Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

neljapäev, 9. november 2017

oktoober on puhkusekuu ehk Türgi 2017

lilleilu hotelli rõdul
banaanid rannal
on saanud meeldivaks traditsiooniks, et oktoober on puhkusekuu, selle aasta pealt öeldes, ka suvekuu.
ehk siis puhkasime järjekordselt Türgis 10 päeva ja lühidalt kokku võttes oli see taevalik!! 
minu jaoks ei ole puhkuseks mitte midagi rohkemat vaja kui kallid inimesed + soe ilm ja meri + toit, mis valmistab end ise :) ehk siis paketireis, kus mul on soovi korral võimalus veidi ise ümbruskonnas ringi luusida.

sidrunipuu
oliivid valmimas

oleme varasemalt olnud Alanya lähistel, Belekis ja seekord pesitsesime Crystal Aura Beach Resort&SPA-s. ütleme nii, et mõnus perehotell, kus kõik on käe-jala juures. see asub Kemeris ja sealkandis me polegi enne olnud. väga ilus looduslik koht, sest Tauruse mäed on nii lähedal, Vahemeri loksub akna alla ja männimets on ümberringi - imeline! 
kuna läksime ära nädal enne koolivaheaega, siis saime kõik päevad +30-kraadist ilma ja põhimõtteliselt oli meri tuulevaikne. no heaküll, aeg-ajalt loksus väike laineke, aga üldjuhul õhtuti sain palju pilte peegelsiledast veest loojuva päikese värvidemänguga - jällegi, imeline! viimasel õhtul hakkas sadama ja seoses sellega saime osa ka õhtupimeduses möllavast äikesetormist - võimas vaade!
hotell ise on väidetavalt 5*, aga teades lõunamaid, siis sellesse tuleb suhtuda teatud reservatsioonidega :D. eks kogemusi ole mitmesuguseid ja seekord ei olnud mul mittemingisuguseid ootusi, lihtsalt tahtsin sooja ja päikest. ütleme nii, et oleme olnud palju uhkemates hotellides, aga võta näpust, sellekordse numbritoad ja teenindus oli parim. puhtustase üldiselt samuti. varem ikka on olnud, et kuldnikerdustega lühtrite ja marmorpõrandate juures vedeleb mingi kalts või varblased lendavad restoranis. siin seda ei näinud. mõni kass ja sisalik ikka ringi jooksis, aga see on minu arvates pigem tore Türgi eripära :)
õnneseened
otsisime veeliutorudega hotelli. seal oli neid hulgi, aga järgmiseks korraks vist polev aja neid enam otsida - noored daamid ujusid pigem niisama ja peesitasid päikese käes, kui lustisid torudes. ütleme nii, et endal oli küll vahva seal tuhiseda :P
miks me kuskil mujal ei käi? sügisese koolivaheaja aeg on selline, et lähemad sihtkohad on juba külmad, Aafrikasse ei taha ja Tenerife on meie jaoks hetkel liiga pikk lend. see Antalya 3 h lend on täpselt selline maksimum, mina ma välja kannatada suudan ja kus veel lapsed ei hullu. nad on väga vagurad muidu, aga ma ei suuda vaadata nende piinlevatesse silmadesse, kui lend on juba mitu tundi kestnud. ausaltöeldes otsisin ma Kreetale ka reisi, aga kui öeldi, et 15.okt. lõpeb turismihooaeg, objektid suletakse ja tõuseb tuul ning lained on kõrged, siis kriipsutasin selle variandi kiirelt maha. järgmisel korral püüame Küprost, sest seal on oktoobris veel väga ilus ilm :)
ringi vaatasime sel korras Tahtali mäe otsas, kolasime Kemeris, käisime delfiinidega ujumas ja noh, kohustuslik hamam´i külastus tuli  ka ikka ära. Herr Abikaasa keeldus, ei meeldi talle see vahupidu :D
Tahtali tipus

küll on ilus ja hõre õhk

lendama
Tahtali mäelt 2365m pealt avanes ikka võimas vaade. pealpool pilvi ja nende sees oli vahva. üleval oli jahe, aga ilus. üles ja alla sõitsime õhutrammi ehk köisraudteega. ei ole põhjust siinkohal Siguldaga paralleele tõmmata, sest noh, see Kemeri oma on Euroopa pikim ja uhkeim. sõidu ajal on lähivaated mägedele ja alla Vahemerele ikka hunnitud. allatulles oli tiba kõhe, kui funikulöör ühenduskohtadel jõnksus (kiljusid millegipärast just meesterahvad :P), aga minu meelest oli äge - nagu lõbustuspargis!
delfinaarium ise oli tiba kurb, kui loomade heaolule mõelda, aga kogemus ise vägev. käisime tüdrukutega kolmekesi, sest kui laste pilet oli teatud raha ja mina sinna juurde ainult +10€, siis mõtlesin, et ikka lähen. üllataval kombel tundub delfiin käe all kummine ja kuiv, missest et ta on vees ja märg :) filmis tundub delfiini seljas sõit nagu hõljuks pilvelaeval, tegelikkus on see, et loom veab end sabada üles-alla jõnksutades edasi, kuniks sina end tema uime küljes hoiad jalad lõdvalt lohisemas. ütleme nii, et päris veider kogemus. lapsed olid muidugi sillas, sest nemad tegid mitu ringi nii delfiini turjal kui kõhul. mälestus ja kogemus kogu eluks!
õrn armas Karina

fun Karita
Kemeri linnake on selline väike ja hubane. venelaste hordid olid lahkunud, seega kõik mõnus vaikne. räägiti küll hirmulugusid meie naaberrahvuse massist ja käitumisest, aga meie midagi sellist ei kohanud. hotellis öeldi, et tequilat ei serveerita, sest nad ei taha oma hotelli kaotada hullunud venelastele. mis meil sest, onju, mojitot, rummikoolat ja punast veini oli piisavalt :) ükspäev juhtus selline vahva lugu, et Herr Abikaasa küsis rannabaarist cocat, aga sai klaasi viina, sest noh, coca-vodka, suht potato/poteito :D baarmen oli ikka suht imeliku näoga vaadanud, kui ta selle tagasi lükkas. meie tarbisimegi pigem limpsi, vett ja jäätist, kui kangemat kraami.
seda peab küll ütlema, et kohalikud ei räägi eriti mingit keelt, vene keelega sai vast kõige paremini hakkama. Side`s, Belekis, Alanyas ja Antalyas võis edukalt saksa või inglise keeles suhelda ja isegi vestlust arendada sügavamalt, kui palju-mida-aitäh. kohalik rand on kiviklibune, selline jämedakoelisem liiv pigem. mulle sobis, ei roninud ujumisriietesse lastel. avalik rand oli must ja kole, hotelli oma see-eest väga ilus ja puhas. linnas on veel vabaõhumuuseum ja mitmeid parke purskkaevudega, aga ütleme nii, et on hulka kenamaid linnakesi nähtud.
meil oli imetore puhkus, kordame!!
õhtu Vahemere kaldal

mõnulen

Vahemereromantika

lihtsalt mina




Kommentaare ei ole: