeb köhimise ja urisemise vahepealset häält lühidalt.
hommikul tahtsime veel minna, aga udust sein oli ees, mida sa seal jahid või leiad...
nüüd läks mu jahimees uuesti metsa, mina jäin kodu valvama.
tegelt on tore nii mööda metsi kahlata. abikaasa arvas lausa, et ma võiksin püssi- ja jahiloa teha endale ka. arvan, et las olla, mulle meeldib niisama ka ringi vaadata ja kadaka taga kükitada, kui laskmiseks läheb. lasta ei taha.
metsmaasikamoos külma lehmapiima ja pannkookidega oli ka sel õhtul menüüs :) ise korjaline ja küpsetasime.
üleeile õhtul käisime aga uuesti ja seekord lubas juba rohkem. kohe metsa jõudes nägime põllul kitse, mida mu teine pool jahtima asus. hiilis teistpoole põldu ja kohtas seal veel üht. jama oli aga selles, et kõrval metsatukas tundis sokk meie lõhna ja röögatas nii, et ma suht ehmusin. ka kitsed ehmusid mu meelest ja panid jooksu. emaseid ei tohi ju lasta praegu, sest neil võivad talled olla ja rohu seest ei ole neid näha. sokud aga on paremini peidus. see soku häälitsus oli ikka võimas. ma pole ju selliseid asju varem kuulnud. veri hakkas kiiremini pumpama ja adrenaliin lahmas täiega. oleks ta ise kinni püüdnud hea meelega. mees rääkis pärast, et see oli noor loom, selline katkise plaadi hääl oli alles. pärast kuulsime veel, kuidas ema poegi piiksudes kutsus. ja siis teisest metsast kuuldus vanema soku häälitsusi. ah et kuidas see hääl kõlab? no ma ei oska seda järele teha, no põhimõtteliselt on see "bööh!", noorem tegi sarnast häält, aga algul tundus, nagu suurel kaslasel oleks midagi kurku läinud ja ta teeb köhimise ja urisemise vahepealset häält lühidalt.
hommikul tahtsime veel minna, aga udust sein oli ees, mida sa seal jahid või leiad...
nüüd läks mu jahimees uuesti metsa, mina jäin kodu valvama.
tegelt on tore nii mööda metsi kahlata. abikaasa arvas lausa, et ma võiksin püssi- ja jahiloa teha endale ka. arvan, et las olla, mulle meeldib niisama ka ringi vaadata ja kadaka taga kükitada, kui laskmiseks läheb. lasta ei taha.
metsmaasikamoos külma lehmapiima ja pannkookidega oli ka sel õhtul menüüs :) ise korjaline ja küpsetasime.
teisipäev, 8. juuli 2008
mõni klõps ka
lennuvõimetu varganäoga
Ruu, känguru
murumängud - võidu äärel
lõkkeõhtu Saaremaal
Kabli jaanituli
esmaspäev, 7. juuli 2008
varbad merevees
puhkuse ajal peaks aeg aeglasem olema, eks? praegu küll veel tunda ei ole ja ega ei hakka ka aeg tagurpidi minema vist. Muhus Üügu pangal on mul iga kord selline "aeg on aeglasem" tunne, aga mujal ei saa sellest aru kahjuks. tegevust on olnud küllaga, väike ülevaade vast.
no näiteks käisime Lätis - Araiži järveküla kaemas ja Turaida kindlust ja natuke Alfas Riia alguses poes ka. selline ühepäevane kiirkülastus naabrite juurde, selline mälu värskendav ja sõpradega aega veetev. järveküla oli küll muljetavaldav. selle kirjapildi eest ma muidugi ei vastuta, aga nii see umbes kõlas. ühesõnaga muinasajal mõtlesid külaelanikud, et loomad ja naabrid ei ole väga sõbralikud, peaks turvalisemasse kohta kolima. nii nad siis ehitasid parve peale majad ja ulpisid sellega kaldast kaugemale. eelmisel sajandil hakati järves olevat saart kaevama ja välja tuli hulk majakesi (üle 100), mis kunagi oli põhja läinud. sellest siis tekkiski saar. lätlased võtsid kohe härjal sarvist ja taastasid need ligilähedasel kujul, et tänapäeva inimesel ka arusaam tekiks, kuidas seal elu käis. soovitan soojalt vaatama minna.
ja siis veel olime nädalavahetusel Saaremaa peal. Muhumaa jaanalinnud ja kängurud on endiselt väga armsad. nad tahtsid isegi mul pluusi seljast süüa ja kõrvarõngaid näksata. seal on see päris känguru ka - see suur noh! magas rahulikult koivad siruli, kuni peremees ta maast lahti ajas. tegi siis eeskujulikult külalistele mõned hüpped ja keeras jälle külili :P
saarlaste seltskonnas on ikka väga lahe olla. nende keel on super! ma nautisin iga hetke, kui nad oma murrakut panid. kena keel on! see hakkaks mulle jube kiirelt külge, kui seal veidi elada saaks. on kohe sellised muhedad tegelased, kes jutustavad, kuidas paelussi kõhust välja saada või hirve püüda. nalja nabani :D ega koduõlu ka sellele vähe kaasa ei aita... eriti teistmoodi on see, kuidas neil puudub selline reserveeritus, nagu mandri inimestel on. kui on murumängud, siis ikka kõik tahavad mängida ja sundida pole üldse vaja. ja elu on saarel vilgas. mitte küll niiväga, kui Pärnus (kõik need kuramuse puhkajad on meie linna jälle üles leidnud ja autosid on kaugelt liiga palju).
homme, muide, on meil abikaasaga 2. pulma-aastapäev, mida läheme tähistama lõuna-eestisse.
p.s. mu mees on vahel ikka täielik romantik, kohe silma võttis märjaks mul.
no näiteks käisime Lätis - Araiži järveküla kaemas ja Turaida kindlust ja natuke Alfas Riia alguses poes ka. selline ühepäevane kiirkülastus naabrite juurde, selline mälu värskendav ja sõpradega aega veetev. järveküla oli küll muljetavaldav. selle kirjapildi eest ma muidugi ei vastuta, aga nii see umbes kõlas. ühesõnaga muinasajal mõtlesid külaelanikud, et loomad ja naabrid ei ole väga sõbralikud, peaks turvalisemasse kohta kolima. nii nad siis ehitasid parve peale majad ja ulpisid sellega kaldast kaugemale. eelmisel sajandil hakati järves olevat saart kaevama ja välja tuli hulk majakesi (üle 100), mis kunagi oli põhja läinud. sellest siis tekkiski saar. lätlased võtsid kohe härjal sarvist ja taastasid need ligilähedasel kujul, et tänapäeva inimesel ka arusaam tekiks, kuidas seal elu käis. soovitan soojalt vaatama minna.
ja siis veel olime nädalavahetusel Saaremaa peal. Muhumaa jaanalinnud ja kängurud on endiselt väga armsad. nad tahtsid isegi mul pluusi seljast süüa ja kõrvarõngaid näksata. seal on see päris känguru ka - see suur noh! magas rahulikult koivad siruli, kuni peremees ta maast lahti ajas. tegi siis eeskujulikult külalistele mõned hüpped ja keeras jälle külili :P
saarlaste seltskonnas on ikka väga lahe olla. nende keel on super! ma nautisin iga hetke, kui nad oma murrakut panid. kena keel on! see hakkaks mulle jube kiirelt külge, kui seal veidi elada saaks. on kohe sellised muhedad tegelased, kes jutustavad, kuidas paelussi kõhust välja saada või hirve püüda. nalja nabani :D ega koduõlu ka sellele vähe kaasa ei aita... eriti teistmoodi on see, kuidas neil puudub selline reserveeritus, nagu mandri inimestel on. kui on murumängud, siis ikka kõik tahavad mängida ja sundida pole üldse vaja. ja elu on saarel vilgas. mitte küll niiväga, kui Pärnus (kõik need kuramuse puhkajad on meie linna jälle üles leidnud ja autosid on kaugelt liiga palju).
homme, muide, on meil abikaasaga 2. pulma-aastapäev, mida läheme tähistama lõuna-eestisse.
p.s. mu mees on vahel ikka täielik romantik, kohe silma võttis märjaks mul.
reede, 27. juuni 2008
räägiks jalgpallijuttu ka. ma olen tegelt hull jalkahuviline. sel aastal on mõjuvatel põhjustel (mingi kohustuslik oleng oli) nägemata jäänud täpselt 1 mäng. ja mingi üli ühepoolse mängu pealt läksin magama ära. aga veerandfinaalid on suutnud mu niigi õrna närvikavasse veel mõned augud tekitada... uskumatu ikka, milliseks tase on keritud! ikka lisaaeg ja penaltid. jube ma ütlen.tegelt olen ma Prantsusmaa-usku, aga see viimasel ajal millegipärast ei toida :( ega ma saan aru küll, e t jube igav oleks, kui üks maa võidaks nii EM-i kui MM-i. seda nad ju alles tegid. siis oli pidu meie õuel. seekord siis teistmoodi.
saksamaa finaali jõudmise üle on mul hea meel. kahju muidugi, et türgi ei suutnud veel kord türgit teha. mul on uus lemmik ka - Sigatiiger - sakslane, pärisnimega Bastian Schweinsteiger, kõlab ju tõlkes kui sigatiiger! selline blond pallivõlur, tigeda näoga, samas jube kiire ja peatamatu. selline ülbe ja kõigist läbi minev. kui on vaja, lükkab teised lihtsalt kõrvale, vabalt ka punase kaardiga, aga värav jääb puhtaks. ja kuidas ta ise väravaid lööb - tõeline maiuspala!
nüüd siis tuleb pühapäeva oodata, sest hispaania ja saksamaa mängivad täiesti erinevat jalgpalli. saab põnev olema.
ühte ma ütlen veel, kui see Ronaldo kavatseb veel palju mängimise asemel käsi laiutada ja pidevalt pikali olla, siis tema aktsiad langevad kolinal, sest olulistes kohtumistel pinge all poisike põrub haledalt iga kord. aga mida teha mängijaga, kes isegi penalti ära ei löö? õige! mitte midagi ;)
Tellimine:
Postitused (Atom)