nagu filmis

mu akna taga oli eile nagu halvas ameerika filmis, kus emotürdukud autode vahele tormavad, kui maailm kokku variseb. no täpselt nii oligi.  mina ei pannud kohe tähelegi, aga ema, va kotkasilm, nägi silmanurgast, et keegi jooksis teele. jätgmisel hetkel kõndis trotsi täis naisterahvas mööda neljarealist tiheda liiklusega teed, autod ümberringi. kui tema taga olev sõiduk signaali andis, tõstis naika käed veel kõrvale ja jätkas samas vaimus. seejärel tormas liiklusesse veel teinegi neiu, läks pani käed talle ümber ja nii nad koos ära liikusid. teelt kõrvale astunud, kallistati ennastunustavalt, karjuti ülsteise peale, kallistati veel, naerdi ja mindi bussipeatusesse tagasi, nagu poleks midagi juhtunud. aru ma ei saa... kusjuures ei tundunud, et nad purjus oleks. pigem miskit muud.

ise käisin eile muidu kinos "Punast Elavhõbedat" vaatamas. hea oli. eriti eesti filmi kohta. aga lõpp läks minu jaoks ikka liiga räigeks. nüüd tahaks raamatut lugeda, sest on ju teada värk, et film on pealiskadune pilt romaanist. aga soovitan ikkagi ära vaadata, kui mahti saab. kui nüüd veel "Sex&linn" ja Pärnu kinno jõuaks, küll oleks hää ;)

punk & rock

õigupoolest küll rock kõigepealt. mida siis rääkida? kõigepealt seda, et juba enne Reiu Rocki alale sisenemist oli selge tunne, et miskit head siit ei tule. peale Metsatöllu ei tulnud ka, mõningate seltskondlike eranditega. üks selline erand oli asjaolu, et rummikoolat ostes küsiti minult topsi ulatamise ajal, et kas ma olen ikka 18?!! IRW! ei oleks uskunudki, et sellist küsimust mu käest keegi kunagi veel küsib :D oleks siis paar aastat mööda, aga lausa üle kümne ju. väga lahe oli muidugi näha igasugu rahvast, kellega koos noorusaegadel punk-rock-üritustel käidud sai. kuna asi toimus mu kodukohale väga lähedal, siis oli endisi koolikaaslasi ja nö naabripoisse ka kohale tulnud, keda muidugi rockirahva alla paigutada ei saa. tõe huvides peab muidugi mainina, et too reiu rock ei olnud ka rock-üritus. vaatasime sõpradega ala üle, kuulasime paar jummel-teab-mis-esinejat ning suundusime linna "vanakesi" vaatama-kuulama. 

"Disko pole oluline, punk on põhiline" kontsert oli Pärnus just samal päeval. see oli HEA, ma ütlen! vana tuttavat rahvast oli veel kordades rohkem ja tunne oli pärismispäris. selline muss läheb ikka minu olemusega niiväga kokku, et pole kohe sõnu. üürgasime siis esireas kaasa laulda ja hüppasime nagu headel päevadel, kui just ülejäänud rahvas liiga peale ei pressinud. seega lugesime reede kordaläinuks ja suundusime mõningase Kuursaalis istumise järel koju koti peale ära.

laupäev rockil oli jube tuuline ja külm, ei aidanud siin kohv ega tee ega rumm ka mitte. alale sisenedes tunnistasime pilte, kus peavärav (mis oli suur metallist konstruktsiooniga koletis) ümber käis ja nii ka jäi. mingi hetk pidi kõik see rahvas väravate kõrvalt kraavist sisse-välja käima. ega mingit päris sissepääsu enam ei ehitatudki, tundus, et korraldajatel oli savi. mu meelest see episood näitas ära selle ürituse taseme, aga mis ma siin ikka virisen, piletid olid tasuta ja keegi ju ei arvanudki, et sellest tuleb uus Rabarock.

sooja sai muide alles siis, kui kohvimehed pakkusid 'õige head kohvi,' mis meie keelde ära tõlgituna tähendas värksetest ubadest kohapeal tehtud kohvi suurema sortsu Jägermeistriga :) Töllud andsid ka oma osa ja lõpuks oli jäisest ulgujast saanud mõnus tuuleke.

nüüd jääb siis üle oodata Hansapäevi, kus ka Metsatöll üles astub!

kuulutus

piiramatuks ajaks anda rendile kaks jonnipunni!!! soodne hind, mähkmed ja riided tasuta kaasa! süüa et vaja (loe: ei taha), pesta pole vaja (loe: ei taha). jonnipunnide töölepanemiseks pole vaja mitte midagi teha, jonnivad täitsa vabalt ise iga asja ja mängu peale.
tagastamine kirjaliku kokkuleppe alusel mõlema osapoole nõusolekul.

ma ei tee nalja!!! :S

stiilipidu

vahel peab end tuulutamas ka käima. seoses ühe lähisugulase 30. jubileumiga toimus stiilipidu '80,-ndate stiilis. rahvast oli igasugust, peamiselt küll dress-doss-stiilis, sest enamusele meenus olümpia või siis oli kohale tuldud krempleenkleitidega.Miša ja Vigri olid ka esindatud, sünnipäevalapsest pioneeripoiss keskel

meie seevastu läksime ikka stiilipuhtalt - pungiperekonnana!!!

ausaltöeldes tundsin ma end väga-väga hästi! teismeiga lõi täiega sisse, sest tuleb nentida, et anarhiamärk ja Vennaskond olid mu saatjateks ikka aastaid. ise olin väga rahul :)

roosa? roosa... roosa!!!

olen siin mitmeid kordi erinevatest blogidest ja ka pereajakirjadest lugenud (parem ei pane linke, muidu veel solvuvad), et mina oma tütrele ei osta ühtegi roosat riiet, roosa on nõme ja lame. olen näinud isegi blogipostitust, kus on üles pildistatud kõik riided, mis kogemata on roosad sattunud (et siis keegi kinkis või nii). mina peaks vist tegema vastupidise postituse - fotoreportaaž laste rõivastest, mis ei ole roosad :D ma suutsin leida ühed lillad fliisid, pruunid sametkombed ja punased pluused ning teksad, kus pole roosat. ülejäänud riiete peal on miskit ikka. isegi teksatunkedega on nii, et õmblused on roosad. ja ühed valge-punasetäpulised kleidid on ka, aga kui need värvid kokku segada, siis saab ka roosa. no ja missiis, et kõik on roosa? KAMOON mul on tütred!!! millal ja kelle puhul siis veel roosat kanda, kui mitte pisikeste imearmsate tüdrukute puhul??? ütleb ju laulgi, et et väikesed tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust :)
võiks ju kanda ka kollast ja sirelikarva ja rohelist ja sinist ja musta jne. kollase ja rohelisega on mul mingi oma kamm - lihtsalt ei meeldi need värvid väga. lilla ja must ei ole tüdrukute riidekollektsioonide puhul just liiga populaarsed värvid. ja muidugi on suurt rolli meie roosastumises mänginud ka vanaema, kes Iirimaal tipsidele riideid käis ostmas :)
nii ongi meie neiud ikka täitsa roosamannavaht. meile meeldib!

selle ma võtaks :)

I'm a Chevrolet Corvette!

You're a classic - powerful, athletic, and competitive. You're all about winning the race and getting the job done. While you have a practical everyday side, you get wild when anyone pushes your pedal. You hate to lose, but you hardly ever do.

Take the Which Sports Car Are You? quiz.

jutt tundub ka suh õige mu meelest

toppelt duublid

meil käisid külalised :) Miia ja Mirja koos emaga. ma eeldasin hullu möllu, aga tegelikult olid 2 kuud vanemad tipsid suht sõjakad ja endale pähe astuda ei lasknud. hoopis meie omad olid suht äraootaval seisukohal ja kui emme võõra lapse sülle võttis, oli nutt varmas tulema... aga pildil siis veel veidi kohanevad kaks paari kaksikuid. me oleme seda kohtumist muidu juba pool aastat plaaninud, aga alati on nii, et kas ühed või teised on haiged. nüüd siis õnnestus.

siin vaatavad Karina ja Karita, et kes see selline meie kiigu peale ronib. tüdruk aga mõtleb samal ajal, et huvitav, kuidas meie kiik siia sai ja miks need tüdrukud mind nii imeliku nöäga vaatavad. point nimelt selles, et see on kaksikute seas väga pop kiik ja on vist olemas iga sellise paari kodus :D

aga pärast seda kõike said meie lapsed lõpuks oma kaualubatud liivakasti mängima. ja oi kui tore see oli!!! neile väga meeldib liivakast, seal võib kohe kauem kui 2 minutut mängida. mina sain sel ajal lausa peenra ära rohida, kui pliksid vanaemaga liivas lustisid. ah et miks siis varem lapsi kasti lastud pole? väga lihtne: kõikepealt oli liiv puudu, sest issil polnud aega seda tuua ja siis olid lapsed palavikus (põhiliselt küll Karita) - hambad tõenäoliselt. nüüd sai kõik takistused kõrvaldatud ja see oli ootamist väärt!