värvimine vol 2

eile toimus siis järjekordne näpuvärvi-seanss :) selles naerunäos ma oma osas nii kindel pole, aga lastele meeldib, eriti Karitale. temas tundub olevat seda vaba kätt ja mõttelendu ;) hetkel tulin mõttele, et järgmise korra peaks õues tegema, et vältida mu pidevat hirmu tapeedi-kardinate-laua pärast.
aga rõõmu oli tõepoolest rohkelt! asjatati kõvasti, pintslit meie kätte ei antud. kui korra sain selle veetopsis puhtaks loputada, siis Kunstnikud solberdasid kohe tähtsa näoga ka samas topsis :D
kuna esimesel korral lasime neil vabalt värvidega nägu-käsi mäkerdada usus, et need on tõesti hästi-eemalduvad, ja pidime rängalt pettuma, siis seekord püüdsime ikka pintslit paberile suunata ja värvi kohe suult maha pesta. võiks öelda, et õnnestus, sest pärast vanni sininäod vastu ei vaadanud. osalt ka seetõttu, et panin lauale kollase, punase ja rohelise. sinine ja must jäid peitu ;)
kõik nüüd, porilombi-kaunitarid tulid just õuest. da-daa!
p.s. pilte pole minu üleni värvise olemise tõttu...

Karina vihkab kirglikult:

• küünte lõikamist ja teeb selle võimalikult kõva kisaga kõigile kuuljatele selgeks. lisaks viskab ta end pulka või vingerdab kõigest väest ja rahmib käte-jalgadega. aga midagi pole teha, lõigata ikkagi tuleb. ma olen proovinud kõikvõimalikke viise ja kellaaegu, aga miski ei aita. ta võib olla unine või reibas või rõõmus või apaatne, kui aga käärid välja tulevad, läheb põrgu lahti :S ma võin laulda või issi tantsida või vanaema kurdutada, aga kisa on ikka taevani.
• mähkmete vahetamist - mõningatel kordadel päeva jooksul peab end ikka pulka lükkama ja näitama, kes siin ikkagi boss on... ilma veel nagu ei saa, aga nendega ka ei taha. no mis teha, laps ei saa alati, mida laps tahab! kahjuks ei taha nad sellest aru saada (ega mina ka iga kord ei saa, kahjuks)
•  kui ta koridorist tuppa suunatakse ja ta ei või minna treppidele ronima. võin vihjata, et ta saab eeloleval talvel ronida mööda treppe just niipalju ja natuke rohkemgi kui süda soovib ;)
• söömist - vahel ei lähe grammigi alla, lihtsalt!
• hammaste pesemist umbes korra nädalas. muudel päevadel võiks ta lõputult harjaga mässata, aga sellel õnnetul hommikul suu lihtsalt lahti ei lähe. aru ma ei saa...

õde ei salli ka neidsamu asju, aga küünte lõikamisega nii suurt tralli pole - tihub veidi nutta ja annab alla, õnneks!

ikkagi tsirkus

nagu ma juba varem maininud olen, tahab kodanik isa kaksikutest suusatüdrukuid teha. mina panustan ikkagi tsirkuseperekonnale ;) siin toimus selline asi, et artistid viskavad end sujuvalt selili ja hakkavad nagu kunstujujad end vingerdades istuli ajama. eriti hea on, kui keegi käest võtab ja tõmbab. nii ikka mitu korda järjest ja üksteise võidu :D

või röövlijõugule. järgneva pildi saamislugu on selline, et mina istutasin lilli ümber veidi hõreda laua peal. sealt siis pudenes mulda ja vett maha. Karina, va rööveldis, kasutas kohe juhust ja istus sinna sisse mängima.  lõpuks arvas, et mis ma seda mulda ikka käega suhu ajan, lakun otse keelega maast... Karita tuli muidugi ka, aga tema nii jubedaks end teha ei suutnud. issi kahjuks arvas, et see asi ei saa jätkuda ja võttis lapsed suure mänguhoo pealt ära ja vedas tuppa pessu :( mina oleks muidugi veel neil lustida lasknud.

me käisime loomadega ka tutvust tegema Raja talu miniloomade juures. siin üks sõbralik poni

aga homme on issil puhkus läbi ja meie peame kolmekesi hakkama saama. küll see saab kurb olema, sest Karina on täiesti issikas.

Võrus

eile juhtusid sellised asjad:
*tüdrukud pidasid kenasti vastu teekonna Eesti teise otsa ehk Võrru. esines väikest virinat ja tagasiteel üks suur jonn, sest kopp oli ikka täiesti ees juba sellest istumisest ja loksumisest. parandasime asja pooletunnise jooksmispeatusega Abjas-Paluojas mõnusalt jahenevas õhtus. seejärel kulges sõit koduni ilma ühegi piuksuta :)
*minnes pingutasin veidi (kmhh..) üle, mille politseionu kohe fikseeris ja mu vaibale kutsus, trahv jäi õnneks tulemata järgmises punktis mainitud põhjusel
*autouksed lukustusid mingil kummalisel põhjusel iseeneslikult töötava mootoriga masinal hetkel, kui mina olin puna-sini-vilkuriga autos ja mees tuli välja õhku hingama. lapsed istusid autos... väike värin, mis oli tekkinud trahvihirmus asendus õudusega, sest mida sa teed eikellegimaal, kui auto uksed on lukus ja lapsed sees nutmas (õnneks kliima töötas!)? aken puruks lüüa? ju vist! aga milline? ikka kõige odavam. küsida romulast, milline see kõige odavam on, aga millega sa küsid, kui telefonid on ka kõik autos??? õnneks oli politseionul oma telefonis kontakt "Uksemuukija," kes 15 min. hiljem kohal oli, ukse vahelt traadi sisse ajas ja meie lapsed päästis :) ah et kuidas me suutsime lapsed ja ennast rahulikuma hoida selle aja, kui nemad sees ja meie väljas olime? no ega kogu aeg ei suutnudki, aga mina muudkui silusin klaasi Karita juures ja laulsin "Rongisõitu." ei teagi, keda see rohkem rahustas - teda või mind - aga üle me selle aja elasime ja kunagi enam kordusetendust ei soovi! kogu see jama läks meile muidugi kõvasti maksma, aga ikka parem sularahas arveldamine, kui kirje liiklusregistris.
*saadud ülipiisav õppetund jala mitte väga tugevalt gaasipedaalil hoidmise ja laste üksi autosse jätmise kohta
*vaadatud üle meie eeldatav uus koduke eesootavaks talveks, kuna issil sinnapoole tööasja ja meie tahame ju temaga kogu aeg koos olla (eriti Karina, kes on viimastel nädalatel täiesti issikaks muutunud)
*tõdetud, et Võrus pole normaalset kohta, kus lämmi toit ka süüa sünniks :(
*promeneeritud Tamula ääres ja supeldud mõnusas järvevees ning kiigutud läbi kõik kiigud ja lastud liugu igast mäest :)

mõnus hommik

oli tore juhus olla kutsutud Estri poja Rando 2. sünnipäevale Nurmenuku puhkekeskusesse, kus saavad igas vanuses lapsed ja vanemad ja vanavanemad suht mõnusalt aega veeta.
meie pere hitiks olid loomulikult batuudid ja karussell.

 oma isa laps, eksole :)

 veel-veel!!