hetk enne kustumist

Karina lösutamas, Karita pugemas
emmekad ühesõnaga :)

õues

kui nüüd väga hästi läheb, siis varsti on meie neiud kiikude ja liivakasti võrra rikkamad. saime kõik peaaegu kokku, aga siis tegi akutrell "surra-murra" ja suri välja. nüüd siis akulaadimispaus. hakkab looma igatahes. meie asfaltõuest hakkab saama mänguväljak selle väikese lapi osas, mida me muruks kutsume :)
täna tõestasid tüdrukud muide, et nad saavad omapäi õues suht hästi hakkama. meie asjatamise ajal silkasid tegelased naeru kihistades mööda õuet ringi, kui vahepeal kaugele hakkasid kaduma, hõikusime ja lapsed vudisid jälle tagasi. nii kulges see pea tund aega, kui kuri vihm meid ära tuppa ajas. aga liivakast (missest et alles nö skelett on koos) võeti juba täiesti omaks, vähemalt seal sees istuda on igati boss, kui veel liiv ka tuleb, küll siis on pidu!

keha/näomaalingud

oli plaanis teha kaunis pühapäevane maalitund, aga välja tuli nagu alati :D
pildil Karita issiga

siin asjalik Karina, tema võttis veidi tagasihoidlikumalt ja väga tõsiselt, aga värviseks saime ikkagi kõik

Karina ja emme romantiline pläkerdus :)

Karita ja issi kunstiteos ;)

kogu selle rõõmu eest peame tänama tädi Klarit, kes tipsidele sünnipäevaks näpuvärvid tõi. tõe huvides peab mainima, et pakendil olevat infot värvide hea mahapestavuse kohta ei tasu väga tõsiselt võtta, sest pärast põhjalikku vanni ja küürimist läks Karita ikka sinise ninaga magama...