kolmapäev, 16. veebruar 2011

külm?

kõik siin soiuvad külmast. hetkel olen seisukohal, et pole hullu. kui meedia ei pasundaks ainult sellest ja Egiptuse rahutustest, siis ei paneks vist üldse tähele. tuba on õnneks soe (siin ongi nii, et kui suured miinused, siis toas soe, kui nullis, siis sees jahe), välja minnes saab rohkem riiet selga panna ja ilm on ka superilus! viimased 3 päeva on olnud lauspäike koos kuldse jääkristallide sillerdusega :) tuult pole, see on kõige tähtsam! ainuke asi, mis närvi ajab, on kohalikud tädikesed, kes muudkui ohhetavad, et kas nii väikeste lastega ikka tohib SELLISE külmaga välja tulla... kui neil oleks ka seljas nii head kombed, kui lastele tehakse ja nad tund aega lumes möllaksid, ei tuleks selliseid kommentaare, ma olen selles täiesti kindel! näo külmumist ei ole ma samuti täheldanud, sest 5 min, pärast tuppanaasmist on punapõsised tipsid jälle tavalised. käed ning jalad on samuti soojad olnud. paar villasei d sokke ja sõrmikud ReimaTec kinnaste sisse ajavad suurepäraselt asja ära. Ainuke, kellel õues külm on, olen mina, sest ei viitsi ju pidevalt nendega kaasa hullata. A see mu oma viga, eks!
Tõenäoliselt oleksin ma Pärnus oma kodus ka tõelises masenduses ja nutaks kevadet taga, sest seal on põrandad ikka hullu külmad ja teepoolne tuba koos köögiga alla -10 puhul üle 20-kraadist sooja sisse võtta ei taha. No aga ma ei ole ju seal :D Naudin hoopis päikeselaigus oma siinset elu (mis küll kahjuks nädalal pärast otsa saab). Ainuke, mida taga igatsen, on virmalised. Paluks täna öösel üht etendust! Kõik tingimused on ju täidetud - pliiiiiiis!!!
Tubastest tegevustest on hetkel kavas kanasupp ja mannavaht . Tegelikult on mõlemad just valmis saanud, vahu proovisin ära ka, supp on alles jube kuum. Sellest vahust ma rääkida tahtsingi: nimelt olen paar korda kooki teinud kompottploomidest ja -virsikutest. Nood aga teatavasti on kerges siirupis. Ma talletasin need külmikusse mannavahu mõte kuklas ja täna sai teoks, sest kõik muu hea ja parem on nahka pandud. Lasingi  siirupid keema, lisasin veidi vett ja sidrunimahla (sest haput nagu polnud eriti) ning manna. Nüüd  kui ära vahustasin, jäi selline õhkõrn  roosa :) piimaga imehea! ootan magajate ärkamist, et üks tiir suppi ja vahtu teha ;)

2 kommentaari:

Kirjatsura ütles ...

Näh, juba kolite tagasi Pärnusse või?

Need tädikesed pangu ennast kah põlema. Sa oled ju karmi olemisega mutt, kuis nad üldse julgevad sinu juuresolekul kobiseda?

Õnneks meie kandis kobisevad tädikesi pole. Või siis olen mina ikka no nii õudne, et iialgi pole keegi julgend mingeid märkusid teha.

cristal ütles ...

mis karm tädi mina nüüd olen... püüan pigem vait olla ja mitte väga vastu rääkida - ainult naeratan malbelt stiilis "mine palun edasi"
aga meil on suht palju jama olnud nende mutikestega küll. eriti siis ajab vihale, kui laps jonnib (mitte ei nuta! ja jonnib nt. selle peale, et ma ei luba lund süüa või prahti suhu panna). ma ei tee sellest jonnipunnist välja, siis keegi korjab ta sülle ja hakkab lohutama :S
siinkandis on tõukekelgud väga popid. ükskord üks võttis Karita kelgule, kui ta oli suht pikalt meilt eest ära jooksnud (minult loomulikult ei küsinud) ja oh seda kisa, kui ma teda sealt ära hakkasin võtma. mõlemad ju tahtsid. nüüd siis pean tõukekat nähed iga kord jonnihooga arvestama :(
koju läheme peamiselt selleks, et vanaemade "jonnihooge" vaigistada. nad väidavad nagu kaanonis, et lapsed jäävad võõraks ja ei näegi oma lastelaste kasvamist... no ja jube kallis on see korteri elu ikka ka. tahaks ju veel tollest vanemahüvitise rahast mõnda aega lahedalt elada ;)