tehtud! :) :) :)

lapsed lutivabad!!!!!!!!!!!

see võttis aega 2 a  2 n 2 p

ilma ühegi nutujoruta :) :)

lihtsalt konstanteeriti, et lutt katki ja pandi ära. eile enam ei küsitud ka.

oli vist õige aeg. oleks võinud varem ka, aga ma tõesti ei tahtnud endale klammeruvaid-kisavaid-mitteuinuvaid  lapsi, kes tagasi titekateks muutuvad (olen kuulnud siit-sealt, et nii läheb). no ja viimastel kuudel on lutt nagunii ainult uinumiseks sahtlist välja tulnud. loodan, et hambumusega miskit hullu veel ei juhtunud. minul lasti see kummitükk hambus üle 3 a ringi joosta, mille tagajärjeks oli 2 a hambaklambreid :S kusjuures ma lausa mäletan ise, kuidas lutiga veel olin ja selle "ärakaotamist" üle elasin.

ajaloo huvides

... olgu öeldud, et hetkel toimetab meie majas (õigemini küll lastetoa ülemises sahtlis) kurjemat sorti hiirerahvas, kes järjekindlalt kildhaaval lutte lühemaks närivad. ega meil muud teha pole, kui tõdeda, et sellised elukad on meile sisse kolinud ja lutte nad tõesti armastavad järada :D K-d vaatavad ja konstanteerivad fakti, et lutid on tõesti katki ja kiisut oleks appi vaja. esimesel õhtul tekkisid vaid mõned hambajäljed lutiotstesse. see polnud veel eriti mainimist väärt, sai ikka suhu panna ja tuttu jääda. eile olid aplad elukad suurema tüki kaksanud, mille tõttu neid enam väga suhu panna ei tahetud. Karina uinuski ilma(lutt voodi kõrval toolil), mingit kisa ei tulnud :) Karita pani ikka hetkeks suhu. vaatame, mis täna saab, kui hiirerahvas veel usinalt tegutseb ;)

teine teema on potitreening: Karita on VÄGA TUBLI!!! istub heameelega, pea kõik korrad teeb miskit, kui istuma paneme. oleme nüüd 2,5 päeva tegelenud sellega ja mõlemal hommikul on mähe kuiv olnud ning kohe on ka hommikul potile õnnestunud minna. paar korda on küsinud ka! eile ja üleeile juhtus ikka "õnnetusi" väga palju, täna oli õueminemiseni täitsa kuiv, nüüd käis veel enne minekut potil ka ära :) nr. 2 veel ei tule, aga kus ta pääseb, eks! arvan, et Karitaga läheb libedalt. ta on meil ikka terav pliiats! 

Karina seevastu keeldub isegi potile istumast, sinna pissimisest rääkimata :S nagu teemaga lagedale tuleme, paneb tema ajama või tuleb tönn... eelmised päevad lasi mõnuga püksi ja siis katkus kohe sukakad jalast, tänaseks on targemaks saanud - hoiab kinni ja laseb ainult mähkmesse :S jälle jama, sellest võib ju mõni põletik või miskit tulla. kaalun varsti boonussüsteemi rakendamist, kui nii edasi läheb ja edusamme näha pole (miski imepisike maius, kui istub ja kui juba ise istub, siis selle järgselt, kui miskit tuleb ka. aga veel ei tahaks) äkki ikka käib klõps endal ära.

nii et kui muu maailm tähistab Ülestõusmispühi, siis meil on sel aastal Istumispühad :D 

kauneid pühi soovib:       

                                     eriti ablas Hiireemand

tehnoülevaatus 20.04.2011

Karina:
13,8kg
89,5cm
16 hammast
vaktsiin ühegi piuksuta, aga hästi suurte ehmatus-silmadega

arst kiitis, et tubli laps.

Karita:
12,7kg
88cm
17 hammast
vaktsiin ühegi piuksuta, kohalikud mängutelefonid mõlemas käes, et ülekohtust (loe: nõeltega torkimisest) vanaemadele koheselt teada anda

ikka püsib see kaalu-ja pikkusevahe. peab ikka Karina dieedile panema. tundub, et jonn ei taha väikeses kenas elada.

protseduure oli segamas üks venekeelne plastnukk, kes vahetpidamata Karina agarate sõrmede abil kisas: mama-papa-hi-hi-hiii-uuu-uuu-uuuuuuu. küll ma olen tänulik, et meil sellist elukat kodus pole. kõik muusikalised mänguasjad kokku pole meil nii häirivad, kui see tegelane oli.

nii et selleks korraks kõik. järgmine kord torgitakse enne kooliminekut :) ja mingid proovid tuleb anda enne lasteaeda ehk siis sügisel.

veel med.teemadel: olen siin mõtisklenud puugivaktsiini mõttekusest. eelmisel aastal mõtlesin ka, siis perearst arvas, et liiga väikesed alles ja nagunii kogu aeg meie silmade all. nüüd said just viisikvaktsiini, ei tahtnud teha eriti veel ühte lisaks. ja hilja on ka, kaitse tuleks alles pooleks suveks peale. porrelioosi vastu ei aita nagunii. nende argumentidega ma ennast rahustan. lisaks see, et kõigi veregruppe need elukad ei tahagi. mind näiteks ei taha. aga ma ei tea hetkel, mis veregrupid tüdrukutel on. ühesõnaga jääb ära.  järgmisel aastal vast küll, sest siis nad ikka väga iseseisvad juba - ma ei jookse pidevalt sabad ega jälgi, kas nüüd roomab miskis veidras kohas ringi või mitte. seenemetsa minnes katan neiud nagunii kinni ;)

kaheaastaste kirjeldusi

meie neiud väga jutukate hulka just ei kuulu (või eestikeelse jutu osas on see nii, omas keeles mulisevad küll). viimasel ajal on ikka olustiku või olukorra kirjeldusi tulema hakanud. täna nenditi mulle linnu laula ja lähen poodi. esimene siis hommikuse jalutuskäigu ajal, aga teine oli jummala koom mu meelest: tuleb tips liivakastist, endal korv mänguasju täis kuhjatud, ütleb mulle koketeerivalt da-daa, lehvitab ka veel vaba käega ja suundub nurga taha. kui ma uurisin, et kuhu minek, siis öeldi, et läheb poodi :D nii hea mu meelest! missest, et tavaliselt minnakse ikka tühja kotiga, aga ju laste poes käib vastupidi. Karita tipsis kohe järgi, kummaski käes tühi ämber, jutt oli sama :) ju tal oli kõht tühjem või silm poekottide täituvuse osas selgem.

muidu sellist üldist mulinat tuleb pidevalt (auto sõida, onu kõnni, ei tee suitsu, tädi nuta, kutsu pissib, kiisu nurr-nurr, vana laula, tuli põle, taha veel juua, anna õuna, jne.). kogu aeg kommenteerivad maailma. aga sellist abstraktsemat juttu veel eriti ei tule. linnulaulu mainimine oli selline kena hetk.

mis veel kaheaastaste repertuaaris meie majas on:

*ise söömine (keegi ei või eriti lähedalgi olla, tekib hirm, et äkki tahetakse aidata ja seda ei või mitte juhtuda lasta). väga hullu läbu enam ei olegi

*ise hammaste pesemine või väga kenasti nende pesta laskmine (mille üle ma olen üliõnnelik!!! eriti sellel foonil, kui palju ma olen kuulnud, kuidas lapsed seda tegevust ei salli)

*potil käimise harjutamine (Karina keeldub istumast enamus kordi, Karita on tublim)

*lutt on veel uinumise ajaks (aga selle nalja lõpetame järgmisel nädalal ära, kui Herr Abikaasa vaba on. üksi pole tahtnud unetuid öid ette võtta)

*ise pusitakse kombe-kindad-müts ka  üll, vahel täiesti õigesti. kõik see käib suure seakisa saatel, aga asja saab :) sellest ma üldse ei räägi, et meil käib üks pidev jalanõude moedemm... 

*kõige mõnusam on muidugi ilma riieteta emme-issi voodil hüpata või diivanil kõõluda

*nad on veeloomad s.t. vann on lemmikkoht. Karita on musterlaps peapesu osas - kallutab taha ja laseb pesta; Karina vingerdab ja viriseb, pead taha ei lase, ise muudkui õiendab, et läheb silma. no mitte ei õpi õe pealt, kuigi ma kogu aeg seletan, et võiks :S

*lemmiktoit on vastvalminud kotletid (neid vohmitakse sisse 4-5 tk/per face) ja lemmikjook Gutta segumahl (ei anna nii palju kätte, kui nad tahaks, aga no see on tõesti hea mahlajook ka). muidu söömise rindel muutusteta s.t. ei taheta eriti midagi, vahel harva võib näha tühja kaussi, muidu lihtsalt songivad. Karita armastab kaerahelbeputru, Karina mannaputru, seega ühel ikka nälg...

*magamine: 10 h öösel (21-7) ja 1-1,5 h päeval (12-14). nüüd esimest mõjutas kellakeeramine ka meie pere. eelnevalt oleme valututlt saanud. nüüd aga nihkus ööuni edasi ja see mulle üldse ei meeldi.

*mänguasjad on out, liikumistegevused in. nüüd veedame 2+3h õues :) täna õhtul täheldasin juba päevitustriipe meie kõigi nägudel.

*telekat ei vaata, arvutit ei lase. tegelt pole neil kummagi vastu huvi õnneks tekkinud. multikaid on suudetud kõige pikemalt 5 min vaadata. arvutil tahavad niisama kaant kinni lüüa.

*hääljuhitavus on pooltel juhtudel täiesti olemas, aga POOLTEL EI OLE!!!

*kõikvõimalike sigaduste limiit on AMMU ületatud, aga see neid ei häiri.

*täna juhtus üle 4 kuu, et käisime vankriga jalutamas (häbene silmas peast ja rebi naba paisgast!). ei ole huvi selle asjanduse vastu pikalt-pikalt olnud, aga täna avaldati tungivalt soovi. ju nad said mu käru müügiplaanidest haisu ninna.

*iga nende poolt antud musi või tehtud kalli läheb vist kuhugi üleskirjutamisele või limiidi alla, sest enne neid tegevusi kaalutakse pikalt, kas ikka tasub ja kui, siis mitte üle ühe korra... meie issiga oleks palju enamaks suutelised, aga ei anta :( kui keegi koju tuleb, siis on preilid veidi lahkemad ;)

tänane skoor: päästetud 9 elu

oli küll nii jah! muudmoodi ei oska seda hästi väljendada. asi järgmine: tuli alt naabrinaine ja seletas, et puu otsas kass. oligi. istus teine seal terve päeva, mitte ei liigutanud. ikka suht kõrgel oli. ju mõni hulkuv krants oli ta hiirejahilt sinna hirmutanud :S mina, kui teada-tuntud kassisõber, ei saanud seda asja nii jätta. meil ju suur tee kohe kõrval, mis hetkekski ei vaiki ja lootus, et kiisu ise alla tuleb, oli suht vähene. ootasin õhtuni  liivakastis kooke tehes ülemise naabrimehe ära (ta meil majas ainuke nooremapoolne meesterahvas, kes igal õhtul koju tuleb) ja moosisin ta pika redeliga aiaposti otsa ;) - maast lihtsalt ei ulatunud selle miisuni. naabrimees, kusjuures, teatas kohe, nagu loo ära rääkisin, et loomasõber ta pole, aga tõmbas siiski nahkkindad küünte kaitseks kätte ja hakkas ronima :) looma sai korraks kätte, aga siis tuli viimasel selline eluvaim sisse, et sooritas kiired poognad redelil ja läinud ta oligi. lõpp hea, kõik hea! naabrimees ka terve.

ah et miks hea ronimisoskusega kassi päästma üldse asusime. asjalugu selline, et kui kass on teatud arv tunde joogiveeta, siis hakkavad ta siseorganid üles ütlema, mis ilmselgelt lõpeb surmaga. seda ei saanud mitte lasta juhtuda. ja kui loom pole päev läbi liigutanud ega isegi üritanud enam alla tulla, siis pidi ikka appi minema. Päästeamet ütles, et nemad ei tule (tollesama esimese naabrinaise sõnade kohaslt).

kaasa lõi seega kogu maja: üks naabrinaine juhtis probleemile tähelepanu, teiselt saime redeli, kolmas naaber sooritas ronimistegevuse ja mina orgunnisin. pilte kahjuks polnud meeles teha. aga kass oli ilus kollane, valge kurgualusega.

Kaunid Kahesed (stuudiopildid)