Elu on vahepeal nagu kiire olnud. tegelt ei ole, aga lihtsalt kuidagi muud on teha olnud, kui netis istuda.
Tulin just sõbranna tütre sünnipäevalt, väike armas tirts Riin sai 3-seks. tõesti tore tüdruk, hullult viisakas ja armas :) sõbrants muidugi ise ka selline. see käbi värk peab ikka paika. põhimõtteliselt oli kogu meie ülikooli-aegne kamp kohal, sai niisama loratud ja Estri last imetletud (see pisike ime, kelle pilti ma siin päevaraamatus näidanud olen). ta nii suureks kasvanud. igatahes vahva oli, peaks ikka tihedamini käima külas...

Eile veel oli muideks mõte, et läheks MK etappi Otepääle vaatama, aga hommikul ei saanud padja küljest pead lahti ja peavalu oli ka. nii ei läinudki. pärast selgus, et seal oli jube tuul, seega külmumine garanteeritud. ma oleks kindlasti oma hääle ka ära kiljunud, kuigi kahjuks põhjust eriti polnud, nagu TV-st näha võis.
reedel siis oli mehe sõbra sünnipäev, mina nagu ikka esinesin kaine autojuhina. ise panin enne südaööd putku ja alles hommikul 7 paiku oli minu teeneid vaja. abikaasa, muide, tuli täitsa omal jalal koju. suitsetamise mahajätmine pidi mõjuma nii, et alkohol enam ei niida. veider!

Reede oli üldse üks oluline päev, sest mind valiti ETSA juhatusse, see on tervishoiu sotsiaaltöötajate kutseühing. ma tegelt päris rahul, sest see on meile oluline org-n ja ma ei väga vaevunud asju seni ajama, nüüd võtan end siis kätte. tegelt polegi ammu eneseteostamisega tegelenud. olen rahulikku kohustustevaba elu elanud. see on ka jube hea :) aga mingi hetk mandub ära, tulevad sebijad peale, et tahaks nagu midkit teha. siis on selline energiatulv, et uhh!

Kell on juba palju, jutt hakkab jaburaks minema, lähen magama.

C.

talvevõlumaa

ja ta tuli siiski :) mets on ime-imeline, kiisu lume-triibuline taga ajamas iga võimalikku lumehelbekest. ta meil ikka vee-elementne kass.
õhtul, kui viimaks sadu lakkas, läksime õue lund lükkama, et hommikul välja pääseda autodega. ikka mitu tundi müttasime, meil hiiglama suur õu. Lordi oli aktsioonis - iga kord, kui ta lähedal oli ja labidatäis lund jälle lendu läks, hüppas ta (kõik neli käppa korraga) õhku ja maandus täpselt labitatäie kõrvale. igavesti naljakas vaatepilt oli :) ega ta tuppa ei tahtnudki tulla. ema kass vastupidiselt, on iga talv käinud kibekiirelt väljas tiiru ära ja kohe padja peale tagasi. Meie oma aga ei arvanud täna öösel üldse, et tuppa peaks tulema.
muuseas, meil ca 20 cm lund, Kablis (Pärnust mingi 45 km) ei natukestki. tegelt ma ei usu seda, aga hommikul sugulased vandusid jumalakeeli, et neil rohi roheline ja meri õuevärava taga...

Cristal

juuksuri-imed

neid küll lubatakse, aga saavutada tavaliselt väga raske. seekord katsetati mu heletate juuste nö kollase varjundi äravõtmist. ei tulnud kahjuks välja :( aga see-eest on nad praegu ilusti puhtaks pestud mitu korda ja sirgeks föönitatud. hea seegi, et oma ravimaski, mis juba tükk aega tellitud oli, kätte sain.
seda ka et, mehe auto on vist nüüd lõpuks ometi korras. ma kõvasti ei julge seda veel öelda, sest eile oli nagu ka korraks korras, aga siis suri välja ja kui uuesti proovisime tööle panna, oli tunne, et lendab kohe õhku - selline paukumine, turtsumine ja undamine läks lahti. kokkuvõte järgmine: autodele ei ole kasulik seista, peavad ikka sõitma. mingi soga oli õhupuhastajasse sattunud ja küünlad olid mustad.
ma pean ennast natuke kiitma ka - meil käis järelevalve ametnik, uuris ja tuhnis ja küsis iga kandi pealt. lõpuks teatas, et me oleme seni kõige paremini toimiv asutus, kus ta käinud on. et pole segadust, dokumentatsioon on olemas ja töö arvutipõhine. ei-ei, see ei käi mitte kogu asutuse, vaid meie eralõbu rehabilitatsiooni kohta ;) eks ma pean seda oma töövõiduks ka, olen ju peaaegu algusest peale selle juures ja ülesehitamise kõrval olnud. hea, kui vahel hästi on!

C.

peaaegu tallinn

kuna rahuvalvajate kasarmusse saabus soome gripp, siis pidin eile sõitma paldiskisse abikaasale järgi. ta paistis terve olevat, aga kõik aeti minema, et rohkem haigestumisi ei tuleks. ikkagi väljaõppe aeg, jama ju, kui pooled vetsus istuksid...
igati tore oli tallinna poole vurada, tee oli imelikult tühi kell neli õhtul. siinkohal pean mainima, et tegin oma kiirusrekordi pärnust märjamaale. ma igaks juhuks ei maini, mitme minutiga ma sinna jõudsin ;) samas keila ja paldiski vaheline jupp oli jube, see tee nii käänuline, et mööda sõita lihtsalt ei saa. ees olid muidugi erilised uimajad ka.
igatahes kohale ma jõudsin, mehe sain kätte ja kulgesime laagri maksimarketi poole, sest meest oli vaja tankida (loe: tal esines hirmus nälg) ja mina tahtsin kolada riiete osakonnas. eriti kaua muidugi aega ei läinud, kui ma ühele üsna pidulikule pluusile ettepaneku koju minna tegin. ma nii rahul praegu :) see on tõesti ilus. kuna ostsin teatripiletid, siis kohe on, millega minna.
sinna sõit tasus igati ära, sest pärnus vaatasin üht sarnast pluusi 800 eegu eest, sealt sain alla 300.

Cristal

orkaani pildid

selline pilt oli eile õhtul pärnu kesklinna silla all ja rannas