4 kuud

meie tütrekesed on juba 4 kuud meie ellu rõõmu toonud. ja see on tore :) perepilt 4-kuuste nupsikutega

Karita nägi just tonti

laupäeva hommikul avanes mulle selline vaatepilt - Peernate tsirkuseperekond

Sipsikud lustimishetkel

järgnevaks seeria mõnulevast Karinast

ja ma tahan kõiki tänada, kes on meile sms-e ja kirju saatnud heade soovidega. lihsalt ei ole alati mahti vastada. aga need rõõmustavad meid väga!

kannatus

ma tahtsin jagada maailmaga vahvaid hetki :)

pikutavad mu neiud selili päikeselaigus ja lustivad. mina toimetan niisama ringi. kuulen, et hääled lähevad millegipärast järjest kurjemaks ja varsti kaikub tagant toast kisa. lähen siis vaatan ja mis ma näen - Karina on pooleldi kõhuli/pooleldi külili ja ruigab õiendada, sest ta ei saa kõhuli, aga niiväga tahaks! tahaks sellepärast, et laulev lill on nii lähedal, kuid kätte ei saa. kusjuures ta saab küll ise kõhuli, aga see kannatus on ju nii lühike ;) Karita teeb täpselt samasugust koledat häält, aga veel tihedamalt ja kõvemini, sest tema kannatus on väiksem, ta on ju ise ka väiksem.
muidu on kõhuli keeramise katseid väga lahe jälgida, eriti seda, kui katseid kroonib edu, sest see õnnelik ja uhke nägu on sadat suve väärt!

ja kui sugulaste lapsed õpivad esimesest piiravast sõnast aru saama, siis see on reeglina "ei!", meie lastel saab see kindlasti olema "oota!" - vaesekesed... praegu nad sellest küll aru ei saa ja kisa tõuseb taevani.

järgmisel nädalal proovime lisatoiduga algust teha :p pakkuge parimat alustajat. ise kahtlen kartuli/riisi/kõrvitsa vahel. kaldun kartuli poole. kirjandus soovitab riisi. kõrvits aga maitseb hea. puuvilju esimesena ei taha anda - magus ju ja see pole hea, kui esimene maitselamus on magus, siis muud ei tahetagi.

ainult üks nimi

Jaan Tätte!!!

soovitan soojalt kõigile! minge ja nautige, kui aega saate.

meie käisime. lapsed jäid küll koju, sest maavanaema ei lasknud tibusid "lärmi" sisse viia ;)

P.S. Tätte soovitas, et ärge pärani lahti suuga suudelge oma esimest suudlust, pidi väga ebameeldiv olema :D

linna peal

võtsime eile südame rindu ja läksime linna peale kolama. väga tore oli :) tibud üritasid tududa ja pärast linnamüraga harjumist jäidki ilusasti magama. issi sünnipäeva puhul või nii.
väga vahva oli tegelikult tavalise inimesena kohvikus istuda ja rahvast vaadata. jalutasime ikka pika ringi, kohe igale poole - Vallika taha ja Rüütlis ja Koidula pargis. Vallikas oli Ivo Linna kontsert, seda kuulsime ka natuke. tegelikult oli eilne ringkäik Jaan Tätte kontserdi eelproov, sest nädala pärast tahaks teda väga kuulama minna ja lapsi ka hea muusikaga tutvustada. tellige kõik nüüd laupäevaks head ilma ja tulge ka, eks!

muus osas on elu ikka "Karina-Karita maal," kus aktiivne sebimine toimub väikeste ja pikemate pausidega 7-st 19-ni, muul ajal on vaikus :) viimase nädala jooksul on olnud millegipärast pidev nälg, kasvuspurt vist. aga ikka maruvahva on vaadata oma lapsi päikeselaigus üksteisele kilkamas vaadata ja näha nende silmades puhast armastust, kui me üksteisele otsa vaatame.

rannailmad

rahvas võttis seda ilmajaama viimaste suvepäevade teadet ikka jube tõsiselt. see oli tegelikult täitsa jube, ma mõtlen liiklust meie suvepealinnas. mul oli nimelt vaja korraks (rõhk sõnal korraks) linnas ära käia, aga sellest kujunes tunniajane ettevõtmine :( nimelt raekülast startides tervitas mind esimene ummik juba bussipargi juures ja see kestis kuni randapööramiseni Tammsaare puiesteelt. edasi sai suht rahulikult (kui välja arvata tüüpilised ridade vahel saalijad), aga kesklinn oli jälle hullumaja. ikka täis lollid on roolis. ega ma ise oleks ka võõras linnas samasugune, aga ikkagi, kui sa ei tea, kuhu pöörata, siis keset teed seisma jääda iga ristmiku peal ei ole ka vast mõtet. jää parem tee äärde ja tutvu kaardiga, eks?!
ja nii see läks, minu mõte kiiresti linnas ära käia ja seejärel mehele laste lõunaune ajal soe söök teha. õnneks me nälga ikka päris ei jäänud.
seoses suvega - ma olen jätkuvalt lubivalge, päevavalguse käes kissitan silmi nagu vampiir ja õueminek on sama veider kui rahvamassides liikumine. pruuniks saamist ei ole seega noortel lastevanematel päevakorras ;)

selle aastad "liiliasaak"

punane iludus :)

uued kaunitarid minu peenras

oranžid liiliad sattusid peenrasse kogemata. tegelikult on nad potiliiliad, mis mulle kingiti. ei uskunud, et peenras kevadel tärkavad, aga nad tulid siiski :)

aga muidu juhtus nagu ikka: tuli torm ja vihm ning just õitsema hakanud liilaid kaotasid oma õied. kahju! aga küll nad järgmisel aastal jälle õitsevad. ema tõi odavalt väljamüügilt juunis veel mõned sibulad, aga need pole veel üles tulnud. ega vist tule ka, ehk kevadel.