kolmapäev, 16. august 2006

jahisõit

ja siis ma käisin eile Pärnu lahel jahiga sõotmas. pean nentima, et see pole minu jaoks, nagu ma suusatamine mitte. väga piinarikkad tegevused mõlemad. aga jahi peal on see eripära, et ei saa seisma jääda ja seda agooniat koheselt lõpetada, enne tuleb silmapiiri tagant sadamasse tagasi jõuda. sellest ma üldse ei räägi, et oli tuulevaikne ilm, aga mul oli ikkagi paha...
sadamas oli iseenesest täitsa tore vaikselt loksuda ja juttu puhuda mõnusa seltskonnaga, aga kohe kui muul ära lõppes ning meri algas oli jube. pikilainetus on nii enam-vähem ok, aga külgetuul on rõve, sõna otses mõttes rõve! õnneks kõige rämedamaid tagajärgi küll polnud, aga ikkagi
aga nüüd on see vähemalt tehtud ja tean, et enam ei roni.
ja nagu eile öeldi: "ei ole oluline kui kaua sa elad, vaid kui pika tee sa maha käid"
soojemalt soovitab kanuutamist veidi kärestikumal jõel ja rabamatku ja püstkojas õhtujutu ajamist või noh hea küll, jõel paadiga sõitmist, aga merele ei taha, üldse ei taha!

C.

Kommentaare ei ole: