nagu 2 tilka vett

häbi tunnistada, aga mul hakkavad lapsed sassi minema... kuna nad käivad meil suht ühesuguselt riides (erinevalt riidesse pannes hakatakse näpuga teise peale näitama ja "äh-äh!" ütlema. see tähendab siis, et miks mul pole seda seljas, mis õel), siis saab lapsi eraldada peamiselt näo järgi. varem oli Karital üks muhk, aga see kadus ka ära, sinikaid hetke oi ole, kriimud on kleidi all peidus. eile ostsime ühed rätid, millega päikese vastu võidelda, aga need teevad plikad nii ühte nägu, et täna olen ikka mitu korda pidanud vaatama, kellega tegu. suht piinlik.
kaksikute emme rõõmud ;)

kohvikus ja LOOMAAIAS!!!

jah, käisime tõesti Tallinnas koos lastega! loomaaias loomulikult :)

kohe hommikul oli näha, et täna tuleb tore päev. kõik lapsevanemad teavad, mida see tähendab, eksole. teistele teadmiseks, et kui lastetoast kostab hetk pärast ärkamist kihistamist ja kilkeid, siis võib toredat päeva oodata. kui nuttu ja hala, siis loogiliselt mitte. ja tõesti, sõit sujus, tibud tudisid kenasti, Zoos püsisid kenasti kärus imekombel ja olid nõus koju tagasi ka magades sõitma :)

mõningane fotomaterjal jutu tõestuseks.

 suur kiisssss - näu!

 minu suured lemmikud lapsepõlvest alates - hülgepoisid - on alati valmis tsirkust tegema ja aktiivsed olema. mitte nagu mõni suurem loom, kes ainult õhtul välja tuleb. loomulikult jälle "näud"

leia pildilt ahv. vihjeks see, et see ei ole kumbki kärus istuja ;)

ahvipärdikul polegi lutti, peab siis puuga leppima...

amuuri leopardi päevane jalutuskäik kontrollimaks, kas õhk on puhas, et varsti saaks kaasa poegadega ka ilmarahva ette tulla. 

 elevandimaja juures enam ei jõudnud olla, aga ring oli peal ka

kahju ainult, et meie loomaaed niivõrd vaene on, et kõik väga räämas paistab :( loomulikult arendatakse, aga ikkagi on niiiiiii palju veel teha.
nii et selle suve suursündmus on nüüd toimunud, jääb ole veel Raja Talu miniloomi vaatama minna ja seenele ;)

1aasta 3 kuud

nii vanad on mu tütrekesed täna :) selle puhul sai käidud poes, vanavanemate juures maasikal ja rannas natukeseks. see viimane oli nii tore, et äratulemisest oli vaimustatud issi, meie oleks veel vees mõnulenud. tal hakkas nimelt külm, sest päike läks peitu... praegu mõnus jahe õhk voogab aknast sisse, sest lõpuks saabus see pauguga vihm.
torti me ei söönudki. ma ei tea, kas pärast aastast sünnipäeva peaks veel iga kuu torti sööma? ise siin mtõen, et 1a 6k oleks paslik süüa ja siis kaheselt jälle. neil on ju ka kalduvus paksuks minna, kui minu peale vaadata...
ok. ma olen liiga palju veini manustanud laste tähtpäeva ja jalka poolfinaali puhul ;) rohkem ei loba.