teisipäev, 25. mai 2010

märkidest

olen siin mitmeid kordi autoroolis mõelnud, et nüüd tuleb küll blogipostitus kirjutada. seda mõtet on ajendanud nii mõnedki juhtumised. üks vahva asi, mis eile just silma jäi, oli selline tore daamikese punane auto ja auto tagaotsal hoiatav kleepekas - naine roolis. see näeb välja selline, et punase ohukolmnurga sees on kübaraga naise kujutis :) väga lahe igatahes! tavaliselt ikka kirutakse, et näed, naine roolis, aga siis kui kleeps peal, siis teised kohe teavad, et pole vaja tõmmelda.

teine juhtum on samuti seotud nende kleepsudega, mida autodele panna saab. mingi aeg oli kampaania "sõidan reeglite järgi." no teate küll, et linnas 50, maanteel 90 ja sebra on peatumiseks, eks. jube popp oli endale see autole kleepida. mulle need üldse ei meeldi, sest ma ei usu elusees, et on olemas ka 1 autojuht maailmas, kes kunagi pole ühtki liiklusreeglit rikkunud! ausalt ei usu!! no üks sellise kleepsuga eksemplar sõitis ükspäev mul eest ära linnas. mina liikusin mingi 50-60 vahel ja see kodanik oma autoga kadus mu eest suht kiiresti. jõudsin veel kiigata, et seal mingi kleeps, just seesama reeglite-järgi-sõitmise kleeps... no ei tundunud küll sedamoodi. tahtsin ühesõnaga öelda, et ei tasu end võltsvagadusega ehtida!!

vanasti oli mul autol Metsatöllu kleeps "Hundi süda sees," nüüd siis vastavalt olukorrale "laps autos." kusjuures täiesti olude sunnil, sest ma pole veel "kaksikud pardal" pole kuskil veel müügil näinud. kui see on olemas, siis paluks mulle teada anda ;)

kolmapäev, 19. mai 2010

emme naiivitar!

ei tea, mis mul küll mõttes oli, kui otsustasin täna meie koduranda oma tipsudega minna... just eile sai räägitud siin, et promenaadil on seinad ümber, aga tavarannas ei ole. igatahes läksime Raeküla randa. on selline täitsa olemas, ainult sinna pääsemine oli ka meie lillelisele tankile (loe: kaksikute vanker) paras katsumus - suht mudane on see tee veel. igatahes saime kohale, lasin lapsed lahti ning pärast mõningast viisakat kohanemist, nagu ülalolev pilt näitab, võeti suund otsejoones vee poole... meri on eestpoolt juba täitsa supp, seega ma ei kartnud, et nad külmetuvad. hetk pärast alljärgnevate piltide tegemist olin sunnitud eemaldama kõik riided peale suurepäraste Kadri heegeldatud mütsikeste, sest plikad viskasid end kohe külili. sellest tegevusest enam pilte pole, sest polnud aega fotoka järelel minna kuivale maale, pidi hülgeid passima ;) Karina veel viisakalt vett katsumas - tundub ülimõnus!

Karitale ka meeldib maailma suurune vann väga!

teisipäev, 18. mai 2010

tore päev oli

eile siis nimelt. kodus passimisest sai küllalt, õigupoolest sopastest lastest, sest nende meelistegevus on poriloigus pladistada. neile ei saa seda küll pahaks panna, sest tõepoolest oli lapsena tore loigus vaadata, kuidas vesi pritsib ja plartsub :D pigem võiks päikesele etteheite teha. miks ta seda lompi ära ei kuivata???
igatahes pakkisin ma oma nubinad autosse ja vurasime promeneerima. meile väga meeldis seal. eriti just seetõttu, et promenaadil on seinad ümberringi (kui laste tasandilt vaadata muidugi). siis nad ei saa mul nelja suunda plehku panna, jääb vaid võimalus siia-sinna joosta. tegelikult oli hitt hoopiski rannaliiv, mis oli nii valge-valge ja nii peen-peen. isegi suhu ei märgatud seda toppida, katsuti niisama ja kraabiti reha või labidakesega. ja purskkaevud on ka vägevad asjandused. kahjuks küll suur ei ole veel tööle pandud, aga väiksemad sobisid ka meile hästi. ainuke, mis ei sobinud, oli taevast lahti lastud purskkaev :( see rikkus meie rannailma ära. jälle autosse ja poodi.
seekord oli pood omaette nali. K&K muidu väga naudivad ostlemist - vaadata on palju ja kui emme end unustab, siis ka katsuda nii mõndagi... aga seekord kohtusime me enda pisikeste koopiatega. nimelt on pärnus üks kaksikutepaar, kes hetkel on 4,5-kuused, vuravad ringi meiega identse vankriga ja kannavad meie riideid. tervitused H&I-le!!! maru pull oli vaadata, nagu oleks ajas tagasi rännanud 8 kuud. isegi väike igatsus tuli selle aja järgi, sest siis nad ei suutnud veel liikuda ja pahandusi teha. see mõte kadus aga kohe, kui hirmsad nutuööd meelde tulid. meie tipsid uudistasid hoolega. ümberkaudsest rahvast ma ei räägigi, need läksid puha pöördesse - kaks paari kaksikuid!!! oleks suht koom olnud, kui me oleks oma vankriga olnud, siis oleks need ka ühesugused... õnneks olid mu lapsed poekärus. üks istub lapse koha peal ja teine on kärus püsti. see variant töötab meil ideaalselt. saime nodi kätte ja tulime koju tuttu. enne limpsisime veel nats jäätist :p ma pole veel pildile saanud püüda neid nägusid, mis külma jäätise suhu sattudes tehakse, see on lihtsalt kirjeldamatu.nagu oleks ikka midagi väga jubedat antud, aga samas tehakse suu kohe uuesti lahti, et anna veel! ju siis on ikka hea :D
täna on aga teine päev ja teised teod. liiga rannailm on randa minekuks, lähme siis vanaemaga surnuaeda ja kaltsukatest tudukaid otsima.