tahaks!

tahaks hõisata ja kiljuda, aga ei julge...

heegeldatud kell

heegeldasin seinakella. nägin Krissi kodukal ja kohe mõtlesin, et taolise ma tegema pean. õpetus siin. ma võin veel mõne teha, kui kellelgi soovi on - kas lillede-liblikate, käoga, laevaga, rongiga, pallide, lepatriinude või ükskõik millega ;)
seesinane isend läheb LA rühma seina peale, lasteaia sünnipäeva puhuks või nii :D
nüüd pean vist kööki ühe maasika-kella ka tegema, seal juba paar aastat ajamasin puudu.

näete, saingi käsitöö-soonele tagasi! endal eriti hea meel.

hr. Supervaras, hr. Naistesolvaja ja hr. Paanika

Siim Kallas väidab küll jumalakeeli, et tema pole midagi valetanud, aga seda, et ta midagi varastanud pole, ta ju ei ütle... valimised tulekul, asjast 10 a möödas, loomulikult tuleb see lugu üles võtta. keskerakond seevastu on omad jamad nii kenasti kinni mätsinud/maksnud, et meedial on ainult eelmiste valimiste maksuvõlgadest  rääkida - naiss! eh, poliitika :S

'90-ndatel sai ikka mõnuga poliitikat jälgida ja kaasa mõelda, nüüd ajab lihtsalt südame pahaks. toona võis Mart Laar küll oma paanikaga hale paista, kuid suured muudatused pidi ellu viima ja eks need hirmutasid kõiki. sel ajal olid debatid sisukamad ja räägiti ikka asjast ka, nüüd lihtsalt solvatakse... kuigi, Jürgen Ligil oli ju õigus, too Simpsoni-mutt tõesti alati segab vahele. ma ei ütle, et ta rumal on, aga tark inimene ütleb oma asjad välja konkreetselt ja ühekorraga, mitte ei säutsu vahetpidamata. parim huumorisaade, nagu hiljem öeldi :D

imeline internet ja valerianella locusta

mõned küll kiruvad, aga mina kiidan taevani! kuidas küll ennevanasti infot otsiti? või õigupoolest kaua info otsimine aega võttis? hiiglamakaua, ma pakun või siis jäigi õnnis teadmatus ja sai ka hakkama. 

ma hetkel lausa eufooriline, sellepärast selline kirjatükk täna ;)

nimelt tollel Türgi-reisil oli hotelli restos üks salatitaim, mida ma absoluutselt iga toidukorra kõrvale sõin, sest see oli lihtsalt üle mõistuse hea ja mahlane! varem polnud taolist taime kohanud. nime kausi kõrval polnud, seega targemaks ei saanud. aga ma teadsin, et see on midagi, mida ma veel tahan.

nii ma siis tiksusin siin, kogu aeg mõte kuklas, et mis see olla võiks. tutvusin meie kaubanduse pakendatud ja pakendamata salatilehtede valikuga, midagi sarnast ei leidnud, vähemalt Pärnus mitte. edasi liikusin Grüne Fee kodulehele, kus nende sortiment väljas, ikka ei midagi. seejärel võtsin ette interneti ja lõin sisse "green salad" ning asusin pilte läbi kammima. ikka üsna mitu lehte ja erinevat sisestusvariatsiooni hiljem leidsin nagu midagi sarnast. siis lugesin saksakeelset teksti (jee rait ma aru sain kõigest - piinlikusest silmad maas), aga välja ma lugesin, et tollel taimel on veel üsna mitu hellitusnime tema emamaal, brittide juures ja mujalgi. 

mis ma siin ikka pikalt heietan, lihtsas eesti keeles on sellele taimekesele nimeks antud põldkännak - kõlab jubedalt, kuid maitseb jumalikult! 

ladinakeelne nimetus Valerianella locusta, muudes keeltes tuntud kui corn salad, lamb's lettuce, mâche, fetticus, feldsalat, nut lettuce, field salad ja rapunzel. 

Vikipeedia väidab, et külmakindel, veidi soojemas kliimas aastaläbi roheline ja saagikas. isekülvuv. saab kasvatada ka potitaimena. Salatina kasutatavad lehed sisaldavad palju vitamiine ning meenutavad maitselt pähklit (mina ütleks ka, et hernest või maisi). Põldkännak sisaldab palju toitaineid. C-vitamiini on selles 3 korda rohkem kui tavalises lehtsalatis. Seal on ka B6-, B9- ja E-vitamiini ning rasvhappeid. 

eile ma igatahes nees seemned koju tarisin ja õhtul ka potti panen :D ootame-loodame, et miskit ka kasvama hakkab! head krõmpsutamist teilegi, kui katsetada viitsite! Eesti Sordiseemnes on müügil ;)

täidetud cannelonid

oi, ma tegin ükspäev head rooga! enamus maitsvaid toite saab teadagi alguse mittemillestki s.t. et külmkapis valitseb tühjus, aga pere nõuab süüa või külalised on ekspromt tulemas.

meil siis juhtus sarnale lugu neljapäeva õhtul, kui herr Abikaasa teatas, et hakkab kodu poole sõitma. tavaliselt tuleb ta ju reedel ja tavaliselt käin mina ka reedel poes, et nädalavahetuseks näljastele kapp hääd-paremat täis osta ;)

igatahes kodu poole ta sõitis, aeg tiksus muudkui õhtusöögile lähemale, lapsed olid õuekindad kõik ennist väljas märjaks teinud ja mina ei viitsinud kedagi enam riidesse toppima hakata. asusin siin kappe ja sügavkülma läbi tuulama. leidsin pastatorud, juustu ja brokkolit, hakkliha ei grammigi. ega's midagi, riivisin juustu ära, toppisin brokkolitükikestega vahedumisi torukeste sisse, kallasin üle muna-piima seguga ja lennutasin kiirelt ahju. ah sa mait, kui hea see sai!! kõik sõid ja kiitsid, isegi lapsed :)

väike õpetus ka siia juurde:

• 15-20 pastatoru
• 200-300 g riivjuustu
• brokkolit vast nii 6-7 õisikut

kate:

• 2 muna
• umbes pool liitrit piima (kõik torukesed peavad ahjupannil vedelikuga laetud olema, muidu nad ei küpse ja kõrbevad kõvaks)
• 2 dl kodust ketšupit
• 3-4 küüslauguküünt
• maitse järgi soola, vahemere maitseaineid vms.
• mul juhtus kodus olema ka Knorri nelja juustu kastet, raputasin seda ka veits peale ja tundub, et oli hüva nõu

küpsetasin 15 min. 180 kraadi juures, korra vajutasin pinnale kerkinud torud alla tagasi ka.

otseloomulikult olen ma cannelonisid varematel kordadel täitnud klassikaliselt - hakklihaga, aga need polnud küll väärt kraam. juba sellepärast, et selle hakkliha sinna sisse saamine on keerukas protsess - ikka üsna vorstitoppimise tunne tuli peale :D
nüüd olen ma täiesti kindel, et mingi taimse sisuga leiavad need torukesed meie perele lauale veel tee :)

poognaid võtmas

K-de elu esimene uisutamine on nüüd seljataga. huvitav, kas kõik väikesed lapsed on nii andekad uisutajad kohe esimesel korral? nemad igatahes tahtsid käest kinnihoidmist max 5 min, siis ülejäänud aja lasid ise ringi. käisime Pärnu Munamäe kõrval asuval uisuplatsil. 

elu esimene uisutamine

Karina on osavam, peab mainima, sest tema püüdis ikka õiget uisuliigutust ka teha, isegi kahte pööret nägin tema esituses. püsti sai ta ka ise, ühtki korda ei läinud nina vingu, et valus kukkuda oleks olnud või midagi. Karita on ettevaatlikum, vahepeal käis lumevallis puhkamas ja hoidis muidu ka ääre poole, aga tasakaal on hea temalgi. kui uiske jalast ära võtsime, palus lausa, et ostame need endale koju kaasa :)

teate, üks asi on tänapäeval veel odav - uiskude laenutus - lapsed 0,4€/h, täiskasvanu 1€/h, uisuta palju jaksad! sellisele ajaviitele võiks vabalt kõik lapsevanemad raha anda, mitte ainult krõpsudele või kinole.

herr Abikaasale oli see elu esimene uisusõit ja ta kuramus on ikka väga osav uiskudel! üldse ei kukkunud ja muudkui arendas kiirust. ma täitsa kade kohe. kahjuks endal pärast teismeea rattaõnnetust arsti poolt uisutamine keelatud. aga hull tahtmine oli küll, äkki ikka põlvesidemega võiks veel kunagi proovida ;)

argumenteerivad

pildike elutoast:
herr Abikaasa: kas multasid tahab keegi näha?
K&K: jaaa!!!
Herr A: siis tuleb vist mänguasjad tagasi lastetuppa viia ja korda sättida.
K&K: üksmeelne urin.
Karita veab enamus asju üksi ära, Karina joonistab edasi. Kui herr Abikaasa küsib, kas tema ei taha vaadata, siis hakkab ikka pika näoga asju võtma. korjab paar asja kätte ja hakkab minema.
herr A: kas see jänes pole sinu oma?
Karina: mul ei ole niipalju käsi ju, et kõik asjad üksi ära viia!