meie enda talgupäev(ad)

05.05. küll kuskil ametlikult talgutel ei käinud, aga monteerisime kokku metallraamil 3-kohalise kiige, mille hea töökaaslane meie perele kinkis :) Suured ja südamlikud tänud Signele ja tema perele siinkohal! Too kaadervärk on küll juba üle 15 aasta vana, aga ega's metall nii kiirelt pudedaks muutu - ikka mitu põlvkonda lapsi saab sellest rõõmu tunda. sättisime aga uued nöörid külge, saagisime värsked kiiguplated välja, veidi lihvimist-värvimist ja valmis ta oligi :) uued omanikud sillas, meie rõõmsad nende kilkeid kuuldes. kiigukompleks ise läks püsti vanavanemate juurde Reidu. 

                                   Õnneseened uut kiiku nautimas. Telefoniga tehtud foto pole suurem asi, aga siiski.                                Taamal näha suured oksavaalud, mis vist kah talguid vajavad (isa oli üliusin ühesõnaga)

talgulainel jätkates läks suurem osa perekonnast täna teiselepoole maale vanavanemaid kaema (loe: ohjeldamatult pannkooke vitsutama ja kudusid toitma), herr Abikaasa võttis nõuks küttepuude varude täiendamise ja suundus saega metsa. hilja peale on see toiming küll sel aastal jäänud, aga ehk saab täna tugeva tööpäeva teha. meil veel muide ei saja, hommikul siras lausa suur päikeseketas taevas. mina siin tegin mõned tellimustööd ja kodu sai Anthea Turneri pilguga üle vaadatud (mul oleks muuseas tõesti korve juurde vaja, millest hoiustamist vajavad asjad ära panna). nüüd jääb veel see igipõline söögitegemise mure. aga selleni on hea mitu tundi aega, kuniks näljased maalt jõuavad, nii et naudin siin pühapäeva. üks chardonnay ootab jauhtuses, peaks midagi selle ümber komponeerima...

ja ta lõppes siiski! (see jõletu talv ma mõtlen)

ilmade paranemisega on tugevnenud soov tegutseda. viimasel ajal olen (oleme):

• käinud lasteaia talgupäeval, kus kraapisin maha terve seinatäie vana krohvi (õigupoolest küll tagusin kõigest väest haamriga, et see soostuks seinast lahkuma). ega midagi suurepärast sellest veel välja tulnud, aga vähemalt on kõik liivakastid ääreni uut liiva täis ja aknad puhtad. ah jaa, rühma vaibad vedasin ka välja ja kloppisin ära :)
• töörahva püha hommik sai tegusalt aknaid pestes sisustatud
• lillepotis uhkeldavad nüüd laste valitud kollase-lillakirjud võõrasemad (ma ise oleks küll punakad võtnud, aga noorte daamide soove ei saa ju eirata)
• teinud esimese grilli (ei kõrbenudki ära. kui, siis Karina näpud hästi õrnalt, aga loodetavasti on tal pikaks ajaks nüüd teada, et kuuma vastu käsi panna ei tohi)
• tehtud imehäid ahju-küüslaugukartuleid
• käinud Valgerannas, möllatud, merevaadet nautitud ja kohatud tuhandet hane golfiväljakul päikest võtmas
• vaadatud ja imestatud, kuivõrd vahvad on 3-aastased lapsed 

edit mälupeetuse tõttu 1 päev hiljem:

• 1.mail kuuldud esimene midli-madli-kudli-kadli ehk nähtud esimesi pääsukesi!

sinine kollektsoon

väike ülevaade mingitest asjadest, mis tehtud on. ma olen täielik udupea ju - pildistamine on viimane asi, mis meelde tuleb, kui kellelegi midagi lubatud-tehtud on. ikka läheb kohe kinkimiseks-käiku. luban edaspidi tublim olla. kellel miskit soovi, andke aga teada, teen meelsasti ;)

"helesinine unistus" (sinisesäbrulise klaaspärli ja sõõrukukujuliste läbipaistavate švarovskitega)

"vulisev vesi" heale sõbrannale (sügavsinine plaaspärl hõbedaste lisandite ja švarosvki ripatsiga)

"švarovski sära"

lillemütsid

kevad tuli, miks siis lilled ainult peenral kasvavad, eks ;)
mütsi üldosa muster siit: https://picasaweb.google.com/mustrid/Peakatted#5226194516191244802
lille tegemise õpetus pärlikäevõruga mehikeselt :D
http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=IhWIKAh84xg

toda sügavroosat täispuuvillast lõnga ahnitsesin kokku poole rohkem, kui vaja oli. pean vist miskit veel välja mõtlema.

liiga kaua

kuidas aru saada, et mees on kaugelt liiga kaua kodust ära olnud? aga palun, väike valik on siin, mida lapsed räägivad:

"kui issi koju tuleb, siis ma teen kalli ja musi ja hoian kõvasti-kõvasti kaela ümbert kinni" 

Karina mõtlikult mööduvaid autosid vaadates: "ma soovin, et issi ei peaksi enam tööle tagasi minema"

"kui me ühe öö ära magame, siis tuleb issi külla" 

see viimane sõi mul küll hinge seest  ja võttis pisara silma. mis vaene põlvkond see selline on, kus lapsed näevad oma isasid paar korda kuus? meie peres kestab selline hullumeelsus tavaliselt kevadel ja hilissügisel, kui sõjaväelised suured metsaõppused on, aga enamikes peredes on see argipäev. võib-olla on nii isegi lihtsam taluda, kui kogu aeg ongi ühetaoline rutiin. samas on ikka jube alandav küll, kui laevas peavad mehed põrandal maas magama ja neil pole enam mingit eneseväärikust. seda ma õnneks ette ei kujuta, mis tingimustes see meeste jõuk väljamaal elab. siinsed pereemad on tegelikult sama rakses seisus, sest kurta pole kellelegi ja kogu vastutus kõigi ja kõige eest on sul enda kanda. samas ma tean, et on ka naisi, kes väidavad, et nii ongi parem, sest siis on suhted korras. no see pole ju siis enam mingi suhe, kui üksteise eest peab välismaale põgenema, või kuidas?

endast rääkides saab mehe puudumisest aru pingete kuhjumise (loe: kannatlikkuse puudumine laste lolluste puhul), to-do listi koletu pikenemise ja unevõla suurenemisega. tegelikkuses tahaks lihtsalt kaisus lebotada ja mitte midagi teha.

hetkel on see õnnis hetk lõpuks käes, nii et net läheb kohe pimedaks ;)

KEVAD!!!

lõpuks ometi!!! on igati loogiline, et kui talv saabub alles jaanuari lõpus, siis ei taha ta väga varakult ära minna. täna siis sai kevadisest päevast täiel rinnal rõõmu tunda. millegipärast on kohe nii, et terve töönädala särab päike taevas, puhkepäevadel kallab mistahes olekus sademeid taevast alla. eilne päev oli kõnekas näide :S sellist tähelepanekut teen ma juba aastaid igal aastaajal. mulle üldjuhul sobikski nii, et õhutemperatuur on +16 kuni +20, vesi +23, 24. nii et kevad ja sügis on mu suured lemmikud. vesi selliseid temperatuure küll ei omanda, aga unistada ju võib ;)

aga täna õnnestus mul lastega 2+3h õues olla! herr Abikaasa on loomulikult metsas. tavapärane värk, et kevadeti me teda ei näe. jõudsime sõita ratastega koduümbruse tänavatel, tühjaks tõsta liivakast (selle üle mul väga hea meel pole, aga kogu aeg ei jõua õiendada ka, eksole), ohjeldamatult kiikuda, taasavastada rannapromenaadi mänguväljak (ja nõmedad emad, kes siirdit juues oma lapsed lihtsalt unustavad, nii et need väiksematest üle astuvad. ikka väga kurja minupoolse õiendamise peale, kui ma olin tolle poisi oma lapse seljast ära tõmmanud ronimispuul, hüüdis ema kaugemalt, et poja tule siia. mispeale poiss tutistada sai. oleks emale tahtnud sedasama teha! see nagu rohkem lapsevanema tegemata töö, kui laps absoluutselt käituda ei mõista ja isegi korduvale korralekutsumisele kuidagigi ei reageeri. aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida), plädistada silmipimestavalt kiisklevas merevees, kilgata ja joosta, päikese käes nurru lüüa ning 2 masinatäit pesu õues ära kuivatada! 

väga produktiivne päev mu meelest.

allameetrimehed

ajaloolistesse ürikutesse läheb kirja, et 3-aastaselt on:

Karita: 97,5 cm pikk

           14,3 kg raske

Karina 98,5 cm pikk

           15,4 kg raske

vahe seega 1cm ja 1,1kg.

enamus riideid 98, üleriided lähevad veel mõned 92, selle numbri püksid aga kõik lootusetult lühikesed :D

sukakad 100-104, müts 52-54.

jalanõud nr. 25. sügisel ostetud sandaalid lasteaeda on väga napikad juba (need siis nr. 24), aga vast veab paar kuud veel välja.

pean piinlikusega tõdema, et viimasel ajal lähevad nad mul lootusetult sassi... Karina ütleb mulle seepeale alati väga etteheitva tooniga: "mina olen Karina, sul läks JÄLLE segamini!" kui ma ilusti lapsele otsa vaatan, siis pole probleemi, aga kui mõlemad ringi sahmerdavad, mul endal tegevus või kiire on, siis nii möödaminnes küll kohe pihta ei saa, kes on. iseenesest vahe täitsa olemas, ei ole liiga ühte nägu, aga suht sarnased küll.

eks ma raporteerin uuesti, kui meeter täis venib. sügiseks kindlasti ;)