vähemalt meie pere jaoks :)
eile sain teate, et rahuvaövajad on tagasi baasi jõudnud ja jäävad sinna kuni kojusõiduni. see tegi mu südame kohe poole kergemaks ja meele helgemaks. õigupoolest viimase tekitas küll telefonikõne mehelt.
need satelliidid on ikka veidrad - kord kuuled nagu kõrvaltoast, siis jälle maapõhjast. seekord oli nagu suht hea, ei pidanudki ootama, kuidas su jutt läheb kosmosesse, sealt afgaani, siis vastus kosmose kaudu minuni.
kõige parem selle kõne juures oli teadmatuse lõpp. ma ju olen selline, kes kõike alati teadma peab, olgu uudis milline tahes. nüüd siis tean, et millal, kuidas ja keelega juhtus. minu mehega juhtus ikka ka. mida mu süda juba ette aimas, kui ta ütles, et tead, üks asi oli ikka veel. aga sellest praegu ajalugu vaikib tema ema närvide heaolu pärast. eks me hiljem serveerime seda kuidagi rahulikumalt ja kindlasti pärast seda, kui ta on oma silmaga veendunud, et pojaga kõik korras on.
nüüd ongi nädal veel ja siis nad juba lendavad. ja siis lendan mina, lennujaama ;)
teisipäev, 30. oktoober 2007
laupäev, 27. oktoober 2007
reede, 26. oktoober 2007
neljapäev, 25. oktoober 2007
katsejänes
mis te arvate, kas ma sain täna shoki, kui rahuvalve kaplan mulle helistas? sain - süda hakkas peksma ja jalad läksid nõrgaks selle aja peale, kui ta rahulikult ja hästi aeglaselt seletas, kes ta on. õnneks muidugi oli tal hoopis mingi muu jutt, mitte see, mille pärast missiooni ajal tavaliselt peredele heistatakse. tahtis andmeid kontrollida ja mingit kirja mulle postitada.
ja mul on mure: kass on kadunud, juba üle ööpäeva. tunne aimab halba, aga ei taha ära sõnuda. ma olen teda lõputult kiisutanud ja kõrvaltänavad läbi käinud, ei midagi... nüüd kardan, et ta on kuskil kinni, kuuris või mingis muus hoones. hirm on sellepärast, et sügisel pannakse osad hooned kevadeni kinni ja kui mu kassike seal sees on, siis :(
nii kurb on praegu, ta ju mu ainuke lohutaja. eile õhtul ei saanud undki, ta nurrub mul tavaliselt kõhu peal ja nurub pai seni, kuni tule ära kustutan ja magamisasendi sisse võtan. siis läheb jalutsisse ja laulab mulle unelaulu. tahan teda tagasi!
ja mul on mure: kass on kadunud, juba üle ööpäeva. tunne aimab halba, aga ei taha ära sõnuda. ma olen teda lõputult kiisutanud ja kõrvaltänavad läbi käinud, ei midagi... nüüd kardan, et ta on kuskil kinni, kuuris või mingis muus hoones. hirm on sellepärast, et sügisel pannakse osad hooned kevadeni kinni ja kui mu kassike seal sees on, siis :(
nii kurb on praegu, ta ju mu ainuke lohutaja. eile õhtul ei saanud undki, ta nurrub mul tavaliselt kõhu peal ja nurub pai seni, kuni tule ära kustutan ja magamisasendi sisse võtan. siis läheb jalutsisse ja laulab mulle unelaulu. tahan teda tagasi!
teisipäev, 23. oktoober 2007
huligaan
mingi naljakas kampaania on alanud "sõidan reeglite järgi." aga kuidas üldse tänases liiluses saab sõita reeglite järgi??? mina küll ei saa, ausalt ei taha ka. sorry, olen juba kord selline rumal.
toome siis mõned näted, kuidas ei ole võimalik reeglite järgi sõita:
- maantee, keegi uimerdab 70-80ga, mina pean temast mööda saama. ainuke võimalus on möödasõit vastassuuna vööndi kaudu, kuna meie teedel pole kaht ühesuunalist sõidurida. kõige parema tahtmisegi korral ei leia vaba teelõiku, kus saaks kellestki vaikselt 90ga mööda ujuda nii, et keegi vastu tulemas ei paista. ja siis veel see tegelane, kellest möödasõitu teed, leiab ka äkki gaasipedaali üles :(
- kui ma linnas sõidan 50ga, siis... noh tegelikult midagi ei juhtu, aga teatud tegelased vilgutavad tulesid, et mis sa passid ja mulle endale tundub, et ma seisan.
- ülekäigurajal ei saa inimest üle lasta, kui ta krt ei taha minna - passib ja seisab ja siis hakkab nagu minema, kui oh ei! seisatab keset teed jälle. teate, kui ma juba hoo maha võtan, siis võiks minema hakata, ma ei sõida ju teist siis üle!!! see ajab mind jummala turri küll, kui nad lihtsalt tee peal molutavad. mitte et mul kiire oleks, aga kui ma ise sebral teed ületan, siis ikka kõnnin üle tee ära, mitte ei unele seal või arva, et seisev auto äkki mind rünnata otsustab. eriti kehtib see vanamuttide kohta.
kui mul ei oleks juba liiluspolitsei kuisteks tagaaknal "hundi süda sees", siis paneks "sõidan tunde järgi"
ja ma ei kujuta ette mis siis juhtuma hakkab, kui mu mees ostab turboga auto.
tõenäoliselt saab minust vanamuttide hirm ;)
toome siis mõned näted, kuidas ei ole võimalik reeglite järgi sõita:
- maantee, keegi uimerdab 70-80ga, mina pean temast mööda saama. ainuke võimalus on möödasõit vastassuuna vööndi kaudu, kuna meie teedel pole kaht ühesuunalist sõidurida. kõige parema tahtmisegi korral ei leia vaba teelõiku, kus saaks kellestki vaikselt 90ga mööda ujuda nii, et keegi vastu tulemas ei paista. ja siis veel see tegelane, kellest möödasõitu teed, leiab ka äkki gaasipedaali üles :(
- kui ma linnas sõidan 50ga, siis... noh tegelikult midagi ei juhtu, aga teatud tegelased vilgutavad tulesid, et mis sa passid ja mulle endale tundub, et ma seisan.
- ülekäigurajal ei saa inimest üle lasta, kui ta krt ei taha minna - passib ja seisab ja siis hakkab nagu minema, kui oh ei! seisatab keset teed jälle. teate, kui ma juba hoo maha võtan, siis võiks minema hakata, ma ei sõida ju teist siis üle!!! see ajab mind jummala turri küll, kui nad lihtsalt tee peal molutavad. mitte et mul kiire oleks, aga kui ma ise sebral teed ületan, siis ikka kõnnin üle tee ära, mitte ei unele seal või arva, et seisev auto äkki mind rünnata otsustab. eriti kehtib see vanamuttide kohta.
kui mul ei oleks juba liiluspolitsei kuisteks tagaaknal "hundi süda sees", siis paneks "sõidan tunde järgi"
ja ma ei kujuta ette mis siis juhtuma hakkab, kui mu mees ostab turboga auto.
tõenäoliselt saab minust vanamuttide hirm ;)
esmaspäev, 22. oktoober 2007
kargelt ilus
külm on siiamaani niimoodi vaikselt hiilinud, et pole arugi saanud, täna siis lahmas täiega, 15 min sulatasin autoaknaid. tore on see, et mu amplilill on endiselt VÄGA ilus, täisõites ja vohav. külm pole siiani kallale saanud. ta on hästi maja juures, umbes 2 m kõrgusel maapinnast.
mingi hetk (arvatavasti 3 n tagasi) ostsin ära kanarbikud, et sinna amplisse talveks istutada. et oleks sellised ilsad tutid lume alt välja paistams. päris tühja kohta ka nagu ei taha. ootasin ja ootasin, lõpuks istutasin nad ikkagi peenrasse. tuleb välja, et see oli ülimalt õige tegu, sest nagu ma ülal kirjeldasin, on ampel veel täiselujõus ja ei ilmuta mingeid märke õitsemise lõpetamisest :)
kuulge, kas kellelgi keeratava kaanega purke on üle? sobivad 0,5 ja 0,7 liitrised. ma täitsin viimased eile kõrvitsaga. aga see oli väike nunnu, tulemas on veel selline hästi pirakas, mida ei jõua õieti süllegi võtta. võin ise järgi tulla, vabalt! heameelega lausa ;)
mingi hetk (arvatavasti 3 n tagasi) ostsin ära kanarbikud, et sinna amplisse talveks istutada. et oleks sellised ilsad tutid lume alt välja paistams. päris tühja kohta ka nagu ei taha. ootasin ja ootasin, lõpuks istutasin nad ikkagi peenrasse. tuleb välja, et see oli ülimalt õige tegu, sest nagu ma ülal kirjeldasin, on ampel veel täiselujõus ja ei ilmuta mingeid märke õitsemise lõpetamisest :)
kuulge, kas kellelgi keeratava kaanega purke on üle? sobivad 0,5 ja 0,7 liitrised. ma täitsin viimased eile kõrvitsaga. aga see oli väike nunnu, tulemas on veel selline hästi pirakas, mida ei jõua õieti süllegi võtta. võin ise järgi tulla, vabalt! heameelega lausa ;)
reede, 19. oktoober 2007
Lordi on lahe
mu kass on tõeline hiirekuningas - mina istun arvutis, tema lamab arvutihiire peal. ise nurrub nii uhkelt, nagu oleks just saagi koju toonud mammuti või mingi sellise suure eluka kujul :D
liiga palju...
... on juhtunud viimase nädala jooksul. vaatasin, et pole terve nädala kirjutanud. nüüd siis on kõik veidi settinud ja pea klaarim.
algusest alustades tundus mulle nädala alguses, et kõik hakkab juba normaliseeruma ja kaugel ei ole see päev, kus me saame oma tavapärast elu edasi elada (noh et Aimur käib Paldiskis tööl ja mina Pärnus, mida küll muuta võiks, aga sellest kunagi teine kord). otsisin autosid, mida kõlbaks osta ja tegin nimekirja, mida koju vaja on soetada, kui ta oma rahalaevaga tuleb. kõik on ju vaja ära investeerida, eksole, muidu läheb ikka läbi näppude ja ongi kõik.
aga ei ole rahulikku elu mulle ette nähtud. te ju kõik kuulsite, et üks soomul sõitis Afgaanis mingi miini või asjanudse otsa. mina lugesin netist seda jubedust. seal ei olnud kirjas, et peredele on teatatud. hakkas tekkima hüsteeria. siis helistas õnneks ämm, et raadio rääkis, et teatati peredele. noh ei olnud palju abi. mulle õnneks polnud keegi helistanud. samas võis see ikkagi Aimuri soomul olla, ta lihtsalt ei saanud nii kõvasti põrutada. nüüd ma ei teagi kohe, et mis või kellega juhtus. võiks ju pressiteates öelda, et mitmenda jao mitmes soomuk, siis oleks kõik selge. teate, teadmatus on kõige valusam. lihtsalt, sellega ei anna midagi võrrelda.
ja siis ma olin nagu udu sees. praegu olen tuim, midagi ei tunne. loen päevi ja tunde, hetkel 480 h veel. JUBE, lihtsalt JUBE!
lõpud on alati kõige hullemad olnud.
ja siis veel, mis mind täiesti endast välja ajas, neti kommentaarides (mida mul ei olnud vaja lugeda) keegi idioot kirjutas, et mu mees on NATO terrorist. anna abi! kui ikka sealse tegevuse spetsiifikast pole mingit aimu, siis ei peaks sõna võtma igasugused. ei tea millal see Eesti rahva IQ nii madalaks on läinud...
me kõik ju teame, kes on meie naaber ja et Eesti vallutamiseks läheb kõige rohkem paar päeva. meie kaitsevõime on väike ja süsteem on üles ehitatud sellele, et pool tundi, POOL TUNDI, vastu peaks sõjavägi, et valitsus saaks minema. ja ainukesed, kes reaalselt oskavad või julgevad sõdida, on just rahuvalvajad. nemad lähevad esimestena kaitsele. saate ju aru, miks on vaja, et me toetaks neid, kelle abi meil kunagi vaja võib minna? mina saan, kahjuks on lollus valdav.
algusest alustades tundus mulle nädala alguses, et kõik hakkab juba normaliseeruma ja kaugel ei ole see päev, kus me saame oma tavapärast elu edasi elada (noh et Aimur käib Paldiskis tööl ja mina Pärnus, mida küll muuta võiks, aga sellest kunagi teine kord). otsisin autosid, mida kõlbaks osta ja tegin nimekirja, mida koju vaja on soetada, kui ta oma rahalaevaga tuleb. kõik on ju vaja ära investeerida, eksole, muidu läheb ikka läbi näppude ja ongi kõik.
aga ei ole rahulikku elu mulle ette nähtud. te ju kõik kuulsite, et üks soomul sõitis Afgaanis mingi miini või asjanudse otsa. mina lugesin netist seda jubedust. seal ei olnud kirjas, et peredele on teatatud. hakkas tekkima hüsteeria. siis helistas õnneks ämm, et raadio rääkis, et teatati peredele. noh ei olnud palju abi. mulle õnneks polnud keegi helistanud. samas võis see ikkagi Aimuri soomul olla, ta lihtsalt ei saanud nii kõvasti põrutada. nüüd ma ei teagi kohe, et mis või kellega juhtus. võiks ju pressiteates öelda, et mitmenda jao mitmes soomuk, siis oleks kõik selge. teate, teadmatus on kõige valusam. lihtsalt, sellega ei anna midagi võrrelda.
ja siis ma olin nagu udu sees. praegu olen tuim, midagi ei tunne. loen päevi ja tunde, hetkel 480 h veel. JUBE, lihtsalt JUBE!
lõpud on alati kõige hullemad olnud.
ja siis veel, mis mind täiesti endast välja ajas, neti kommentaarides (mida mul ei olnud vaja lugeda) keegi idioot kirjutas, et mu mees on NATO terrorist. anna abi! kui ikka sealse tegevuse spetsiifikast pole mingit aimu, siis ei peaks sõna võtma igasugused. ei tea millal see Eesti rahva IQ nii madalaks on läinud...
me kõik ju teame, kes on meie naaber ja et Eesti vallutamiseks läheb kõige rohkem paar päeva. meie kaitsevõime on väike ja süsteem on üles ehitatud sellele, et pool tundi, POOL TUNDI, vastu peaks sõjavägi, et valitsus saaks minema. ja ainukesed, kes reaalselt oskavad või julgevad sõdida, on just rahuvalvajad. nemad lähevad esimestena kaitsele. saate ju aru, miks on vaja, et me toetaks neid, kelle abi meil kunagi vaja võib minna? mina saan, kahjuks on lollus valdav.
esmaspäev, 15. oktoober 2007
üksi on hea, aga ainult kaubanduses
ah jaa, tallin oli mõnus, kõik asjad sain aetud ja veel pealekauba mitu suurt maja läbi saalitud, mida viisakalt kaubamajadeks nimetatakse (tegelikult laupäeviti on need hullumajad).
potensiaalse tulevase auto vaatasin üle, omaniku esindajalt (oli vist isa) küsisin niisuguseid küsimusi, mille peale ta oskas vaid totaka näoga mulle otsa vaatama jääda. mina ju ka mootorit ei tunne, mees käskis küsida. mina tegin vaid veenvat nägu ;) turbo oli vägev!
raha kulutasin ka kõik sihtotstarbeliselt, kui mõelda sellele, et varsti (parem hiljem kui varem) tuleb talv - talvejope, mis on natuke mantli moodi. siis ühed mõnusad papud ja 2 uut potitaime. nende viimaste üle mul kõige rohkem hea meel.
mul tuleb see üksi tallinnas käimine nii hästi välja. kui keegi kaasas, siis ma kohe ei saa süveneda, nagu kiire oleks pidevalt.
ma käisin seal veel igal pool, aga noh, tähtsamad asjad said nagu kirja juba.
ja huvitav kuidas tuleb mõista väidet, et neid autosid me ei julge sisse tuua, sest puuduv järelteenindus turg??? kamoon, auto on auto, ei ole keerulisem, kui sama margi teised mudelid, mida on pool müügiplatsi täis! kui siis natuke, aga mitte midagi ületamatut. ja üldse, jaapanlased on keerulised, mitte eutoopa autod.
ah ma niisama jahun, ärge pange tähele.
potensiaalse tulevase auto vaatasin üle, omaniku esindajalt (oli vist isa) küsisin niisuguseid küsimusi, mille peale ta oskas vaid totaka näoga mulle otsa vaatama jääda. mina ju ka mootorit ei tunne, mees käskis küsida. mina tegin vaid veenvat nägu ;) turbo oli vägev!
raha kulutasin ka kõik sihtotstarbeliselt, kui mõelda sellele, et varsti (parem hiljem kui varem) tuleb talv - talvejope, mis on natuke mantli moodi. siis ühed mõnusad papud ja 2 uut potitaime. nende viimaste üle mul kõige rohkem hea meel.
mul tuleb see üksi tallinnas käimine nii hästi välja. kui keegi kaasas, siis ma kohe ei saa süveneda, nagu kiire oleks pidevalt.
ma käisin seal veel igal pool, aga noh, tähtsamad asjad said nagu kirja juba.
ja huvitav kuidas tuleb mõista väidet, et neid autosid me ei julge sisse tuua, sest puuduv järelteenindus turg??? kamoon, auto on auto, ei ole keerulisem, kui sama margi teised mudelid, mida on pool müügiplatsi täis! kui siis natuke, aga mitte midagi ületamatut. ja üldse, jaapanlased on keerulised, mitte eutoopa autod.
ah ma niisama jahun, ärge pange tähele.
nii head posti pole ma ammu lugenud
kuidagi kurb hakkas ka nagu, sest ma tean, kuidas üks kass õnnetu ja nõutu näoga köögiakna peal jääb välja vaatama...
Sofie kassist
Sofie kassist
ma nii tahtsin seda, teha, varem polnud aega ja laisk olen ma ka
1. Kas sa said nime kellegi järgi?
olen seda korduvalt oma vanematelt küsinud, aga ei vastata. tean, et enne vastavasse büroose jõudmist pidas isa metsavahel auto kinni ja ütles, et lapse nimeks saab Evelin. miks ja kelle järgi, seda nad ei avalikusta. ema ütleb, et ei tea. isa teab, aga ei ütle. muidu oleks ma praegu Merli või Merle - uhh! külmajudinad jooksevad üle selja mõeldes, et ma võiks Merle olla.
2. Millal viimati nutsid?
eelmisel nädalal
3. Kas sulle meeldib su käekiri?
ei
4. Mis on su lemmik lõunasöök?
peedi-küüslaugu salat, pastaga
5. Kas sul on lapsi?
Ei. Aga tahaks, väga. üksi on selles suhtes raske midagi ette võtta. pean ikka mehe koju ootama.
6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
no ma ei tea, vist küll. sest kui minuga riidu minna, siis ma ei suhtle enam kunagi ja põlgan elu lõpuni.
7. Kas oled tihti sarkastiline?
üpriski
8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
jah, alles veidi üle kuu aja tagasi. rõve oli!
9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
Tehtud! megalahe oli, aga teistkordselt vist ei läheks. kui siis ainult mingi looduslikult ilusa koha peal, kus pikemalt langeda saaks. pigen teeks langevarjuhüppe.
10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
Polegi, ma ei söö neid eriti
11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
Ei, mul on hästi pikk kingalusikas ukse kõrval rippumas.
12. Kas pead end tugevaks?
mis mõttes? dünamomeetriga surun parema käega 45 ära, naiste hulgas on see suht hea saavutus. oma purjus mehe suudan ka autost tuppa lohistada. joosta ei jõua, absoluutselt. või ei taha. psüühiliselt vist küll, olen ju 2 a oma elust oodanud ja pabistanud oma sõjamehe pärast. petnud ja teiste juurest lähedust otsinud pole, nagu paljud teised naised. nutan küll, aga koost päris ei lagune. ah ma ei tea!
13. Milline on su lemmikjäätis?
koore-vanilje, njämm :P
14. Mida märkad inimese juures esimesena?
enesekindlust võibolla, pikki blonde juukseid ka, ma loodan.
15. Roosa või punane?
sügav kirsipunane
16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
eks ikka need ülekilod ja see ka, et solvumistest võiks osata üle saada. ja veel, mulle üldse ei meeldi, et ma ei suuda vabandada.
17. Mida igatsed kõige rohkem?
olla oma mehe kaisus
18. Millise asja ostsid endale viimati?
talvejope (aga on üsna mantli kujuga)
19. Mis värvi pükse ja sokke hetkel kannad?
musti pükse, musti roosa-triibulisi sokke
20. Mida viimati sõid?
muna ja greipi
21. Mida hetkel kuulad?
kuidas vihm akna pleki vastu sajab
22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
helekollane
23. Lemmiklõhn?
kui mu mees on dushi all käinud, habet ajanud, ülikonna selga pannud ja ootab, et ma valmis saaks. siis kui ma endale kontsad jalga panen ning ta vastu naaldun, et öelda "lähme kallis!" hetk enne seda hingan sisse seda shikki lõhna. see ongi kõige parem.
24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
isaga
25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
kergejõustik, jalka, F1
26. Su juuksevärv?
blond
27. Su silmade värv?
sinakashall, mingid kollakad triibud jooksevad ka, kui vastu valgust vaadata
28. Kas kannad kontaktläätsi?
ei
29. Lemmiktoit?
ahjukana
30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
õnnelik lõpp on parem hetkel
31. Mis filmi viimati vaatasid?
Brat II
32. Mis värvi särki hetkel kannad?
ei kanna särki, must kampsun on seljas
33. Suvi või talv?
ei kumbki, mulle sobib parasvöötme kevad ja sügis paremini
34. Kallistused või suudlused?
mõlemad, aga kui peab valima, siis suudlused
35. Lemmikmagustoit?
see on küll pigem maius - M&M-si kommid, need millel pähkel sees on
36. Mis raamatut hetkel loed?
Lennart Meri "Hõbevalgel" jälle
37. Mida su hiirematt kujutab?
sellist konkreetset nagu polegi, mul on matiks laud või diivan või oma jalg
38. Mida viimati telekast vaatasid?
tantsud tähtedega, mis seekord juba tantsu ilmet võtma hakkas ;)
39. Lemmikheli?
nurrumine
40. Rolling Stones või The Beatles?
hetkel Beatles
41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
ma olen puhkamas kõinud ainult Leedus. aga muidu Shotimaa või Norra või Prantsusmaa. kui mõelda, kuhu kõige kauen loksuda tuli, siis Prantsusmaa
42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
ma oskan sõrmedel konksu panna vaid ülemise lüli osa. ülejäänud sõrm jääb sirgeks
43. Kus sa sündisid?
Pärnus, vana haigla sünnitusosakonnas
44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?
ei ole proovinud, 10 maksimum, kõhulihased on mu KÕIGE nõrgem külg
45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?
eelmisel reedel, uus sekretär tuli tööle
tänan tähelepanu eest ;)
olen seda korduvalt oma vanematelt küsinud, aga ei vastata. tean, et enne vastavasse büroose jõudmist pidas isa metsavahel auto kinni ja ütles, et lapse nimeks saab Evelin. miks ja kelle järgi, seda nad ei avalikusta. ema ütleb, et ei tea. isa teab, aga ei ütle. muidu oleks ma praegu Merli või Merle - uhh! külmajudinad jooksevad üle selja mõeldes, et ma võiks Merle olla.
2. Millal viimati nutsid?
eelmisel nädalal
3. Kas sulle meeldib su käekiri?
ei
4. Mis on su lemmik lõunasöök?
peedi-küüslaugu salat, pastaga
5. Kas sul on lapsi?
Ei. Aga tahaks, väga. üksi on selles suhtes raske midagi ette võtta. pean ikka mehe koju ootama.
6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
no ma ei tea, vist küll. sest kui minuga riidu minna, siis ma ei suhtle enam kunagi ja põlgan elu lõpuni.
7. Kas oled tihti sarkastiline?
üpriski
8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
jah, alles veidi üle kuu aja tagasi. rõve oli!
9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
Tehtud! megalahe oli, aga teistkordselt vist ei läheks. kui siis ainult mingi looduslikult ilusa koha peal, kus pikemalt langeda saaks. pigen teeks langevarjuhüppe.
10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
Polegi, ma ei söö neid eriti
11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
Ei, mul on hästi pikk kingalusikas ukse kõrval rippumas.
12. Kas pead end tugevaks?
mis mõttes? dünamomeetriga surun parema käega 45 ära, naiste hulgas on see suht hea saavutus. oma purjus mehe suudan ka autost tuppa lohistada. joosta ei jõua, absoluutselt. või ei taha. psüühiliselt vist küll, olen ju 2 a oma elust oodanud ja pabistanud oma sõjamehe pärast. petnud ja teiste juurest lähedust otsinud pole, nagu paljud teised naised. nutan küll, aga koost päris ei lagune. ah ma ei tea!
13. Milline on su lemmikjäätis?
koore-vanilje, njämm :P
14. Mida märkad inimese juures esimesena?
enesekindlust võibolla, pikki blonde juukseid ka, ma loodan.
15. Roosa või punane?
sügav kirsipunane
16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
eks ikka need ülekilod ja see ka, et solvumistest võiks osata üle saada. ja veel, mulle üldse ei meeldi, et ma ei suuda vabandada.
17. Mida igatsed kõige rohkem?
olla oma mehe kaisus
18. Millise asja ostsid endale viimati?
talvejope (aga on üsna mantli kujuga)
19. Mis värvi pükse ja sokke hetkel kannad?
musti pükse, musti roosa-triibulisi sokke
20. Mida viimati sõid?
muna ja greipi
21. Mida hetkel kuulad?
kuidas vihm akna pleki vastu sajab
22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
helekollane
23. Lemmiklõhn?
kui mu mees on dushi all käinud, habet ajanud, ülikonna selga pannud ja ootab, et ma valmis saaks. siis kui ma endale kontsad jalga panen ning ta vastu naaldun, et öelda "lähme kallis!" hetk enne seda hingan sisse seda shikki lõhna. see ongi kõige parem.
24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
isaga
25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
kergejõustik, jalka, F1
26. Su juuksevärv?
blond
27. Su silmade värv?
sinakashall, mingid kollakad triibud jooksevad ka, kui vastu valgust vaadata
28. Kas kannad kontaktläätsi?
ei
29. Lemmiktoit?
ahjukana
30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
õnnelik lõpp on parem hetkel
31. Mis filmi viimati vaatasid?
Brat II
32. Mis värvi särki hetkel kannad?
ei kanna särki, must kampsun on seljas
33. Suvi või talv?
ei kumbki, mulle sobib parasvöötme kevad ja sügis paremini
34. Kallistused või suudlused?
mõlemad, aga kui peab valima, siis suudlused
35. Lemmikmagustoit?
see on küll pigem maius - M&M-si kommid, need millel pähkel sees on
36. Mis raamatut hetkel loed?
Lennart Meri "Hõbevalgel" jälle
37. Mida su hiirematt kujutab?
sellist konkreetset nagu polegi, mul on matiks laud või diivan või oma jalg
38. Mida viimati telekast vaatasid?
tantsud tähtedega, mis seekord juba tantsu ilmet võtma hakkas ;)
39. Lemmikheli?
nurrumine
40. Rolling Stones või The Beatles?
hetkel Beatles
41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
ma olen puhkamas kõinud ainult Leedus. aga muidu Shotimaa või Norra või Prantsusmaa. kui mõelda, kuhu kõige kauen loksuda tuli, siis Prantsusmaa
42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
ma oskan sõrmedel konksu panna vaid ülemise lüli osa. ülejäänud sõrm jääb sirgeks
43. Kus sa sündisid?
Pärnus, vana haigla sünnitusosakonnas
44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?
ei ole proovinud, 10 maksimum, kõhulihased on mu KÕIGE nõrgem külg
45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?
eelmisel reedel, uus sekretär tuli tööle
tänan tähelepanu eest ;)
reede, 12. oktoober 2007
oh seda elu
mõtled, et mõtled välja, milline autot perre sobib, siis valid selle välja ja ostad ära. probleemid algavad, kui see ei ole tutikas auto. siis ei ole ei vajaliku võimsuse või hinnaga või võrviga või eelmiste omanikega või läbisõiduga või jne.
igatahes mul on juhe koos sellest mööda netti autode tsekkamisest. lähen homme tallinna, et midagi käega katsuda ka saaks. tegelt ei otsusta ju mina midagi, mees tuleb ja ostab, aga tagaks ju ka osata sõna sekka öelda ja valikuga kursis olla.
ja uut autot me ei taha, või noh, tahame, aga liisingut ei taha. laenud on vastikud! kui on mingi jube suur kuumakse, siis ei julge haigegi olla või peab niisama peost suhu elama. ma eelistaks ilma hakkama saada. eriti kui arvestada, et me oleme tavalised riigitöölised, kes ei saa tulemustasu suurema aktiivsuse eest.
kui nüüd teistel teemadel rääkida, siis ei saa ma aru, mis tormist siin soiutakse. lihtsalt tuul on. tavaline. vihm on ka normaalne sügisel ja see, et lehed alla tulevad. lund pole, rahet pole, ok.
tuju on parem, saate aru jah? :) aimur helistas, elu ongi kohe ilus. ma arvan, et mõni päev veel, siis jälle tavapärane nukrus 9. novembrini praeguste andmete järgi.
kohtume siis tallinna hullunud liikluses. mina olen see rullnokk, kes kollasega (või ka roosaga) ristmikult üle paneb. või noh, peaaegu ;) mulle hullult meeldib tallinnas mõned tunnid ringi tuuseldada.
igatahes mul on juhe koos sellest mööda netti autode tsekkamisest. lähen homme tallinna, et midagi käega katsuda ka saaks. tegelt ei otsusta ju mina midagi, mees tuleb ja ostab, aga tagaks ju ka osata sõna sekka öelda ja valikuga kursis olla.
ja uut autot me ei taha, või noh, tahame, aga liisingut ei taha. laenud on vastikud! kui on mingi jube suur kuumakse, siis ei julge haigegi olla või peab niisama peost suhu elama. ma eelistaks ilma hakkama saada. eriti kui arvestada, et me oleme tavalised riigitöölised, kes ei saa tulemustasu suurema aktiivsuse eest.
kui nüüd teistel teemadel rääkida, siis ei saa ma aru, mis tormist siin soiutakse. lihtsalt tuul on. tavaline. vihm on ka normaalne sügisel ja see, et lehed alla tulevad. lund pole, rahet pole, ok.
tuju on parem, saate aru jah? :) aimur helistas, elu ongi kohe ilus. ma arvan, et mõni päev veel, siis jälle tavapärane nukrus 9. novembrini praeguste andmete järgi.
kohtume siis tallinna hullunud liikluses. mina olen see rullnokk, kes kollasega (või ka roosaga) ristmikult üle paneb. või noh, peaaegu ;) mulle hullult meeldib tallinnas mõned tunnid ringi tuuseldada.
kolmapäev, 10. oktoober 2007
oscar ja roosamamma
kirjad jumalale.
hea oli, väga. ausalt!
kummardus lavastaja- ning näitlejatöödele.
ja mõte on super, elada läbi aastakümned nii, et iga päev, mis sul elada jäänud on, on kümnend.
ikka väga kibemagus.
uus diagnoos
loen mina ja loen üht töödokumenti, aga aru ei saa mitte, et kuidas siis selline haigus???
leiutasin uue diganoosi - naerupuudulikkus :D
õige haigus oli muidugi neerupuudulikkus... minu diagnoos seega düsleksia.
aga see on kusjuures jummala ohtlik haigus, kui tõsiselt mõtlema hakata. kui inimene ei naera, siis on jamasti. mul on hetkel selle uue haiguse raskekujuline vorm ;) Viimati naersin südamest ja üle igasuguste piiride kinos, kui "kõht ette" vaatamas käisin. aga see oli septembri keskel.
leiutasin uue diganoosi - naerupuudulikkus :D
õige haigus oli muidugi neerupuudulikkus... minu diagnoos seega düsleksia.
aga see on kusjuures jummala ohtlik haigus, kui tõsiselt mõtlema hakata. kui inimene ei naera, siis on jamasti. mul on hetkel selle uue haiguse raskekujuline vorm ;) Viimati naersin südamest ja üle igasuguste piiride kinos, kui "kõht ette" vaatamas käisin. aga see oli septembri keskel.
pühapäev, 7. oktoober 2007
tähed küll, aga kuhu tantsud jäid?
heldene aeg! jube! kaameratöö eelkõige. ma nii ootasin seda naljasaadet, nüüd mõtlen - miks küll?
Luisa oli suht ok. martin tegi esituse ilusaks, nii nummi mees ikka, aga seetõttu vist, et Gerli on mu suur lemmik. uus tüdruk liikus ikka ka, tore.
nii puist tantsu pole ma kunagi näinud, kui Ojuland tegi. see on eht tema. kahjuks.
põhimõtteliselt ma keskas tantsutundides suutsin ikka paremini muusikasse tantsida ja pehmemalt liikuda.
Koit, oh Koit! pablab liiga palju, nagu alati. õnneks hea lihtne tants algatuseks. laulmises ei ole ta nagu arenenud, tantsus võib isegi tulla midagi. armastus peale või midagi ;)
Beatrice - no on puuhobused, ma hakkan juba kurjaks saama... ega ainult moekas kostüüm ei tantsi!
Karismaa päästis saate, ütleks ma :)
Peep Vain ja Olga - ma polegi enne näinud, kuidas dressides peotantsus esinetakse IRW. muidu võib sellest mehest täitsa asja saada, liigub hästi, võiks isegi öelda et pehmelt.
oi kui hea on ikka teisi kritiseerida ;)
suursaadik - ju jääb (rehmab käega). aga eesti keel tuleb tal see-eest hästi välja.
värnik on lihtsalt värnik. kogu oma olemusega. nii sportlane. ja kui ta oleks saanud, siis oma partneri oleks ta sealsamas lahti riietanud. sportlastega on selles mõttes hea, et nad suudavad sammud selgeks saada. ja ta suudab rohkem rütmis liikuda, erinevalt erki noolest.
keda nüüd esineseks panna, mhmmm... karismaa või värnik? ei teagi kohe, värnik vast seekord. karismaa on kogu aeg hea, juba lapsepõlvest. ja tal on lavakogemus all.
et selline saade siis. vaatame edasi.
teie kriitik
Luisa oli suht ok. martin tegi esituse ilusaks, nii nummi mees ikka, aga seetõttu vist, et Gerli on mu suur lemmik. uus tüdruk liikus ikka ka, tore.
nii puist tantsu pole ma kunagi näinud, kui Ojuland tegi. see on eht tema. kahjuks.
põhimõtteliselt ma keskas tantsutundides suutsin ikka paremini muusikasse tantsida ja pehmemalt liikuda.
Koit, oh Koit! pablab liiga palju, nagu alati. õnneks hea lihtne tants algatuseks. laulmises ei ole ta nagu arenenud, tantsus võib isegi tulla midagi. armastus peale või midagi ;)
Beatrice - no on puuhobused, ma hakkan juba kurjaks saama... ega ainult moekas kostüüm ei tantsi!
Karismaa päästis saate, ütleks ma :)
Peep Vain ja Olga - ma polegi enne näinud, kuidas dressides peotantsus esinetakse IRW. muidu võib sellest mehest täitsa asja saada, liigub hästi, võiks isegi öelda et pehmelt.
oi kui hea on ikka teisi kritiseerida ;)
suursaadik - ju jääb (rehmab käega). aga eesti keel tuleb tal see-eest hästi välja.
värnik on lihtsalt värnik. kogu oma olemusega. nii sportlane. ja kui ta oleks saanud, siis oma partneri oleks ta sealsamas lahti riietanud. sportlastega on selles mõttes hea, et nad suudavad sammud selgeks saada. ja ta suudab rohkem rütmis liikuda, erinevalt erki noolest.
keda nüüd esineseks panna, mhmmm... karismaa või värnik? ei teagi kohe, värnik vast seekord. karismaa on kogu aeg hea, juba lapsepõlvest. ja tal on lavakogemus all.
et selline saade siis. vaatame edasi.
teie kriitik
Tellimine:
Postitused (Atom)