esimese p2eva muljed

praegu on t2itsa tore olla. kohe esimese p2eva alguses l2bisin mingi 2 km ylesm2ge shotimaa ilusaid vaateid kaema. tegelikult mulle kui kontorirotile ning autohullule oli see paras katsumus. 6nneks on Gillian keskealine ymar naisterahvas ega liigu kiires tempos. ma olin kohati isegi v2ledam :) K2isime Kinnoull Hill'i otsas. seal lookleb v2ike teeke sinka-vonka puude ja p66saste vahel tipuni. seal on vaateplatoo, kus aegade algusest peale on vahti peetud ning vaenlase tulekust allapoole teatatud. nyydseks on sellest kujunenud puhke- ning meelelahutusala, kus koerte ja s6pradega jalutamas k2iakse.

tuli v2lja, et siinne arvuti ei aktsepteeri mu fotokat, oleks vaja mingi kaart sisestada, aga mul pole seda kaasas, seega pilte n2ete kodus. ja teise fotoka juhtme unustasin niisamuti koju :(
see on vist ainuke asi, mis maha j2i.

siis s6itsime tema v2ikese rohelise begout'iga yhte teise v2iksemasse linna (selle nimi ei tule yldse kohe meelde). siin on parasjagu valimiskampaania k2imas. seal oli ka mingi yritus, rahvas kogunes ja peeti laata ja myydi taimi. vahva oli. usutakse, et shotlased h22letavad esmakordselt iseseisvuse kasuks.

nyyd oleme kodus tagasi. puhkasin, lehitsesin kaasav6etud Annet ja magasin pisut. Gillian teeb syya. k6ht on juba p2ris tyhi kyll. eesti kella j2rgi oleks ammu 6htus88k hinge all.

p2rastpoole pidime k6igi teistega pubis kokku saama. seal on vist elav muusika ka, nii et esimene geali muusika laks tuleb 2ra :))) arvan, et tuleb tore 6htu. Gillian pole eriti jutukas, seevastu aga Iain kyll. ta on ylilahe vana. m6tlesin, et moosin ta 2ra, et saaks koos pundiga minna Edinburghi loomaaeda. eks n2is.

Evelin

no tere siis Shotimaalt!

olengi kohal :)
kohe algatuseks pean ytlema, et maa on kaunis, puud rohelised, lilled 6itsevad igal pool, rahvas vahva ja uni kallal...
ega nalja pole. 2ratus oli jube vara, minu oma syy p2rast muidugi - oma aruga teadsin, et lennuk l2heb 9.55, aga v6ta n2pust, hoopiski 11.55. eks siis sai veidi veel magada. hea on, et hommikul ikka pileteid vaatasin, muidu oleks hullunud tallinnas pidanud mitu tundi ootama. ma olen ikka selle koha pealt tuudu, yldse piletit ei vaata korralikult. aga lennujaamades sain ma edukalt hakkama. eksimist ei tulnudki ette :) sellised parajad lennuvahed olid ka.

vastu tuli mulle Iain, tema on programmi koordinaator. kui ma edaspidi j6uluvana mainin, siis tema see ongi, sest ta on 2 m pikk, suur ja valgete juuste ning habemega. h2sti tore, s6bralik ja rebib kogu aeg kildu. ta t6i mu esimese v66rustaja ukse ette 2ra. kohe kahju oli temast lahkuda.

praegu olen Gilliani juures (nii h22ldataksegi, nagu loed). ta elab yksi v2ikeses korteris teisel pool Ty (loe: Tii, pehmelt) j6ge, vanalinn j22b teisele poole. aknast v2ga ilus vaade. tal on 2 tytart, kellest yks on tegevusterapeut ja teine 6pib 2mmaemandaks. ise muuseas ytles ta, et teeb vabatahtlikku t88d. t88l ei k2i haiguse p2rast. tal on psyh.diagnoos. Kadri appi!!! ise nii uhkeelt v2itis, et tal on bipolaarne h2ire. no loodan, et see 5 p2eva on parem faas... ei teagi kohe, kas julgen vana tallinnat talle anda, 2kki muutub v2ga kurvameelseks. see selleks.

linn, kus ma elan, on Perth. siin on 50000 elanikku, maakonnas teist samapalju. aga neil on suur vangla ja haigla ja uus kontserdimaja (2a vana) ja ujulad ja saalid ja kinod ja k6ik muu ka, nagu ma aru sain. eks homme n2en.

kell on siin 2 tundi taga, nii et sygav uneaeg juba. siin hetkel 20.50, kodus vist 22.50. head 88d siis k6igile ja kirjutage mulle.

kalli teile!

Evelin

viimane tööpäev

ja see ongi käes :)
tegelikult ei ole siin praegu toredat midagi, kõik on kuhjas laual peal, aga õhtuks peab õhk puhas olema. nüüd ma siis vehin kõiki lohisevaid sabasid ära lõpetada.
kolleegidega peab ikka "nägemist" ka ütlema, jäätis juba ootab külmikus. praegu on selline imelik rahu, üldse pole närvi sees. aga küll see tulla jõuab, nagu ma lennukit näen, siis kindlasti tahan otsa ümber pöörata ja kodu poole liduda.

komlmapäeva õhtu oli lahe. Aimur tuli oma nodiga töö juurest koju. põhimõtteliselt tõi ta ära kõik asjad, mis märgivad tema eksistentsi rahuvalves. mõnes mõttes on see positiivne, sest ehk ei vii ta neid sinna kunagi tagasi. teisalt kurb, 8 aastat on ikka väga pikk aeg sellise koha peal töötamiseks. noh eks ta on enne ka kõik kokku pakkinud, sest missiooni ajaks peab tuba tühi olema, aga nii palju asju pole ma meie elutoa põrandal veel küll näinud.
pole veel vaatama hakanudki, mis seal on ja mida nendega peale hakata. saladuskatte all võin öelda, et kui kotid saabusid, siis ma piilusin kiiresti kõigisse sisse, et veenduda, ega seal mingit laskeriista pole. õnneks polnud. need on ju minu foobiad, tegelikkuses ei saagi midagi sellist ära tuua, sest relvad on arvel.

aga mu armas kallis kiisu on nii vahva pärast "vaevast lahti saamist" - tahab uuesti mängida ja seltskonnas olla, käib mul järgi nagu kutsikas, nurrub palju ja on üldse täitsa sõber kohe :))))

C.

heast muusikast purjus

just selline oli eilne tunne "armastuatud superhitte läbi aegade" kontserdil. tõesti oli hea!

kui koit toome alustas, siis mõtlesin, et mnjaa, ei tea, kas ikka on nii nagu lootsin, aga kui ivo linna ja gerli padar ja kaire vilgats oma raskekahurväena mõjunud laulud ära olid laulnud, siis oli küll selline lõputu energia ja tehatahtmise-tunne. täpselt nagu siis, kui on maru hea seltskond, juba parajal määral häid jooke ja tants-trall.

muidugi pean mainima, et naised ületasid mehi kõrge kaarega. kui ikka vilgats huilgas oma suurepäraste vokaalsete võimetega madonna "like a virgin" või britney spears'i "ups, i did it again!", siis käisid külmavärinad üle selja. gerli ettekandes tina turneri laulud või roxette'st ma üldse ei räägi. see oli liiga hea! ivo linna "olen nagu sangar seiklusfilmis..." oli klassika, ikka kohe päris ivo laulis :)

ma niiväga loodan, et sügisel tuleb vol 2.

ja siis ma otsustasin, et just sellise natuke joobnud tundega ma sinna shotimaale lähengi - süda valla, hing rõõmu täis, uusi elamusi otsima.

Cristal

nalja kah

ma lugesin eile oma kurva nädalavahetuse lõpetuseks ühe hea anektoodi, Volkonski oma muideks.

Mees ja naine einestavad restoranis. Sisse astub kaunis blondiib, läheneb ja suudleb meest põsele.
Naine: "kes see oli?"
Mees: "minu armuke"
Naine: "nii, mulle aitab, nõuan koheselt lahutust!"
Mees: "hea küll, aga siis unusta ära shopingud Pariisi, luksuslikud puhkused paradiisisaartel, basseiniga villa ja edev punane auto."
Naine vaikib. Siseneb perekonnatuttav neiuga.
Naine: "kellega see Bob koos on?"
Mees: "oma armukesega..."
Naine (pärast pisikest mõttepausi): "meie oma on ilusam"

raha jõud on ikka liiga suur.

13 versus 14

ja üleüldse, minu arust on 14 ja laupäev palju hullem päev kui 13 ja reede. reede on tore, peaaegu alati. eriti muidugi siis, kui mees koju tuleb. seda õnne pole ammu küll olnud, aga ehk veel tuleb ikka.
eriti kui lõppevat nädalat võrrelda, siis joonistub reele ilu (olgu see mis kuupäev tahes) täiuslikult välja.

muuseas, istutasin kõik toalilled ümber. küll see on üks vahva ajaviide :) kohe selline positiivne tunne tuleb, et oled kellelegi head teinud. nüüd nad mul edvistavad seal aknalaual. kohe poole tumedamad on. ma ikka seekord eriti hellitasin neid - viisin õue ja segasin mullad kõik ära, nemad senikaua võtsid päikese ja värkse õhu vanne. dushi said ka kõik, kes seda välja kannatavad. ma muide alati tahan uusi taimi koju tuua, kui poes lilleletist mööda käin, aga kahjuks pole kuhugi panna. seetõttu ootan koos taimedega suuremat pinda.

oma mehe tädi sarnaseks ei saa ma aga kindlasti kunagi. temaga on nii, et kui sügisel neil kolida aitasime, siis 3 autotäit oli asju ja mööblit, 1 lilli. arvake siis ise, kui hästi seal uues kodul liikuda saab. õige! ei saagi, kõik mõeldavad ja mitte mõeldavad kohad on taimi täis. kui sünnipäev või miskit on, siis ikka taimed on tähtsamad kui inimesed...
C.

p.s. telekast ei ole midagi vaadata. vahel harva, kui ma selle taha istuda tahaks, ei ole seal midagi. aga õhtul, kui juba uni väga kallal, siis kõik eesti kanalid näitavad häid filme. aru ma ei saa! tahaks päeval ka midagi head!

õnneliku lõpuga lugu Lordist (tema jaoks küll mitte nii õnnelikuga)

eile olid hullud üleelamised Lordiga. ta juba mitu päeva köhib justkui midagi kurgust välja, aga ei saa ega saa. mul oli hirm, et ta ei saagi enam varsti süüa ja nurruda. jäi kuidagi närbiks ega tahtnud välja minna. silmad kilasid ja läksid punaseks.

otsustasin siis, et lähen küsin vet.arsti käest, et äkki mingi lihtne värk ja et arst ütleb, et jah, see on see või too asi, andke seda või toda. ei läinud nii, kästi kohe kohale tuua. tehti narkoos, kopsupilt ja uuriti kõri igatpidi läbi. mina muidugi ulgusin ja paanitsesin omaette kodus senikaua. põhjuseks asjaolu, et enne minekut oli Lordi maja taha lauavirna alla pugenud ega reageerinud kutsumisele. teatavasti lähevad kassid kodust välja surema. minu loogika vähemalt nii ütles.

õnneks ei olnud mingit luud ega konti tal kurgus ega kopsupõletikku ka :) oli mingi üldine põletik hingamisteedes, mis tulenes külmetamisest (2 kuud serenaade kassineiudele külma tuule käes annavad sellise tulemuse). nüüd pean andma 10 päeva hommikul ja õhtul 1/4 tabletti. teatavasti on kassikesel teatav vastumeelsus tablettide vastu, mis väljendub juba minu läbihammustatud näpu kujul... no pole hullu, küll ma need talle sisse söödan.

teine katsumus oli Lordi egole palju hävitavam. nimelt, kuna ta juba narkoosi all oli, kasutasime juhust ja kastreerisime kassi. kurb, aga linnakassil pole vaja mööda tänavaid ringi joosta naisi taga ajama. tohter lubas, et temast saab nüüd eeskujulik kodukass, aga kas midagi läks nihu või pole meie loom aru saanud, et isaskassi omadusi tal enam pole, igatahes on ta juba jälle kadunud.

koju tulles oli küll täitsa segane, magas ega saanud midagi aru. aga juba õhtul tahtis välja. ega ma ei lasknud, oli teine alles täitsa peast soe, isegi tuikus natuke. öösel asi muidugi muutus, kraapis ja lõhkus ja nõudis... lõpuks ma alistusin kell 4 hommikul ja tegin ukse lahti. vend pani otsejoones üle naabertänava, tundus, et täiesti selge siht oli silme ees, kuhu mina vaja on. mul ju süda valutas ka, arst ikkagi ütles, et ta on ebaadekvaatne ja võib ära eksida, ärge enne ööpäeva möödumist välj laske. ega ma siis enam magada ei saanud, keerasin küljelt-küljele suurest ärevusest. pool 7 käsin kõik tänavad läbi ja muudkui kiisutasin. Lordit ei kuskil. kell 8 siis ilmus nagu õige mees kunagi... minu õnn oli muidugi piiritu, ei olnud isegi mahti kuri olla :) ja siis me magasime, nii kella 11-ni (lõpuks ometi, ime siis, et ma esmaspäeviti zombi töö juures olen, kui sellised jamad).

aga arsti käest peaks vist raha tagasi küsima, sest kodukassi mul pole, ikka hulkur.

sellsed lood siis. muide, talle ei pandud mingit rohelist või hõbedast vedelikku tühjakslõigatud kotikeste peale. Ester rääkis kunagi, kui tema kiisu oma sootunnused kaotas, et liikus teine hõbedaste munadega ringi :) Nüüd pean vaid jälgima, et Lordi end liiga laiaks ei söö ;)

Cristal

teate, ma olen hommiku otsa koostanud arveid, helistanud inimestele ja pakkunud neil tuhandet erinevat aega arsti vastuvõtule tulekuks, et nad oma kauaoodatud rehabilitatsiooniteenused kätte saaksid.
püha müristus, kus on jultumus veel nüüd valima hakata mingi tühise vastuvõtu kellalaja üle. kui sa oled ikka üle aasta oodanud, siis võiks esimesel pakutud ajal siiapoole punuma hakata, et mitte jälle ilma jääda.

selles mõttes on küll 13. ja reede, et rahvas pikardab. muidu pole hullu. ah jaa, must kass lonkis üsna ükskõikselt hommikulauto eest läbi just siis, kui töö juurde hoovi keerasin. ei tal polnud minust sooja ega külma. mul temast ka mitte ;)

selle helistamisralli peale olen nüüd täiesti zombi ja kuklas tuikab. aga veel on vaja vähemalt 5 inimest kokku saada järgmiseks nädalaks...

ilusamat reedet siis teile!

C.

näiteid kevadisest Lordist