olen siin mitmeid kordi autoroolis mõelnud, et nüüd tuleb küll blogipostitus kirjutada. seda mõtet on ajendanud nii mõnedki juhtumised. üks vahva asi, mis eile just silma jäi, oli selline tore daamikese punane auto ja auto tagaotsal hoiatav kleepekas - naine roolis. see näeb välja selline, et punase ohukolmnurga sees on kübaraga naise kujutis :) väga lahe igatahes! tavaliselt ikka kirutakse, et näed, naine roolis, aga siis kui kleeps peal, siis teised kohe teavad, et pole vaja tõmmelda.
teine juhtum on samuti seotud nende kleepsudega, mida autodele panna saab. mingi aeg oli kampaania "sõidan reeglite järgi." no teate küll, et linnas 50, maanteel 90 ja sebra on peatumiseks, eks. jube popp oli endale see autole kleepida. mulle need üldse ei meeldi, sest ma ei usu elusees, et on olemas ka 1 autojuht maailmas, kes kunagi pole ühtki liiklusreeglit rikkunud! ausalt ei usu!! no üks sellise kleepsuga eksemplar sõitis ükspäev mul eest ära linnas. mina liikusin mingi 50-60 vahel ja see kodanik oma autoga kadus mu eest suht kiiresti. jõudsin veel kiigata, et seal mingi kleeps, just seesama reeglite-järgi-sõitmise kleeps... no ei tundunud küll sedamoodi. tahtsin ühesõnaga öelda, et ei tasu end võltsvagadusega ehtida!!
vanasti oli mul autol Metsatöllu kleeps "Hundi süda sees," nüüd siis vastavalt olukorrale "laps autos." kusjuures täiesti olude sunnil, sest ma pole veel "kaksikud pardal" pole kuskil veel müügil näinud. kui see on olemas, siis paluks mulle teada anda ;)
meil käisid külalised :) Miia ja Mirja koos emaga. ma eeldasin hullu möllu, aga tegelikult olid 2 kuud vanemad tipsid suht sõjakad ja endale pähe astuda ei lasknud. hoopis meie omad olid suht äraootaval seisukohal ja kui emme võõra lapse sülle võttis, oli nutt varmas tulema... aga pildil siis veel veidi kohanevad kaks paari kaksikuid. me oleme seda kohtumist muidu juba pool aastat plaaninud, aga alati on nii, et kas ühed või teised on haiged. nüüd siis õnnestus.
siin vaatavad Karina ja Karita, et kes see selline meie kiigu peale ronib. tüdruk aga mõtleb samal ajal, et huvitav, kuidas meie kiik siia sai ja miks need tüdrukud mind nii imeliku nöäga vaatavad. point nimelt selles, et see on kaksikute seas väga pop kiik ja on vist olemas iga sellise paari kodus :D
aga pärast seda kõike said meie lapsed lõpuks oma kaualubatud liivakasti mängima. ja oi kui tore see oli!!! neile väga meeldib liivakast, seal võib kohe kauem kui 2 minutut mängida. mina sain sel ajal lausa peenra ära rohida, kui pliksid vanaemaga liivas lustisid. ah et miks siis varem lapsi kasti lastud pole? väga lihtne: kõikepealt oli liiv puudu, sest issil polnud aega seda tuua ja siis olid lapsed palavikus (põhiliselt küll Karita) - hambad tõenäoliselt. nüüd sai kõik takistused kõrvaldatud ja see oli ootamist väärt!
