imelik tunne on

kurgus ja ninas kipitab, tursub ja on igat imelikku moodi veider. 

mõtlen juba mitu kevadet, et peaks allergiateste tegema minema. nüüd on vist ikka päris tõsi, et mingi puu õietolmule ma allergiline olen. iga aastaga on need tundmused tugevamaks läinud. varem kestis see nali paar-kolm päeva, sel aastal aga algas reede öösel hullu kurguvaluga ja pole seni mingeid taandumise märke andnud. mõtlesin, et olen külma saanud, aga kui toas olles valu ja turse alaneb ja õues viibides kõik süptomid taasavalduvad, siis pole asi vist päris õige...

ise pakun, et sarapuu, aga kask võib ka vabalt olla.

 

ei olnud hullem, hoopis parem sai :)

võtsime täna lapsed ja viisime veekeskusesse - Estonia Termidesse. igati mõnus olemine oli :) tähelepanu väärib fakt, et kaasa ostetud kätiste abil omandati paugupealt pinnal püsimise oskus ja oh seda lusti, kui K-d aru said, millised võimalused vee peal püsimine annab! vettehüpped ja vees puristamine olid kahtlemata päeva hitt :D tõele au andes toimus see vee peal püsimine küll püstiloodis, aga peamine on praeguses vanuses mu meelest veega sinasõprus sõlmina ja mõne aasta pärast tehnika omandamine.

hiljem pisteti joonelt nahka kõik, mis meil kaasas oli ja joodi liitrite kaupa Häädemeestet peale. siis ostsime endale veel hiinakast nuudleid, luristasime need mõnuga ära ja sõime kodust pudingut ka veel peale. kui juba, siis juba,, eks ;)

nüüd saab kõik ainult ülesmäge minna. peab minema!

julmad naljad

läksin mina täna kodupoodi. lihtsalt piima-leiba-vorsti ostma. palusin endale vorsti kaaluda, soov täideti kenasti, siis soovisin veel tükikese sinki. müüja läks sinki lõikuma, mina silmitsen tühjal pilgul kaalu tablood. järksu kõik numbrid kadusid ja asemele jooksis tekst: 
HOMME ON VEEL HULLEM
Totaalne šokk minu poolt, sest te ei kujuta ette, milline päev mul täna olnud on. ma ei taha sellest siinkohal rääkida, aga take my word, eksole. jummala normaalne, kui poe vorstikaal nii ütleb. mõnel kaalupoisil on vist igav olnud :D
iseenesest täiesti koomiline situatsioon, aga et ma seda kirja just täna märkasin, on lihtsalt uskumatu! küsisin siis müüja käest (kellega me iga kord small talki arendame), et mis värk? tema vaatas siis samasuguse tühja pilgu ja punase nina/nutetud silmadega mulle otsa ja kommenteeris, et homme ei saa VEEL HULLEM olla. nõustun 100%-liselt!

Lordi tembutab

kassile maitseb koldnokaliha, selge, mis selge. 

ühesõnaga istus teine kuldnoka puuri all kaseoksal ja ootas, et need koju tuleks. ei tulnud, tuli hoopis mu linnukaitsjast ema ja äsas kassile sõbraliku vopsu mingi imepika toikaga. kass, vaeseke, muidugi seda oodata ei osanud - tuli laperdades, nagu lauluväljaku tuvi, sealt puu otsast alla...

järgmisel päeval olla väga lipitsev ja sõbralik olnud, ju tundis süüd. 

selguse mõttes olgu öeldud, et kuldnokad sõi ta juba ilmselt lõunaks ning kui ema jaole sai, ootas õhtusööki. täna pole ühtki kuldnokka enam nähtud.

tuletasin siis emale meelde, et kass, keda ta linnuhuvilisena materdas, on meie kullast kiisu, kellel on tagakoivas kruvid ja plaadid ning kelle eluleravitsemine paar pensionit 2007.a. maksma läks. siis natuke ikka taltus ja tegi paar paid :)

P.S. eelmisel aastal oli sarnane stsenaarium Lordi, veevooliku, kastanipuul oleva kuldnokapuuri ja emaga :D toona jäid linnud söömata. aga ega kumbki ei õpi, eksole - üks ikka linde sööma ja teine tiivutut looma puu otsast alla ajama. eh, elu!

Kuldmikrofon ehk K-de esimene solistide konkurss

Karina esinemas

Karita lõõritab

päeva juhtisid sõbralikud klounid Piip ja Tuut :)

kirjutan paari sõnaga juurde, kuidas siis oli: üldkokkuvõttes K-d olid väga tublid. mina närveldasin imelikul kombel oluliselt rohkem. ega ma ju tea, mis lapse hinges toimus, aga välja nad kuidagi ärevad küll ei näinud. minul tahtis süda rinnust välja hüpata, kui oma laps lavale kutsuti. lavaproovi ajal läksid sõnad meelest ja viis sassi, eriti Karital, kuid kontserdi ajal tuli kõik ilusti välja. keskendusid, vaatasid lakke või seina ja laulsid ära!

ise arvan, et klounidel oli ikka suur osas päeva sujumisel ja üleüldisel soojal õhkkonnal - iga laps kutsuti ilusti lavale, tutvustati last ja laulu ning õpetajat, pärast sai igaüks ise endale kingi valida ja anti ka diplom. 

tulemustest niipalju, et anti välja grand prix ning kuld- ja hõbemedalid. ehk siis pooled lapsed said hõbeda, pooled kulla :) K-dele seekord hõbemedalid. esimese korra kohta igatahes suurepärane, sest sujuv lavaleminek, julge ja õige esinemine ning kena käitumine oli ise kulda väärt! 

väheke võin ikka norida ka, mitte oma lapsi, vaid züriid. ikka stangaaeg tuli tagasi, kui medaleid jagama hakati. näide? aga palun: nooremates gruppides läks kuldmedal korraldaja tütrele, ühe kooli direktori tütrele ja muidu tähtsate lauluõpetajate lastele. mitte et neil kõikse paremini välja tuli või sõnad meeles oleks olnud. mis teha, käsi peseb ikka kätt. ses mõttes isegi hea, kui mittekellegi tuttavana kunagi lastel mõni lauluvõistlus tulemuse poolest hästi peaks minema, siis on tunnustus õige ja aus.

kuidas aru saada, et lapsele meeldib saadud kingitus?

väga lihtne - ta kiljub.
ja jah, ma ei aja mingit udu teile siin praegu. lugu järgmine:

saabusid sünnipäevale maalt vanaema ja vanaisa, kandes suuri kingikotte, mis sisaldasid beebinukke. Karita tõmbas enda oma välja ja teatas: oi beebi! Karina pusis usinasti oma koti kallal edasi, tõenäoliselt ei kuulanud ta õe mula. ja kui ta selle paki siis õiget pidi keeras ja lutiga beebinukku nägi, siis kostis üle maja õnnekarjatus. jah, just-just - õnnekarjatus! ma muudmoodi ei oska seda nimetada. see kõlas umbes niimoodi, nagu siis, kui teismeline tüdruk saab teada, et kodulinna/Eestisse tuleb esinema tema lemmiklaulja. meie kõik pahvatasime naerma ja see naer nakatas tervet seltskonda kohe tükiks ajaks, niivõrd ehe oli see õnn :D ja kui ta veel aru sai, et see nukk liigutab käsi-jalgu, laulab-nutab-imeb lutti, siis ta lihtsalt istus ja hoidis teda hellalt-hellalt kaua-kaua. Karina on ikka nii armas! Karitale meeldib nukk ka väga, aga teda valdas pigem hasart, et mis veel tulemas on.

pean mainima, et kauaoodatud rattad ja kiivrid ei tekitanud sellist emotsiooni. tõenäoliselt oli asi üllatusmomendis ;) õhtul kokkuvõtteid tehes jäi aga ratas ja kiiver kindlalt esikohale ja nukk oli kohe järgmine.

Suured tänud kõigile, kes I peole tulid ja imetoredaid kinke tõid!

Ja suure lombi taha Roosile ka suur aitäh hellokittinduse eest! meil on nüüd kõik kohad lipsukesega kasse täis kleebitud :)

neljased nupsikud

sünnipäevakinkidega juba kell pool 9 hommikul õue peal tuuritamas - nagu nägudest näha, kõik olid väga rahul

sünnipäevale oli kutsutud kogu lasteaed - õigupoolest oli lasteaial täna just perepäev ja meie pere pidustused on edasi lükatud homsele. see muidug ei seganud K-sid kõiki valgustamast, et tegelikult on ikkagi nende sünnipäev :D