reede, 20. juuli 2007

mingi väike ime juhtus


jah tõesti - mu nurr-näu on kuidagi suht terveks saanud ja lonkamine väheneb pidevalt :)

imeks pean ma seda seetõttu, et veel nädal tagasi ei pannud ta tagakäppa õieti mahagi, kuna poldid seestpoolt torgivad. ja siis ükspäev kõndis vend tuppa ja lonkas nii moepärast ainult. ju siis see metall loksus paika või kuhugi vahele või miskit.


no ja nüüd on ta täiesti nähtamatu, selles suhtes et pole üldse kodus või lendab üle õue või jookseb mööda plankaeda või turnib katusel!


eks see kõik teda väsitab ikka ka ja niru näeb ta välja, aga kosub.


mul on nii hea meel!!!


C.


p.s. homme on Mihkli laat! Koonga valla suur suveüritus. ma lähen, loomulikult! kohe veider, et ma olen hakanud oma mehe kodukanti nii armastama. eriti kui arvestada asjaolusid... (ei-ei, mehevanematega on suhted väga head)

Kommentaare ei ole: