sõbrapäevaks hiir

isege põhimõtteliselt ei ole see hea mõte. või noh, kuidas kellelegi. see elukas tuli vist juustu lõhna peale, mida ma parasjagu veini kõrvale lahti lõikasin. krabistas väga aktiivselt küproki taga köögiseina sees. ju vaene loom on näljane. läbi ta ennast närinud veel pole, aga kaua seda väikest auku kipsi ikka närib, eks. iseenesest ma ei imesta, et loomake meie ühiskoridori saanud on - vana puituks, mis iseenesest on terve ja töötab ega näe isegi kole välja, aga selle sulgemiseks peab nippe teadma. postiljon ei tea neid mitte, ega ka külalised. ju too näriline oma võimalust nähes sealt sisse lipsaski. kopsisin vastu seina - jäi vait, ära ei vudinud. eks siis varsti kuuleme (halevam juhul näeme), kui ta korterisse sisse saab :S

vein oli muidu 2005.a. Merlot, väga-väga hea oli, üks parimaid, pean ütlema. eile sain nt. poes mingi liiga värske veini degusteerimise eest kauni roosi ja südamekujulise šokolaadi, sõbrapäeva puhul või nii :) tore üllatus oli. kui leti taga veini jagavale daamile mõne veini-spetsiifilise termini pillasin, läksid ta silmad ikka väga suureks. eelkirjutatust lähtudes pean kurbusega tõdema, et eestlased vist ikka ei joo veini või kui, siis suvaliselt. minu meelest on see väga meeldiv teadus (kui ma võin nii öelda). soovitan soojalt! 

sõbrapäeva puhul tegin oma kallitele hommikueineks väikesed südamekujulised võileivatordikesed ja kohupiimakorvikesed. kahju oli ainult sellest, et ise pidin varakult tööle minema ja nendega päeva veeta ei saanud. õhtul üllatati mind kena õhtusöögi ja lilledega. küll nad on ikka armsad!!!

ja kõik mu sõbrad - päris- ja virtuaalsed - kena sõbrapäeva! minu sõbrad on mulle olulised, iga päev!

 

Waldorfkool Pärnusse?!

10.veeruari õhtul kogunesid Maarja-Magdaleena Gildi ärklisaali ärksad Pärnu(maa) inimesed, kes on huvitatud, intrigeeritud mõttest luua Pärnu piirkonda Waldorf-pedagoogikal põhinev kool (ka lastehoid ja lasteaed). Kokkusaamise eestvedaja oli Kristiina Vunk, kes ise ütles enda kohta nii: "Olen kuue lapse ema ja ühe mehe naine." 

Kohale oli kutsutud oma kogemusi jagama Keilas tegutseva "Erakool Läte" asutajad  Pille ja Urmas Keller, sama kooli 3. klassi õpetaja Keio jagas samuti oma kogemusi.

Ise läksin kohale puhtalt huvist ja oma laste tulevikuvalikute silmaringi avardamise eesmärgil ka. Lapsevanemana on kole mõelda, et 9-aastane laps peab tegema tasemetöid ja õppima nii, et veri ninast väljas. Ma ei arva, et mu lapsed tavakoolis hakkama ei saaks, aga liigsuur klassikollektiiv ei ole kunagi midagi head toonud ja tänapäeva laste liig-kiirelt kaduvat lapsepõlve on kurb vaadata... Eeltööna lugesin läbi suhteliselt põhjaliku lapsevanema-käsiraamatu Waldorf-koolide kohta. Soovitan, hea lugemine - on nii põhitõdesid kui fakte Eestis tegutsevate koolide kohta, isegi statistikat vilistlaste kohta. 

Waldorfkooli põhiväärtused:
• turvaline ja lapsesõbralik koolikeskkond;
• lapse ealisi iseärasusi arvestav õppekava;
• lapse individuaalsetest võimetest lähtuv õppe-kasvatustöö;
• põhiainete ja kunstilis-praktiliste ainete tasakaal õppetegevuses;
• õppeainete omavaheline integratsioon;
• õpetajatevaheline koostöö ja kollegiaalne juhtimine;
• hea koostöö lastevanematega.

Nüüd siis veidi lähemalt, mida kuulsin-nägin:

• Eestis teguteb hetkel 7 Waldorfkooli, isegi gümnaasiumiaste.
• W-ideoloogia kohaselt peaks kool asuma looduse keskel, kuna paljud tegevused toimuvad vabas õhus
• W-kooli õppekava on Eesti Vabariigi poolt aktsepteeritav, lõpetajad teevad riigieksamid, saavad riikliku lõputunnistuse. Õppekavad on küll teisiti üles ehitatud, kuid aastate lõikes saavad õpilased sama arvu ainetunde, kui tavakooliski. Tõnus Lukas on nimetanud W-pedagoogikat mahepedagoogikaks.
• W-pedagoogika on välja töötatud Rudolf Steineri poolt, kõik koolid töötavad üldise W-õppekava alusel, kuid iga kool saab teha ka oma õppekava nt. etnokallakuga.
• Esimene W-kool alustas tööd 1919.a. – Stuttgarti Vaba Waldorfkool
• W-õpetajaks saab õppida Eestis Tartu Waldortpedagoogika Seminaris, eelduseks on pedagoogiline haridus, Tartus on nö täiendõpe. Päevaõppes saab w-õpetajas õppida nt. Soomes. Loomulikult saab ennast täiendada Saksamaal.
• tegemist erakooliga, kuid olemas finantseering riigi ja KOV poolt. rahalise poole toetamiseks kirjutatakse hulgaliseselt projekte.
• kooli loovad lapsevanemad, kellel on kooli arenemisel-püsimisel-kasvamisel oluline osa. koolipere on kui kogukond, kellega tihedalt läbi käiakse. pähe tuli natuke isegi sekti võrdlus, aga ma arvan, et nii hull see asi ikka pole.
• erakool tähendab igakuist õppemaksu. iga kool on kehtestanud oma summa, kuid keskmine on 60-70€/kuus.
• klassis on optimaalselt 15 õpilast, kuid mitte üle 20-ne.
• igal klassil on kuni 9. klassi lõpuni 1 põhiõpetaja nn. klassiõpetaja, kes annab niipaljusid aineid, kui ta suuteline on.
• tegutsetakse tsükliõppe alusel.
• W-koolis ei kasutata õpikuid (va ülaaste), õpetaja valmistab ise vajaliku materjali ette. lapsel on kasutusel suur tühi vihik (A3), mida kasutatakse iga päev. need vihikud on õpilasele olulised ka tulevikus, kuna sealt saab vajadusel õpitut üle korrata.
• koolipäev algab  1,5-2-tunnilise põhitunniga, ülejäänud päev kulgeb loovusainete abil hommikupoolsel ajal õpitut kinnistades.
• 1. klassist alates õptakse ka võõrkeeli.
• 1.klassi laps ei pea oskama lugeda-kirjutada, esimesel aastal on põhirõhk tähtedega tutvuse tegemise.
•  pere kolimisel paika, kus puudub W-koolis käimise võimalus, annab klassiõpetaja kaasa selgituse, millise tavakooli klassi tasemel mingis aines õpilane on (võimalus siis juurde õppida või tõdeda, et tavakoolis pole veel antud teemaga tegeletud).

Nii et mõtteainet on.
Järgmine kokkusaamine toimub samas kohas 10. märtsil kell 11.00 ja siis tuleb esinema Viljandi Vaba Waldorfkoolist Sulev Oja. kõik huvilised on oodatud! Vahepealsel ajal on paras läbi lugeda Godi Kelleri "Südamega koolis".
ja nagu Kristiina Vunk ütles, et kui eestlaste motoks on juba kujunenud Teeme ära!, siis on aeg Pärnus ka W-kool ära teha.