Botaanikaaias

Herr Abikaasa arvas, et selliste mõõtmetega roosipeenar võiks kodus olla küll :P 

Karina eesliinil, Karita taamal audiogiidist
tarkust ammutamas

kaktused

külastasime pühapäeval Tallinna Botaanikaaeda. Oi, seal oli tore! Tulbid täisilus, hulganisti õitsvaid põõsaid, mõnus ilm ja klaasmajas palmid ja kaktused.

lastele oli vahva atraktsioon audiogiid. annad aga puldilaadse asja lapsele kätte ja lased ta aeda lahti. kus aga punast numbrit puu/taime/lille juures näed, vajutad vastavaid klahve ja kuulad puldist, mida põnevat taime kohta pajatatakse :) mulle meelsid, Karinale ja väga, Karital oli palmimaja ootus nii suur, et puldi võlud avastas ta alles lahkudes :D mulle meeldis väga kaktuste maja, tulbid loomulikult ja magnooliad (neid noolin endalegi aeda). K-d olid kalatiigist sillas ja Herr Abikaasa kulges niisama ringi, tema tahab suvel tagasi tulla, kui hektari suurune ala roose õitseb. mul pole selle vastu mittekui midagi :)

ah mis me Tallinnas tegime? no Herr Abikaasa laguneb ja tal oli pühapäevaks(!) mingi uuringu aeg. õnneks see käis kähku. 

eks see selline lõputu sõitmise päev oli Pärnu-Tallinn-Paldiski-Pärnu, aga hakkama saime. 

Teletorn oli eile nii selgelt näha

lapsed käisid kuu aega tagasi Tallinnas sõprade sünnipäeval ja pärast külastasid veel Teletorni. seda oli pikalt oodatud ja tõesti väga-väga meeldis. olla saadud kõrgustes ka väljas käia, nähtud, kuidas keegi köiega maa poole vuhiseb, katsetatud kõiki interaktiivseid masinaid, seistud õhus jms. ma pole pärast remonti sinna sattunud, aga on meeldinud alati.

poolfinaal

Eesti laul sai loonulikult edasi! mul polnud selles mingit kahtlust. üldiselt olid väga igavad laulud kõigil, Ungari, Taani ja Serbia muusika meeldis, teised olid igavad. õnneks oli FB-naisteka õhtu, nende kommentaaride abil läks 2h kiirelt, muidu oleks raudselt uni peale tulnud. ma seekord meie iga-aastasel ennustusvõistlusel ei hävinudki :D tavaliselt ma olen alati viimane...

neljapäevase teise poolfinaali järel julgen ennustada, kas finaalis on Eesti laul esikuuikus ;)

viimaks eemaldus esimene hammas!!

Mõlemal ikka ühel ja samal päeval :D :D uued hambad kohe paistmas ka.

emadepäev

Meil oli tore päev - lastega käisime uusi tõukekaid katsetama, oma ema oli külas ja ämma-äia organiseerisin ka kohale grillile. 

Herr Abikaasa kahjuks küll ära Siilil, aga lilled saatis kulleriga ja puha. Kui nüüd mõelda, siis need olid vist mu elu teised kullerlilled, esimesed tulid haiglasse, kui tüdrukud sündisid :)
Nii vahva on, et lastel vanus sealmaal, kus ise ka üllatusi oskavad meisterdada! Ja isaga telefonis salajuttu ajada, et mis ja kuidas (kuller tõi lastele ju ka paar lille  mulle kinkimiseks ja nad suutsid mu täielikus teadmatuses hoida!)
Ilus päev oli. Ilm ka tegi oma osa. Esimene päevitus peal :)

kui perre sünnivad kaksikud

lihtsalt nii hea tekst Henri blogis selle kohta, kuidas saadakse teada, et tulemas on kaksikud. mu meelest väga hästi kirjeldatud mehe silme läbi, milliseks jamaks nüüd läheb :D

et nüüd pole vaja uut autot, vaid bussi ja korter tuleb kiiresti maha müüa ja majja kolida - IRW!

see, et arst nr. 1 ei leidnud teist last üles tuli ka kuidagi väga tuttavlik ette, sest vastupidiselt neile pidin mina ühes UH-s ise arstilt küsima, aga kuidas teise lapse kuklavoldiga on... oh seda imestust ja häbi tohtri silmis... kaardis oli ju ometi kirjas gemini/gemelli.

ja seda ma kujutan ette, kuidas mina olin samasugune vingats "Esileedi." õnneks on juba tuhmunud, kuivõrd vastik see pidev iiveldamine oli. ja Herr Abikaasa suutis selle kõik kenasti välja kannatada :)

"Teeme ära" ja maipühad

viini siniste pesakond ema Roosiga (isa Aurelius puudu)

nagu töörahvale mittekohane, olin 1. maiks planeerinud väikese tripi Läänemaale. päev oli tõepoolest imeilus ja loodus rohetas!

käisime küülikufarmis, kus selgus, et see on veel ka pardi-, kana- ja vutifarm ning koduõlletööstus ja mahepõllundusfarm :) Koka talu on see koht.

meie nuntsik!

meid huvitasid muidugi kõikse rohkem küülikud, ausaltöeldes broneerisime endale ühe nuntsikud :) :) vaadata, paitada ja sülle võtta sai nii viini viniseid, flandriaid, rexe kui tšintšiljasid. mul pole hetkel õrna aimugi, kas tõunimed õigesti kirja said, aga midagi taolist ma kuulsin :D ajasime ikka pikalt juttu, vaatasime ja uudistasime. lapsed otsisid muudkui aga küülikutele võilillelehti ja toitsid neid usinasti. ma arvan, et nad oleks seal veel hea mitu tundi nii toimetanud, kui me poleks lindude juurde suundunud. üle sai vaadatud inkubaator, tibukari lambi all, kanaema tibudega, suured karvased kanad, vutid, pardid ja mahepõllundus. nastikud kiviaial ka. 

lisaks veel mekitud mitmeid erinevaid koduõllesid, mis Eesti suurtööstustele ikka silmad pikalt ette teevad. mina, kui üldse mitte õllesõber, tundsin maitset, mis päris mokkamööda oli (kõrvitsaõlu muskaadi ja kaneeliga) ning mõne maitse puhul tulvas mälusopist välja Tšehhi õllekeldrite aroom!

www.koluvereloss.com

kui pererahva aega küllalt kulutatud oli, suundusime Koluvere lossi manu, sest see paistis nii ilus. sisse ei lastud, aga ümbruskonnas luusika sai. jalad kippusid iseenesest kepslema kogu seltskonnal nii ilmafaktori kui jänkside juurest saadud emotsioonide tõttu :)

õhtu paraku nii hästi ei lõppenud, sest ämma-äia juures selgus, et viimane on endale saega jalga lasknud. kimasime siis Pärnu EMO-sse õmblema ja tagasi, ise jõudsime koju õhtul kümneks. jalg õnneks paraneb.

minu "Teeme ära" toimus Raeküla lasteaias, kus talgupäeval vahetati piirdeaeda, eemaldati vanad hekid, külvati muru ja tehti muid heakorratöid. Herr Abikaasa jäi koju, sest tema piinav kaelavalu oli selleks päevaks omandanud suisa grandioossed mõõtmed :( tehtud sai nii mõndagi, pool pikast aiast on valma, teine poole ja värvimine vast mõned tööpäeva õhtul. ilma õnneks pidas, kuigi tuul oli vägev. 

pika nädalavahetuse viimane päev möödus ka suht mittemidagi tehes, ainult pump sai kaevu lastud, oskad peenestatud ja veidi muru niidetud. kui nüüd see uus nädalavahetus juba tuleks ;) siis saaks ehk asjalik ka olla, sest veerand perest on Siilil Okkaks ja meie peame ise hakkama saama nüüd mõnda aega.

põrkama!!

batuut handymannist

tüdrukud said oma suure sünnipäevakingi ehk batuudi ka kätte. Herr Abikaasa taris laupäeval kastid koju (1 batuut = 3 suurt kasti) ja pusle kokkupanek algas. no üle saja jupi oli kindlalt, pigem 200, kui batuudi enda pingutusvedrusid ka arvestada :D tunnike pusimist ja koos ta oligi. 396 cm lai ja umbes samapalju kõrge. pildi peal tundub võrk kuidagi kilene, tegelikkuses on täiesti korralik ja võrgune :)

kõrgust on tal omajagu, trepp tuleb ehitada. praegu vinnavad trenniskäinud lapsed end peale, muidu lullilööjaid tuleb tagant upitada :D see on uskumatult koomiline vaatepilt, kuidas nad sinna peale ukerdavad :D batuut kannab 150 kg raksust, nii et emad-isad võivad koos lastega põrkamas käia.

batuut kolis uude kohta ka, sest taolist mürakat juba kirsi-ja õunapuu vahele aiaäärde ei pressi. nüüd on hüppeplats teiselpool maja ja mulle tundub, et see on suurepärane asukoht, sest minu võrkkiik jääb nüüd vaiksemasse tsooni (kui naabrite tümps välja arvata) ehk teiselepoole maja.

mul tekkis seoses batuudiga vallatu mõte seal mõned eriti soojad suveööd veeta ;) võrgu silm on piisavalt tihe, et sääsed läbi ei saa, kui sinna mingi kate peale sebida, siis on täitsa sääsekindel.ööbikuid ja muid ööhääli kuuleb hästi.

nii et, sõbrad, tulge hüppama!!

equa

pilt equa kodulehelt

ma olen suur veejoona, eksole. töö juures on mul aastaid olnud veepudel igapäevases kasutuses. nüüd vaatasin, et kõigil hakkasid tekkima ilusad numpsikud pudelid. mul oli ka vaja! tavaliselt ma niisama hetke ajel asju ei osta, ikka mõtlen ja kaalun. tihti juhtub, et jätan ostmata, pärast isegi kahetsen, et selline kitsipung olen. aga seekord ma mõtlesin, et veepudel on tõesti mu truu kaaslane ja ma tahan endale seda kaunitari! ära tõin :) lausa 2 tk. tegelikult, sest Herr Abikaasa ei ole suur veesõber, aga ta peaks. talle võtsin tiba tagasihoidlikuma. 

EQUA joogipudelid on valmistatud BPA-vabast plastikust ja peaks nüüd 10 a muutumatuna vastu pidama. no ja väga ilusad on need pudelid ka ;) vähemalt minu oma. ostsin 600 ml, 400-seid on ka, aga see tundus mulle liiga väike. ja mis kõige parem, 10% müügitulust läheb keskkonnaalaste organisatsioonidele! ja neid võib kasutada nii külmade kui kuumade jookide puhul.

muutused minus eneses

mõtlen nüüd sageli, et oh miks ma ometi varem (nt. enne laste sündi) ei jõudnud homöopaatia juurde? või pole varem kasutanud puhtamat kodukeemiat või pesuvahendeid? vastust teab vaid tuul. ju siis polnud hetkel see teema fookuses. mingit otsest vajadust nagu polnud, et keemiavabama elu poole tüürida (pole mingeid hulle allergiaid või talumatusi), lihtsalt hakkas huvi pakkuma :) homöopaatiaga tahtsin tutvust teha laste tervise tõttu, sest isegi keemia ei paistnud köhale mõjuvat. ju siis sealt tuli kõik muu ka :)

selle talvehooaja jooksul olen oma maailmapilti ikka üsna palju avarada saanud - näinud-kuulnud paari homöopaati, lugenud raamatuid, tutvunud artikliktega, küsinud nõu süvitsi teemaga minejatelt, ostnud baasvarustuse ja tasapisi nüüd katsetanud enda ja pere peal. küll on hea vajadusel abi saada loodusest!

panen siia paar pilti, mida ma kasutan. suures karbis ja selles no pinalis on terad ja heelid, alumise pildi peal aga apteegikraam, mida homöopaat soovitas haiguste perioodiks juurde võtta kas siis ennetamiseks või haiguse ajal toetavana. bio-c-zink on meie peres lastele, zinkosan endale (sest seal suuremad annused ühes tabletis). 

sel talvel ongi nii olnud, et lastel on olnud 2 x köha, talvel kestis see umbes nädal ja siis teisel nädalal köhiti õhuvahetusega. siis mul veel terasid polnud, kasutasin heele esmakordselt. teisel korral, nüüd hiljuti, hakkas köha ja nohu väga äkki, sain kohe jaole ja köha kadus kolme päevaga, samal ajal kui lasteaias rühmakaaslased siiani köhivad. võiks öelda, et läks õnneks. loomulikult on nad tugevamaks ja suuremaks saanud, endi organism on vastupanuvõimelisem, aga ma tahan uskuda, et terad aitavad ka. palavikke, ptüi-ptüi-ptüi!!! pole olnud. 

kodus olen kasutusele võtnud Eesti toodangu Biominerata, mis valmistab kõikvõimalikku kodukeemiat. seda võib kasutada kummikinnasteta ja kulub vähe. nende kodulehel on pikem tutvustus. tihti tehakse ka sooduspakkumisi, millega ma ise stardikomplekti ostsin. olen rahul. 

enda pesemiseks, kreemitamiseks ja juuksehoolduseks on Riiamariist ostetud kraam, keemiat on ka, aga vahetan seda järk-järgult välja. üks, millest ma ei loobu, on Matrixi juukseseerum, see jääb, sest ma pole midagi paremat ökopoest asemele leidnud.

hinnad pole eriti kirvemad, sest kõike kulub mu meelest vähem. ravimite suhtes olen kindlalt plussis, sest apteegis on iga liigutus ~10€, tihti rohkem, nüüd ma loodan, et ei osta pikka aega midagi suurt juurde - kõik on omal kit'ides olemas :)

aa, üks asi veel, magneesiumisoola jalavanne olen ka teinud, võtame perega D-vitamiini (suuremas annuses kui apteegis pakutakse, sest apteegikraamis pole piisavat annust) ja järgmiseks talveperioodiks viin ennast põhjalikumalt kurssi B-vitamiini vajadusega. varem ma vitamiiniusku pole olnud, pole praegugi, sest mul on füüsiliselt vastik mingeid tablette neelata, aga tundub, et vedelal kujul olen nõus neid manustama, kui verenäitajad ja enesetunne nii paremad on.

sinine 36- hp teraga kit ja heelid. neid heele soovitan soojalt, mõjuvad lastel imehästi

lisakit, kuhu ise soetan juurde meile vajalikke terasid

apteegikraam haiguste ennetamiseks

  

statistika

K-d laulukonkurssi lõppvooru ei pääsenud.

6-aastasi sai edasi ainult 4, kuigi esines 18 last. 7-aastasi oli nt. 12 ja edasi sai 5. 

mina ega lapsed pole kurvad. tüdrukud ütlesid isegi, et ei tahaks sama laulu uuesti laulda :) neil pole veel süsteem selge ja ma ei hakanud rõhutama ka, et see on võistlus. lihtsalt rääkisime, et kontsert. 

eks emasüda tiba kripeldab, aga kui vaatasin, et nelja edasipääseja hulgas olid 3 last ühest lasteaiast, kellega žürii esinaine kõige rohkem seotud on, siis jah, rohkem pole midagi öelda... õnneks meie laste rühmakaaslane osutus ka valituks, kellel on tõesti superhääl!

lood ja laulud

sel aastal osalesid K-d Raeküla Vanakooli Keskuses korraldatud lauluvõistlusel Viisiratast veeretades. sealne konkurss on lausa mitmevooruline, tänane kirjutis eelvooru kohta. 

osaleda said lasteaialapsed Pärnu linnast ja maakonnast. lapsi oli tõesti palju, mõnest lasteaiast lausa kümmekond ainuüksi 6-7-aastasi. 

laulud valisid tüdrukud ise. liiga kerged palakesed välistasin, lasteaia muusikaõpetaja selekteeris veel viimaste sõelalejäänute hulgast kõige sobivama arvestades hääleulatust ja muid detaile.

laulud, mis juba enne harjutama asumist olid selged, lihviti veelgi kaunimaks. kõik tuli nagu kulda, kuid mikrofoniga proove tehes läks Karinal kõik segi - laps ei kuulnud ennast läbi mikri kaja ja sündi plõnnimise :( lisaks olid mõlemad nädal enne esinemist kergelt köhas-nohus, mis ei olnud enda kuulmisele just abiks. siiski sai esinemispäevaks kõik korda ja mu laululind jälle viisipidajaks. 

Karinal on imeline oskus end kokku võtta - tal tuli laul ikka väga hästi välja (proovidega võrreldes)

Karita, kullake, on meil ju tuulepea - proovides laulus nii ilusti, aga laval oli pea laiali - tarvis vahtida publikut, uksetaga käivat saginat ja tont teab veel mida. ta on üldse ärevam, ju siis lavanärv pole veel nii hea. kuigi laulda ta väga tahab, on minu meelest vägagi musikaalne ja igasugu hüpped võtab jummala puhtalt, mida iganes ma ette laulan :) 

täna-homme selgub, kas lõppvooru tüdrukutel ka asja on. loodan väga, et on!

kuulasin-vaatasin ju kõik esinejad ära. mulje on hea, kui pean mainima, et väga paljudel lastel läksid sõnad korduvalt meelest ja nii mitmedki laulsid ikka kohati täitsa mööda. kas oli nüüd tegemist lavanärviga või vähese harjutamisvõimalusega või kes teab millega. kohati oli aga tunne küll, et lauluõpetajad olid registreerinud kõik lapsed, kes ise vaid tulla soovisid, eelselekteerimine oli jäänud tegemata. või siis jah, polnud piisavalt aega lapsele laulu kinnistada ja kõik toimus ülejala. 

minu lapsed said ikka õnneks mitu nädalat tööd teha ja laulu varasem teadmine/sõnade peasolemine aitas ka kõvasti kaasa.

kui koju hakkasime minema ja mina kuskil garderoobis kohmitsesin, olla keegi muusikaõpetajatest/žüriist tulnud Herr Abikaasa ja laste juurde ning öelnud, et meie lastel on väga head hääled ja nad peaksid laulmisega põhjalikumalt tegelema. kes see daam täpselt oli, ma teada ei saanudki, aga väga hea on sellist tunnustust kuulda :) :)
Karina esitab: "Wendy laul"
Karita esitab: "Seitse kassi" 

kinkide jätkuks

K-de sünnipäevapostitusest jäi paar väga ägedat kingipilti välja. parandan vea. mumeelest lihtsalt nii nummi!

öökapike vanaisalt, www.rug.ee lehelt

lugemislamp teiselt vanaisalt romantilise sigrimigriga

lugemislampe olen otsinud juba aastapäevad. tellisin Hiinast lausa 2 tk., aga need ei saabunudki... raha anti õnneks tagasi. tahtsin tegelikult romantilist kellukesekujulist tiba suurema kupliga, aga see leid rahuldas mind ka täiesti :) k-rautast sain. müüja tegi müügitööd ka ja soovitas mulle lambipirni hinnaga 6,99€/tk., et olevat spets lugemispirn ja valmistatud nii, et valgust annab ainult väljapoole. tavapirn siis hajutab valguse laiali igale poole kupli sees. vaatasin ja mõtlesin, aga tahtsin et ilus sirgri-migri kupli peal ka paistma jääks. seega võtsin ikka tavalised odavad pirnid. meil löövad millegipärast suht tihti pirnid läbi ka, 7€ iga kuu ei tahaks maksta... 

peeglilaud samast sarjast

tolle öökapiga on mul teatud tagamõte ka ;) nimelt on minul ülikooliajast alles valge mööblikomplekt (see on tänaseks küll laiali jagatud, sest kapp ei mahtunud praegusesse elamisse ja 120 cm laiuse voodiga polnud midagi lihtsalt peale hakata kahekesi). komplekti osa oli ka peeglilaud koos tumbaga, kus saab edukalt kõikvõimalikke vidinaid hoida ja ennast kolmest peeglist imetleda. see on mul alles ja rändas kohe lastetuppa, kui me majja kolisime. nüüd on aga päevakorral mõlemale oma toa väljakujundamine kooliajaks ja noh, ühte peeglilauda ei saa mitte kahte eri tuppa panna. sellele öökapile on samast sarjast saada ka peeglilauda koos tumbaga, mis ei maksa üldse mitte miljon ja on piisavalt kenake :) ma arvan, et see läheb järgmine aasta loosi ja kõik on rahul. asjad sobivad omavahel kokku ka.

ligindusest

ootan huviga, mida hakkab korda saatma Ligi haridusministrina :D eile Ringvaate saates andis ta küll toreda intervjuu. jäi mulje, et rahad vaadatakse üle ja sätitakse kenasti ritta sent-sendi haaval. hariduse surmast on tõesti ennatlik rääkida, sest koolid ju valdavalt KOV pidada, kuigi tõesti, härra oskab argumenteerida ja emotsioonidele ruumi ei jäta. 

mu meelest võiks Ligi nüüd kõik ministeeriumid järjestikku läbi käia, et kord majja saaks! :) :) Sotsiaalministeerium peaks järgmine olema.

aa, seda ka, et hr. Ligi mulle isiklikult sümpatiseerib ja see, kuidas ta roosa erakonna sisserändaja poja või kaagutava Kadri otseeetris paika pani, on muljetavaldav. ei, mulle ei meeldi, kui naisi alandatakse, aga no see kaagutamine oli ületanud kõik piirid ja mul oli toona saadet vaadates korduvalt tahtmine telekas aknast välja visata - nii vastik oli see. ossinovski koos oma sotsidega võib aga kuu peale kerida!

visadusvalitsus läheb varsti nagunii laiali, loodan, et pärast seda tekib sisukam võimuliit ja populism veidigi taandub. praegu tundub, et igale poole loobitakse sularaha ja inimene, vaeseke, vaadaku, kui haledaks end teha suudab, et ikka rohkem saaks. ise ei peagi enam pingutama, veider...

ratastel

kuna uued rattas nihelevad ootusärevalt kuuris (ja nende omanikud kojusõidul autos), siis pidi neid ju suuremale proovirallile viima ;)

kuna ilm oli õhtupoole ilus, siis läksime kolmekesi rallima. mis nüüd viga sõita, kui kõigil on suuremad rattad ja käigud :) lisaks veel uus kergliiklustee. 

mulle küll maanteemüras ei meeldi sõita, aga K-d tahtsid väga sileda asfaldi peal ringi tuhiseda. Pärnu linn ei suvatsenud kahjuks 1 km pikkust juppi eelmisel aastal valmis ehitada, et Jaansoni rajale edasi saaks linnapiirist, seega keerasime mitte tagasi, vaid jõe poole Tammiste metsarajale . Õigupoolest jõudsime sinna kogemata, kui jõgi oli äkitse elamurajooni lõppedes vastu tulnud :) Varem pole ma sinna kunagi sattunud. Ma ei viitsinud tagasi sõita, lootsin, et jõuame mööda seda teekest oma külla tagasi, aga valisin laiema metsaraja, mis viis meid põhimõtteliselt Hooldekodu juurde tagasi... ja sealt siis kimasime mööda kergliiklusteed tagasi koju. mingit endomondot mul töös polnud, aga kui täna arvestasin, siis sõitsime umbestäpselt 7 km  :)

too metsarada iseenesest on tore, tee on sõidetav ja infotahvlid on täitsa huvitavad. tegime 3 peatust, kus lapsed jalgu puhata ja jänesekapsaid nosida said. kohtusime sammalpehmete metsalagendike, värske rebasehaisu ja hulgaliste laululindudega varakevadises metsas. jõe ääres avastasin igati kena RMP lõkkeplatsi piknikualusega ja väga palju ilusaid jõevaateid männimetsa vahelt. varasemalt pidime rattasõitudel iga mõnesaja meetri järel puhkama, sest kaua sa ikka tillukesi rattaid lühikeste väntadega edasi kerida jõuad, eksole. nüüd on ikka hoopis teine tera!

matk läheb lähiajal kordamisele, et ka sinililli ja ülaseid leida.

väike pidu oli ikka ka ;)

K-de sünnipäev sai sel korral veits ette ära peetud. Herr Abikaasa lahkus õige päeva hommikul kell 5 naabervabariiki sõda mängima, nii et sundseis.

kutsuda saime seekord neid sõpru, keda K-d ise soovisid, sest noh, vanus on sealmaal ja maja pole ka kummist. 

pidu toimus kodus. mulle see mängutoa kontseptsioon mitte ei meeldi. ma kuidagi ei saa aru, mismõttes on tore sünnipäevapidu, kui 3 h pööraselt karjudes sihitult ringi joosta? ei ole ju. ja siis aetakse endale sisse kartulikrõpse, cocat ja komme - jäkk! tänaseks on see kahjuks pigem norm. mina seda mängu kaasa mängida ei taha. seega kodune pidu ja valitud külalised K-de poolt :) valituks osutusid muidugi tüdrukud, oma rühma tüdrukud. mitte et ma midagi muud oleks oodanud :D ja siis sugulased ka muidugi.




kuna mõte oli teha haldjapidu, siis mõtlesin välja ka mõned mängud:

• haldate lilletants (muusika mängib-vaikib vahepeal, iga laps haldjas leiab endale lilleõie, kuhu maanduda, õisi jääb järjest vähemaks. klassikaline toolimäng tegelikult, väikeste variatsioonidega. kõigile väga meeldis, isegi poistele :D )
• pulgakommijooks (lusika peal pulgakommi viimine vastasvõistkonna juurde)
• pärlikee meisterdamine

lillehaldja mäng

pärlikeed meisterdamas

lastele tundus meeldivat :) täiskasvanutele oleks ka pidanud mänge mõtlema, sest meil on neid omajagu ;)

pidulaud külalisi ootamas

lauale meisterdasin suupisteid, eriti uhke olen oma Siili üle, võileivatorti ka väga kiideti ja tavaliselt allesjääv salat ning porgandi-kurgiviilud said topsidesse paigutatuna kõik ära söödud :)

pinjatat nüpeldamas

kinkidega läks sel aastal hästi - enamus tõid panuse uue suurema batuudi fondi, lasteaiasõbrad vist kokkuleppeliselt Juku kinkekaarte, meie kinkisime uued rattad ja lastetuba sai täiendusi öökappide ja seinalampide näol, et lugemine eriti mõnus oleks. üks veider-naljakas kink oli ka - pinjata - jagati talle hoope, mis jagati, purunes alles mahakukkudes. õnneks kõik asjaosalised jäid terveks! 

lapsed olid rahul, meie ka. tänud kõigile, kes tulid ja pidutsesid koos meiega!!

värsked kuuesed

uued rattad - jee!!!

kuuesed kaunitarid

Karita ja Karina

aeg lendab. meie pere noored daamid peavad täna 6. sünnipäeva. pidulik-argine on see päev, sest ometigi peab lasteaia- ja trennikaaslasi ka tordiga rõõmustama.

minu kullapaid on tõesti kuus aastat meid juba rõõmustanud. mina läksin nende vanuselt juba kooli ja pidin iseseisvalt toimetama ühistranspordi, lõunasöögi valmistamise ja muuga- olid ajad. tüdrukutel on veel õnneks aasta vabadust. täna ma veel küll ette ei kujuta, kui nad bussiga kooli sõidaks või linnas trenni vudiks. selles mõttes on see lisaaasta super. kui oleks vaja, saaksid nad kindlasti hakkama - tublid ja asjalikud ju, aga pea on tohutult laiali mõlemal, see oleks kindlasti probleem. kool on nende jaoks midagi suurt ja ilusat, lugemine on tore, arvutamine võtab veel veidi aega (abivahenditega muidugi tuleb). kellal tunnevad pool-ja täistunde, teavad, kuidas on veerand või kolmveerand või 5-minutit läbi, aga aru saavad ikka endale olulistest kellaaegadest - 18:00 (multikad), 21:00 (uneaeg).

6-aastaselt on Karina:

• põhjalik
• oma sõnul kunstnik (joonistada ja maalida talle tõesti meeldib, mingi pildi etteandmisel jäljendab seda kenasti)
• üliarmas
• üliasjalik
• kogu südamest solvuv
• alati valmis end liigutama ja toimetama
• armastab väga iluvõimlemist ja teeb mõnuga spagaate ning peapealseisu
• seltskonnas pigem kaasamineja kui eestvedaja
• hea sõber on sõpradele

6-aastaselt on Karita:

• nunnukas
• alati õigluse eest väljas ja võtab väga südamesse, kui näeb kuskil kellelegi liiga tehtavat või komblusnorme rikutavat
• killuvend (issand, Mirril on nii puhvis saba!! - iga kord totaalselt üllatunud häälega :D )
• šlikerdaja - teeb kõike ülejala; valetab ja on väga pahane, et teda läbi nähakse
• üliliikuv
• seltskonnas kaasamineja, kuid võib ka ise mängu juhtida
• on leidnud endale trenni, mis talle meeldib (või treeneri või trennikaaslased) - iluvõimlemine
• unistab muusikakooli minekust ja lauluansamblis lõõritamisest

kui mina kunagi unistasin lapsest, siis just sellised 5-6-aastased mul meeles mõlkusid. mu tütred on niivõrd vahvad ja toredad praegu :) ma pragan nendega, aga mitte enam üldse nii palju kui aasta tagasi, ilmselgelt on aeg lõpetada see ja hakata normaalseks emaks! nendega saab nalja teha, see on nii oluline! tegelikult saab kõike teha ja igal pool käia. kõik huvitab. imeline!! 

kullapaid, te olete mulle nii kallid!!

popipäev

lasime tiivad sorgu ja tegime ühe lennuvaba päeva keset nädalat ;) 

linnupojad soovisid innukalt piuksudes, et just Tervise Paradiis on see koht, kus nemad lustida tahavad. meile sobis :) hulpisime nii sise-kui välibasseinides päikeselaigus ja lasime tervisevetel end kosutada (kõigil väike ühepäevane gripiviirus seljataga  eelmisel nädalal järjestikustel päevadel, aga sain edukalt kõigil homöopaatia abil selle tagasi löödud!). 

tipsid hullasid muidugi torudes, aga kõige rohkem vist nautisid seekord välibasseini ja sauna jääbasseini. mina ise ei suutnud mägijõest mitte eemale hoida - hullult äge!! saunas oli ka mõnud. ja kui vähe rahvast seal liikus. eelmisel korral oli aastavahetuse aeg ja oli totaalne hullumaja.

K-dega on veeprotseduuridele juba jummala ok minna - ma saan ka rahulikult end pesta ja juukseid kammida-föönitada, lapsed tulevad samade toimingutega ise toime. ainult ülipikad juuksed tuleb lahti aidata kammida. muus osas täiesti hääljuhtavad ja tšillid :D

selline lebo päev oligi - pärast võtsime veel rämpstoitu ja ei liigutanud end rohkem karvavõrdki. Herr Abikaasa muidugi ei pääsenud paarist lauamängust, aga üldjoontes olid lapsed õhtuks ka kutud ja uni tuli vägagi hää :)

VIRMALISED!!!

VIRMALISED väärivad suurtähti!! olen neid otsinud sel talvel iga jummala õhtu ja ei midagi. eile õnnestus nende vehklemist lõpuks näha :) :) olen oodanud 13 aastat taaskohtumist, aga ei midagi. nüüd siis lõpuks.

meil Pärnu lähistel olid virmalised õhkõrnad helehallid virvendused taevalael, sekka tugevamaid pikitriipe keskpõrandale kokku - nagu mingi püstkoda moodustus taevasse. kuuldavasti 5 km teiselpool jõge olevat nähtud rohekas-roosasid. ma olen kade, aga ikka parem, kui üldse mitte :) 

kusjuures ma ei lugenud netist, et võib näha, täitsa ise avastasin. 

lapsed on ka virmaliste vaimustuses, see oli nende esimene kord. mulle tundus, et nad kartsid natuke. eks ole ju tõepoolest kõhe, kui taevas liiguvad mingid suured tuled, mida seal tavapäraselt ei ole. vaatasid veidi ja tahtsid tuppa tagasi. mina vahtisin pool ööd kael kõveras :D tegelikkuses see virmaliste-jaht oli mul justnimelt laste pärast olnud. nemad kuskil lastefilmis nägid ja küsisid, et miks meil pole. ma siis lubasin tähelepanelik olla ja ükskõik mis kellaajal nad üles ajada, kui juhtumisi öösel virmalisi trehvan. eile läks õnneks - õhtul kaheksa paiku saime juba loodusimet kaeda. 

virmalistes ei ole muidu midagi erakordset, neid ikka on. siinkandis aga mitte. seega minu jaoks väga suur asi, lausa lummav.

viimati kohtusime aastal 2002 . siis oli septembrikuu ja üle Eesti olid võimas roheline püstkoda taevasse joonistunud. olin parasjagu L.-i juures pidus ja lihtsalt vaatasin ja vaatasin ja vaatasin. vahepeal lausa rohul pikali lamades :) nii ilus oli see. ja esimest korda kohtusin arvatavast aastal 1997. umbes. toona olid loodekaare metsaveerel tugevad rohelised virmalised, mis helkisid kaua-kaua. ja lummus algas... :)

toidust

mul on kolm toiduainet, milleta ma keeldun eksisteerimast - redis, rukkola ja avokaado. just selles järjekorras. parem, kui kõik kolm koos (ja tomat veel juurde - nämmm).  

redis netiavarustest

redist armastan juba lapsepõlvest. ema pani alati kasvuhoonesse kile alla redise mulda juba siis, kui lumehanged veel maad katsid. klaasmaja soojeses päeval kiiresti ja redis oli valmis maikuu alguses. enamuse sõin ma muidugi liignoorelt ära ja isegi need, mis said suureks kasvada, pistsin otse peenrast loputatult nahka. redised olid vist isegi paremad, kui esimesed maasikad.

rukkola netiavarustest

rukkola on veidra maitsega, sellega on vist inimestel love-hate suhe, mul siis see love-love variant :) olen lastele ka püüdnud seda tutvustada, aga enamikul kordadel süüakse salatist välja kõik kurgid-tomatid ja rukkola jääb õnnetult taldrikule. ainult siis, kui on suuremad lehed (neis vist mõrkjat maitset vähem), siis läheb alla. küll nad suurema aru saavad, kuivõrd hea kraam see on ;) sel aastal panen kindlasti ise kasvama ka rukkolat kasvuhoonesse. 

avokaado netiemme lehelt

no ja siis avokaado. hetkel on see ülipop ja superfood ja mida kõike veel. mulle on avokaadod meeldinud juba ammu, nüüd õnneks laiema levikuga hind ka parem. viimati koolitusel tehti sellest head leivamääret - keedumuna-avokaado-küüslaugu-määre. kõik purustada, segada ja valmis - imehea!

laupäeval K. ja L. küsisid, et milline on see minu tavaline avokaadosalat, mida ma teen, söön ja jumaldan. 

minu variant on selline: avokaadotükid kaussi maitsestuma sidrunimahla, hea oliivõli, soola ja pipraga (kui sidrunit pole, siis ajab sidrunipipar ka asja hädapärast ära), seejärel tükeldan tomati, kurgi, kui juhtub üle olema, siis ma mõne liha-või kanalõigu. segan kõik kokku rukkolaga ja voila! - imehea värske salat on valmis. mina eelistan lihatut varianti, Herr Abikaasa meelitamiseks sobib paremini lihaga variant ;) redist võib ka vabalt lisada, sest rukkola on nagunii kergelt mõrkjas - sobivad hästi kokku. kellele rukkola suur sõber pole, võib ju mõnda muud lehelist lisaga või neid mix lehti, mida nüüd igas toidupoes karbiga leiduma peaks. peedilehed ja lambasalat on mul ka suured lemmikud. vahel teen ka ceasari salatikastmega varianti (kui liha kasutan), saab kah hea.

nende lehekarpide kohta on mul üks mälestus ka - nimelt kui 2007.a. Šotimaal olin ja esmakordselt kohalikku hüpermarketisse sattusin (Tesco kett oli vist), siis mõtlesin seal salatilehe karpide vahel, et ma olen surnud ja sattunud toorsalati taevasse :P meil siis ju polnud see salatilehe karbid veel laialt levinud ja neid kohtas vahel harva Stockmannis, kui sedagi. Eestis olid põhilised potisalatid või hiina kapsas :D

ei saa muidugi salata, et hea juustu, veini ja šokolaadita ma ka ei ela. kahjuks võik õnneks, eksole.

ja minu kõige parem kaaslane läbi aegade - VESI!!! lihtne ja imeline! ise ma siin ikka mõtlen, et enda kehakaalu juures on vesi vist tõesti see, mis mind käigus hoiab ja suuri terviseprobleeme tekkida ei lase - ptüi-ptüi-ptüi!!! töö juures on tavaline taks 1,5 l ja õhtul kodus püüan ka tarbida vähemalt pool liitrit juurde. vabadel päevadel on halvemini, sest siis ei tule meelde kogu aeg. kui peavalu märku annab, et aju on kuival, siis kohe joon. nii et jooge vett - on tasuta ja on kasulik!

kuidas naised väljas käivad

ehk siis juttu sellest, kuidas sõbrannad harva kokku saavad, aga varakult alustavad ;)

niisiis sai kokku lepitud, et K. ja L. ja mina läheme linna peale. totaalselt kavavabad, nagu me esialgu olime, võtsime algatuseks mõned margariitad (maasika, loomulikult) Tex-Mexis. nende asemel tahtis viisakalt viltu kammitud tukaga kelneripoiss meile pudeli vahuveini tuua, aga see pole meie teetass, eksole. millegipärast oli mul meeles, et maasika-margariita on magus - ei olnud. aga juua üldjuhul sündis. 

korralike naisterahvastena et jätkanud kohe kell 5 õhtul järgmiste jookidega :D vaid käisime vahepeal kinos Avandit aka Vehklejat vaatamas. film on hää, soovitan!

aga siis küll jah võtsime paar veini ja istusime täitsa rahulikult üsna mitu head tundi õdusas Wine Piccadillys. niiiiii tore oli!! me saame kaugelt liiga harva kokku ja kui see juhtub, siis ongi lihtsalt nii hea :) harva sellepärast, et lapsed ja trennid ja töö jms. õige ta on, et selleks, et oleks mida anda, tuleb ennast laadida ja saada. laupäeval sain mina küll energiat tükiks ajaks :)

isiklikult kirjutan kahe käega alla väitele, et oma parimaid sõpru kohtab inimene koolieas, nendega tekkinud suhe on kõige sügavam ja kestvam. hilisemas elueas tekkinud sõbrad võivad küll olla head sõbrad, kuid nendega puudub ühine noorusaeg, kus kogetu on kõige eredam ja intensiivsem. kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis mul on sõbrad kooliajast ja ülikooliajast, hilisemast ajast on paar head töökaaslast, keda ma sõbraks pean ja siis veel mõned inimesed, kellega on koos tore, kuid tõenäoliselt nende elusündmustele ei ela niiväga kaasa. 

laupäevaõhtu läheb kordamisele, on lootus, et pigem varem kui hiljem, eksju sõbrad! ;)

kuidas ära tunda kevad?

väga lihtne! kevad on käes, kui lükkad lapsed kell 12 uksest välja ja korjad nad viie paiku pärastlõunal tuppa. poriste, märgade ja õnnelikena :) :) vahepeal pole neist midagi kuulda. 

õnnelik laps

Karina (õhtul hambaid pestes vannitoa peeglisse vaadates): "Issi, mul silmad säravad!?"
Herr Abikaasa: "Sa oled õnnelik laps, sellepärast sul silmad säravadki."
Karina: "Jah."

Täpselt nii ongi smile emoticon Ja seda oli nii tore teisest toast kuulata! Uurisin Karitalt ka eile õhtu, kas tema on õnnelik laps. Vastus oli selge ja kõlav "jah!" 

Nii hea meel smile emoticon smile emoticon

sõbralik nädalalõpp

ma pole ammu kirjutanud siia oma nädalavahetustest. parandame vea. ei, koristamisest ma kirjutama ei hakka ;)

viimastel kuudel on kuidagi nii olnud, et alati on midagi teha, kuhugi minna, kõik vabad päevad on planeeritud ja esmaspäeva asemel oleks vaja veel üht päeva nädalavahetusest puhkamiseks :D eks minu tihe laulugraafik on sellega seotud, aga see on omamoodi tore ka.

sel korral oli kõik teisiti, sest meil puudusid nädalavahetuseks igasugused plaanid - lihtsalt kulgesime nagu tuju tuli. laupäev, kui sõbrapäev, algas meie majas uhke suure orhideega mulle ja UNO kaartidega lastele ja las mehe kink jääb saladuseks ;)

mugisime minutehtud võileivatordi nahka ja maiustasime veidi tordiga ning hakkasime unot mängima. on see vast vahva. Herr Abikaasa küll esiti arvas, et K-de jaoks vara, aga ei, jummala hästi said pihta, mis ja kuidas ning lõbu oli laialt :) :) märgin siinkohal ajaloo annaalidesse ära, et laevade pommitamise loogikale on K-d viimaste nädalate jooksul ka pihta saanud, sest Herr Abikaasa oli ju jalutu mingi aeg ja tal oli aega nendega istuda ja pommitada. selle puhul arvasin mina, et vara, aga ei - said aru küll.

 kui ümber laua istumisest kõik kanged olid, läksime Valgeranda õhuvanne võtma või noh, õigupoolest jääle jalghokit mängima (jäätükiga jalgpall). tüdrukud muudkui halavad, kui kalamehi Pärnu jõel näevad, et need upuvad ära. merejääl on mu meelest julgem kõndida, sest põhjaminemist põlvini vees karta ei ole. seal oli nii ilus sile uisujää, kui ka lahvandused ja jäämäed. kõik sai üle uuritud, jää paksust mõõdetud ja niisama lustitud. Herr Abikaasa ka liigub juba täitsa rahuldavalt, nii et üks valgeranna-jalutusring oli talle igati kasuks. ja nii see laupäev läbi sai, sest koju jõudsime pimedas, lapsed keerasid väsinult magama ja meie jälgisime pudeli punaveini juurest Eesti Laulu. "Goodbye to Yesterday" sai finaali - jeeiiiiii!!

pühapäev oli super ilm. mingeid plaane polnud. K-d tahtsid suusatama minna, mida sai ka tehtud. avastasin mingi päev, et üks onkel suusatab ümber kodulähedase vibustaadioni. uurisime asja lähemalt, ja rõõm-rõõm - keegi tubli inimene on endale sinna raja sisse sõitnud ja piigad kasutasid seda kohe ära. meie võtsime niisama päikesevanne ja vahtisime valget lund (d-vitamiin tuli mis mühises!). muud tarka ei teinudki. panime tihastele uue peki ja muud nokaesist, lasime kassil klaasi taga vurru väristada, sest uus kraam tõi kohale suurema hulga sulelisi. ah jaa, pidasime vannitoaehituse plaane ka. asi ehk  hakkab lähiajal ilmet võtma. ideid jagub, jaguks nüüd ressursse ka...

kokkamise poole pealt ei olnud sel nädalavahetusel eriti usin - reede õhtuks tegin pardipugu praadi õunte ja mustade ploomidega koos aurutatud riisiga; hilisõhtul nikerdasin laupäevaks valmis singi-ananassi-juustu võileivatordi rukkijahust saial (ikka väga hea kombo sai sellest), lõunat sõime väljas ja õhtuks oli võileivatordi ja sõbrapäevatordi teine pool; pühapäeval sai tehtud omletti rohke maitserohelisega ning õhtuks pizzat. mu uus suur lemmik on hapukoorepõhi, sest a) ma ei ole pärmiga mätserdamises osav b) see pärmitaigen tahab kerkida ja mulle eriti ei meeldi paksupõhjaline pizza. ma olen seda põhja nüüd paar korda teinud (võib igasugu soolase piruka põhjaks ka kasutada ega pea üldse rullima, võib vabalt näppudega laiali lükata, aga mu meelest peaks jahu tiba rohkem panema, et käte küljest lahti lööks) ja kuna seekord oli tegu pizzaga, siis panin pizzamaitseaine ürdid taignasse. väga mõnus tuli. katteks läks kodune ketšup, laste lõigatud salaami ning singiviilud, sibulaviilud, ananass, paprika ning loomulikult riivjuust. kõik sõid ja kiitsid. järgmisel korral paluti coca-colat ka juurde, siis pidi nagu päris olema ;) ah jaa - avokaado-rukkola-maasika salati serveerisin ka kõrvale.

täna on väga hea tunne, üldse pole lisa-puhkepäeva vaja!

kargutaja

eelmise kuu eelviimasel reedel nokitses kirurg Herr Abikaasa põlve kallal, õigupoolest küll selle sees ja võttis tüki meniskit välja. oli teine nii pool-salaja rebenema hakanud ja tegi viimaste aastate jooksul omajagu valu. avastati see olukord üldsegi teise jala probleeme uurides, aga parem hilja kui...

teostati seda Tallinnas Taastava Kirurgia Kliinikus dr. Mihkel Mardna poolt päevakirurgia korras. töö oli kiire ja korralik, nii et poole lõuna ajal saadeti ta juba kodu poole. 

ettevalmistus oli mulle naljakas, Herr Abikaasale mitte nii väga :D tema, õnnelik inimene, pole peale mandliopi haiglate vahet pidanud varem eriti käima. teadmatus tekitab hirmu ja nii ta ikka üsna häiritud olekus haiglasse jõudis. julgesin talle meelde tuletada, et pea 6 a tagasi 06.04. hommikul kell pool 6, kui mind hakati laste sünniks ehk keisrilõikeks ette valmistama ning ma sealjuures pisardasin, teatas ta mulle, et mis sa hädaldad, varsti on kõik möödas. ütlesin talle sedasama, ei olevat mõjunud. oma vabanduseks toonasele "ilukõnele" ütles A. vaid, et siis see polnud ju tema, keda lahti lõikama asuti :D 

mina seevastu sõitsin Pärnust päälinna jummala külma kõhuga, teades, et kahe väikese auguga op ei saa miskit hullu olla. ega olnud ka :) lihtsalt kui inimene on nii kokku pandud, et narkoosist ärkamine võtab kaua aega ja paar päeva pärast seda ka eriti maailma asjadest aru ei saa, siis ei teagi, kas kaasa tunda või ajab muigama. poodidesse, kuhu ma algselt tema toibumise ajal minema pidin, siiski ei läinud, tundsin, et pean haiglas olema ja sisetunne ei petnud - olin vajalik.

mainin siinkohal ära, et keemilisi valuvaigisteid ma talle opi järgselt ei andnud ja olime juba varem kokku leppinud, et kasutab homöopaatilisi terasid. nii oligi, alustuseks Trauma 200 (mis aitas lisaks valuvaigistavale toimele ja keha šoki taandamisele ka narkoosist välja tulla), jätkasin Arnica 200-ga ning praegu võtab veel Ruta30, et põlv ikka ilusti paraneks. mõningad rakusoolad muidugi lisaks :) ohtralt on kasutusel jääkott ja kohevad padjahunnikud ning kargud, alates eilsest ka taastusravi võimlemine/ trenažöörid. hakkab tasapisi looma :) jalga palju veel maha ei pane, on teine jube jäik, aga valud kadusid ikka vähem kui nädalaga ja torisevast karust on saanud nüüd enam-vähem okkavaba diivanikaunistus :)

ja mina olen taksojuht - hommikul on tiir umbes selline: kodu-haigla taastusravi-lasteaed-töö-haigla-kodu-töö, õhtul: töö-lastead-trenn-pood-trenn-kodu, vahepeal uisuväljak ka. ja nii nüüd umbes iga päev veel paar nädalat. aa, nädalavahetusel käisin mõlemal päeval koorides laulmas ja neljapäeviti käin ansamblis. oi, ma olen endale suure tüki hauganud, aga kuna viimased tegevused annavad niiiii palju, siis jõuan küll!

tervist!!

silver sepp

külastasin Silver Sepa fantaasiapillide kontserti lastega. oli see vast lustlik ettevõtmine :) superäge inimene! no kes teine teeks naelapilli või vanast jalgratta rummust trummikomplekti või võtaks 75-st lapsest just minu kaksikud voolikupille mängima? :) :) eks eriti tore oli ka seetõttu, et kõik toimus otse meie nina alla ja need esimese rea nubinad said nina päris pilli sisse ka pista :D

uued kummitajad

minul kummitab Stigi & Elina "Goodbye to Yesterday"

loodan südamest, et see laul võidab ja Eesti saab ühe hea lauluga ka Eurovisioonile minna! Stigi helikeel on minu veregrupp :)

lastel ikka Krussis Keelte "Kaugel külas"

oli üks tore päev

pühapäev päälinnas:

• uisutamine sõpradega jäähallis, kus selgus, et K-d suudavad märkimisväärseid kiirusi juba arendada (kahjuks ka kukkuda nii, silm sinine ja prilliraamis pragu)
• Ice Age Live Saku Suurhallis. K-d olid sillas ja tõesti oli täitsa tore ning huvitav
• mõnus õhtusöök hiinakas - kõik olime meganäljased ja sai kiire ning hea kõhutäie - kirsikana, mmm....
• extremu tagasisõit lumetormis, mis õnneks lakkas Kernu kandis, kuid Paldiskist sinnani edenesin maksimum 50-ga ...

  

  sõbrad koos/hoos

  

  koostöö võlu - kiiruisutamine kelguga :D

piiritu õnn linnupesast

mul oli eile õhtul kodus säramas väike päike :)

nimelt sai Karita pärast nelja kuud püüdmist ja harjutamist ja vihastamist ja veel harjutamist lõpuks Linnupesasse!! no see on võimlejatel see element, kus oled kõhuli matil ning pead varvastega tagant pead puudutama. 

Karinal tuli see kuidagi lihtsamalt ja Karia oli lõputult kurb/vihane, et temal see ei õnnestu. ise rääkis, et tema nii hästi ei paindu, kuigi spagaati teeb edukalt ja küünal või sild pole ka mingi probleem. 

mina arvasin kogu aeg, et asi on tehnikas, sest üht last vaadates on selgelt näha, kuidas kõht-põlved on maha surutud ja tahapoole kaardub selg-pea, Karita vaeseke püüdis end igatpidi maast lahti ajada, et varvastega peani ulatuda... kui nüüd lõpuks pihta sai, siis oli õnn piiritu :D lihtsalt kepsles mööda tuba, tegi nii igaks juhuks iga natukese aja pärast veel mõned linnupesad ja aina ohkas imestunult: kuidas mul küll see nüüd lõpuks õnnestus :D

2014 kokkuvõte ja uued tuuled

ei saa just öelda, et 2014 oleks hea või ilus aasta olnud. minu jaoks varjutas seda oma lähisugulaste kehv omavaheline läbisaamine. muus osas oli ok aasta, tiba tühjavõitu vast. abikaasaga on meil suhted korras, kui ma midagi tahan, siis seda, et ise vähem vinguda suudaks ja Herr Abikaasa tähelepanelikum oleks (no jõuluks näiteks sain temalt kingiks spa-paketi kõiksugu hoolitsustega, mis ta ise valinud oli, super!). arvan, et saame hakkama :)

lastega oleme hakanud järjest paremini läbi saama, nad on praegu super vanuses! kui ma unistasin emaks saamisest, siis just sellises vanuses lapsi ma ette kujutasin - äärmiselt asjalikud, kellega saab vabalt arutleda, miks vihma sajab ja lilled õitsevad, tainast rullida ja ratastega koos sõitmas käia ning lolle nalju teha saunas a la sul on seened selga kasvanud ja siis selle üle kõik koos naerda :D kõige parem muidugi on eneseteenindusoskuste täielik omandatus! riietumine-pesemine-söömine-lõikamine jne. loomulikult katsetatakse meie kui lapsevanemate piire iga jummala päev pidevalt, vahel on jube fustreeriv, aga enamus aega on juba tore :) 

trennis on K-del huvitav ja tore, neile ja meile väga meeldib! enda kohta ei saa ma jätkuvalt öelda, et trenni teeks. nüüd olen sealmaal, kus olen vähemalt välja mõelnud, kuidas ma nädala sees saaksin trenni teha, kui lapsehoidjaid pole võtta (ja neid pole õhtusel ajal). ma pean ja tahan, siis saan ka!

Märksõnad möödunud aastast mäletamiseks:

• märgid-märgid-märgid, kõik tuleb sulle endale ringiga tagasi, nii hea kui halb, rohkem head tuleb teha
• potipõllumajanduse võidukäik
• kodused toimetused remondirindel (koridor)
• vene jura, reaalne hirm, lõplik pettumine poliitmaastikus (lihtsalt vastik on)
• uus auto - jeee - oli see vast hea otsus lõpuks!
• kultuuriellu tagasiimbumine - enne laste sündi olin väga aktiivne külaline muusika- ja kunstimaailmas, nüüd olen jälle reele saanud  ja oh kui hea see on :)
• Laulu- ja tantsupidu ning koorilaulja elu - imeline!
• käsitööd ikka teen ja tahan edaspidi ka teha - rahu iseendas

2014.a. jooksul on toimunud minus veel igasugu muutusi. halvema poole pealt ütleks kohe ära, et olen väga ärev ja murelik, sellest osast tagaks lahti saada. veel ei tea kuidas, aga midagi ma ette võtma pean. esiti katsetan rakusoolasid, siis vaatan edasi. Mare ju ütles: lase vabaks! pean proovima ;) 

hea poole pealt panen siinkohal kirja, et hakkasin käima homöopaatia koolitusel, ostnud mõned selleteemalised raamatud (varem lihtsalt lugenud ja tutvunud teemaga eelnevatel aastatel) ja vähehaaval katsetanud. mulle väga sümpatiseerib mõte, et ise otsustan, ise vastutan, kuidas ja mis mu ja laste kehaga sünnib. tavamedistsiinis on mulle pikka aega vastu käinud see, et arst ütleb, et nii on nüüd vaja teha või seda-teist-kolmandat rohtu võtta. ei seletata, mis ravim on, mida teeb ja mis kõrvaltoimed on (näiteks mida teeb AB soolestikuga ja miks lihtsalt piimhappebakterite juurdevõtmine kõike võluvitsana korda ei tee mitte). lisaks on mu oma vaist tunduvalt parem, kui kitlis med.töötaja oma. nii mitmel korral lihtsalt on nii olnud, et paha hakkab.

ja nüüd ma olen selles imelises maailmas, ei ma ei ole peast tumeroheline (kuigi ka neil, kes on, on õigus omadele vaadetele, eks!), ja avastan ja uurin ja kuulan ja proovin :) loodan, et sellest kasvab midagi suurt ja ilusat, millele saan läbi elu toetuda. Euroopas on homöopaatia laialdaselt kasutusel ja apteekides vabal saada, Eestis hetkel ravimiamet seda apteekidesse ei luba, loodan, et mõistus võidab raha kunagigi ja vajalikke terasid ei pea enam althõlma lennukiga tuttavad Inglismaalt, Prantsusmaalt või isegi Lätist tooma. kui ikka loodususlikud vahendid põhimõttel sarnane ravib sarnast aitavad enamlevinud haiguste/krooniliste vaevuste puhul, siis HP kasutamine on minule puhas võit. sageli olen end leidnud mõtlemast, kuidas eestlane loodusravist ikka nii kaugenenud on? on ju ainult loomulik, et esimese ravivõttena kasutaks ikka ravimteed, jalavanne või mähiseid, seejärel hakkad apteegist abi otsima. meil on vastupidi, paraku.

tööelu osas tunnen, et on paigalseis. kõik on nagu ok, aga kirge pole. no ei ole, mida ma teha saan. vanale ametile ka tagasi ei tõmba, lihtsalt tahaks midagi... ise ka ei tea, mida. kõrvale midagi hingele. šampinjone või kitsesid kasvatada või midagi... hetkel ma olen enesega rahu teinud, et praegu nii on ja see on väga mugav - normaalne palk, hea tööaeg, kõik on käe-jala juures, aga, aga... 

uuelt aastalt ootan veel otsusekindlust keelt õppima hakata. mul on jube kehv pea tegelikult, aga ma tahan. proovin ka. ehk siis leian võimaluse praktiseerimiseks ka Itaaliamaal ;)

mulle on öeldud, et teen liiga palju lastele ja liiga vähe endale. võibolla on nii. samas kui sul on lapsed, siis neile tuleb anda võimalus maailma kogeda ja areneda siis, kui selleks on aeg, mitte 10 a liiga hilja. perega toimetamisi on meil olnud palju, pea igal sammul, 2015.a. jätkame sel suunal, lisaks tahan võtta ega iseendale ja meile kahele, sest siis on hea ja ilus.

märgid-märgid!!

2014 lõpp

kui pärast jõulupidude hullust sai hoo paariks nädalaks maha võtta, oli oi kui hea tunne. ega need peod küll väga tempot ei lisanud, aga ikkagi, kuidagi pingeliseks kujunes. 

LA pidu oli pigem tagasihoidliku repertuaariga, kuid super jõuluvanaga, nagu alati. 

K-d on kõige keskmine sirgeim :) küünlapaar

Rühi pidu oli suurejooneline spordihalli üritus. rahvast palju, esinejaid üle saja. K-d olid tohutult närvis - päev läbi pidev nihelemine, isegi enne lavale minekut rivis oli näha, kus sahkerdasid pidevalt. mul oli neist nii kahju. teha polnud aga midagi, sest esinemine oli kell 18 ja terve aeg see ärevus kruvis... tegime küll päeva jooksul igasugu trikke, et mõtted mujale viia, aga ei miskit. varem pole sellist asja niiväga täheldanud. loodan, et rohkem esinemisi tähendab pingega harjumist. ennast teades see muidugi nii ei juhtu... 

võimlemiskavad olid vahvad, eriti hea meel oli mul selle üle, et K-d end väga kokku suudavad võtta ja maksimumi peale teha esinemine õigel hetkel :) tublit tööd tehakse trennis, kaks õpetajat korraga on ikka super (üks on põhiõpetaja, kes juhib tundi, teine, noorem, käib laste seas ringi, kohendab asendit, näitab reaalselt põrandal kõik ette ja abistab)! hiljem, kodus, esitasid nad kava veel külalistele mitmel korral ja ka tuli ilusti välja. 

kuuse tõime sel aastal riigimetsast, Herr Abikaasa maskis ilusti riigiõivu 3 m kuuse eest ja suundusime kodu lähedale raiesmikule. oh sa jutt, kus seal olid tihedad kuused - valguse käes kasvanud puu on ikka midagi muud, kui meie oma põlismetsa alt võetud isend. puu kaunistamine oli küll täielikult tüdrukute teha ja see tuli neil igati ilusti välja. toimetasin terve tunni või rohkemgi ja pärast heitsid puu alla õndsusohkega pikali :) mäletan oma lapsepõlvest täpselt samasugust reakstsiooni :) puukene on praegugi väga ilus ja okkaid on ta poetanud ainult moe pärast. väga ilus ja tubli puu.

enne jõulu käisid kaksikud H-d oma empsiga külas ja see oli niiiiiiiii tore - meied lobisesime ja tegime süüa, lapsed mängisid täielikus rahus. tahan veel ja enne suve paluks!! ;) 

perepilt 2014 jõuluvana ja jõulupuuga

kodune jõul oli 24.-dal koos päris jõuluvanaga, kes oli igati ülesannete kõrgusel :) kutsutud olid emad-isad ja onutütre pere. kõik lugesid salme, laulsid ja oli tore. kokkamine koha pealt läks kergelt - minu valmistada oli ainult hani ja suupisted. kapsad, vorstid ja seapraad tuli külalistega kaasa. no hea küll, jäätise kõrvale õunakooki tegin ka, aga see oli rohkem nagu oma lõbuks :) 

25.-dal käis veel mehe tädi pere ja lastel oli omavahel toimetamist küll ja veel. 26.-dal sõitsime mehe sugulaste manu maale, tegime seal surnuaiaringi ja külaringi ning õhtuks tagasi koju. hästi mõnus on, kui niimoodi rahulikult saab toimetada.

aastavahetuseks oli plaanis sõbrad küll kutsuda, aga ühed jäid kõhugrippi ja teised sõitsid päälinna ning kolmandad olid oma metsatares, seega veetsime leboõhtu ETV ja muu parema seltsis kodus laua ääres oma perega ning rakettide ajaks läksime linna kuuse alla. näha polnud midagi :D hull udu! kuulda liigagi palju, sest ilutulestiku paugud olid liiga kõvad ikka 5-aastatele kõrvadele kell 00:00 öösel, kui neil tegelikult kõikse parem uneaeg on, eksole. aga üle elasime. purjus noored olid muidugi jubedad, sest ma pole sellist nähtust ikka palju aastaid enam kohanud. ehk nüüd mõned aastad jälle ei kohta ka. tulevikus jääme pigem säraküünalde ja õnnevalamise peale - inimlikum ja maalähedasem.

õnnetina sulamas

kodus valasime vana-aasta õhtul traditsiooniliselt õnne ka. minul oli väga selgelt püssimees ja karu :D mehel ja lastel kõigil oli koera moodi elukas, Karinal veel ka saar tuuliku ja kadakatega (no nii selgelt oli see pilt) ja Karital liblikas/printsess tiibadega ning lohe. Herr Abikaasa ütles praegu, et temal oli ka printsess (!) mida iganes see tähendab.

head uut aastat Lindi raba vaatetornist!

uue aasta esimesel päeval läksime traditsiooniliselt rappa, seekord kondasime Lindi raba ääres ja pidasime vaatetornis piknikku. nii hea oli maaõhku hingata. ülejäänud päevad sai lihtsalt olla ja puhata, raamatuid lugeda. aeg oli aeglane, mõnus!

head uut aastad, mu lugejad!! 

kutsun võimlemispeole!

Võimlemiskool Rüht esitab sel pühapäeval, algusega kell 18:00, oma talvekavasid. Tulge vaatama Pärnu Spordihalli, piletiprii! Esinevad kõik rühmad - see tähendab, et minu väikesed Rapuntslid ka Lepatriinude rühmaga (vihje siin).

Kes nüüd mõtleb, et jama, siis see on tiba valearvamus ja tasub kohale tulla, et vastupidises veenduda. Olen külastanud Koolitantsu ja Gymnafesti ning teate mis - võimlemine on kordades ilusam vaadata juba nende kostüümide tõttu :)  Ja teades, mis töö selle kõige taga on, siis müts maha (suured käivad 5 x nädalas trennis vähemalt)

K-d said eile uhiuued võimlemistrikood (vaarikaroosad!) ja seelikukesed selga ja esimese trennigi nendega tehtud. selg läks kohe rohkem nõgusaks ja spagaat tuli nagu iseenesest välja :) Ma kohe ei jõua seda pühapäeva ära oodata!

ei jäta elamata

lugesin eile ühe jutiga läbi Vahur Kersna raamatu "Ei jäta elamata".
õudne, aus, hea. uskumatu tahte- ja vaimujõuga inimene, kellele on antud nii palju. kõigile ei ole. ego on ka muidugi suur. aga eks ta võib väikest üleolekut lubada.
räägib õigeid asju, sain raamatust palju, eelkõige just uusi tuuli oma raamaturiiulile. 

aiajuttu

kirjutasin aiajutte 2014.a. suve kohta. 

aeg iseendale

deit-night oli igati edukas ja film ka suurepärane! PÖFF-i vitamiin, nagu öeldi :) hiinakas viis nagunii keele alla.

vaatasime siis filmi 100-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus. raamatut tahaks nüüd ka lugeda, sest ma kujutan ette, et kirjapandult on detaile rohkem, kui filmi jõudis. räägitakse, et lugemist tasub ka raamat Vanaproua, kes röövis panka. kõlab huvitavalt, samalaadselt küll, aga teise nurga alt vast.

ma olengi viimasel ajal liiga palju lugenud igasugu sügavamõttelist jura ja reisiraamatuid.nüüd tahaks naerda! härmas puud, ahjus põlev tuli, kakao ja raamat - mmmmm :)

koos või koos?

vahel on hea poolvõõrastega või pooltuttavatega juttu puhuda, sest ise ju ei näe palki enda silmis, eksole.

ühesõnaga üks teema viis teiseni, rääkisime lastest ja puhkusest ja oma ajast jne. mulle siis öeldi, et ma olen liiga kanaema ja ma peaks üksi/sõbrannade/mehega puhkama, mitte alati lapsi kaasa vedama. tekkis lühis ja ühtlasi probleem, sest a) ma üksi ei taha, b) mul pole selliseid sõbrannasid, kellel oleks aega-raha-tahtmist vist (kui on, siis palun antagu teada ja lähme koos kuskile välja), c) Herr Abikaasa on niigi vähe kodus ja tahab lastega koos olla (ja mina tema ja perega). seega olen ma alati perega puhkust plaaninud. kas siis Eestis või väljaspool, aga perega. tollest Türgist juba tuli pärast hull jama, kui lapsed nädala meieta olema pidid...

seedisin teemat veidi ja siis nädalavahetusel, kui üks kiun ja ving sugugi lõppeda ei tahtnud (kuigi me olime terve päeva ainult lastele mõeldud toredusi teinud - kelgutamine, suusatamine, pannkoogid, värvimine, raamatud, kabe, muud lauamängud jne.), rääkisin nondest tarkusesõnadest mehele ka. kuulas ja küsis, et kuhu me siis lähme? :D ma olin kohe üllatunud, peaks ütlema :) nii tore!

kui nüüd keegi haigeks jääda ei suvatse, siis meil on laupäeval deit - jeeiii!! vihjeks niipalju, et PÖFF on Pärnus(!) ja resturaanid on avatud. mine tea, äkki on mõni virmaline ka üle 12 aasta saadaval ;)

kasvavad raginal

miks ma imestan, et nr 116 riided K-dele enam selga ei lähe, kui lapsi mõõtes saime pikkuseks 118,5 ja 117,5 cm ning kaalunumbrid olid 21,4 ja 20,8 kg 5,5-aastaselt. kribu ikka kribum :D kuigi kumbki pole mingi kribu.

tegin suure garderoobi sorteerimise ka eile - hullumaja puhvet! viskasin välja 2 suurt kotitäit väikseks jäänud riideid (enamus kaltsud, mida olin ma ei tea miks alles hoidnud. mis sobilikud vast ainult kaltsuvaibaks veel). selle askeldamisega seoses sooviti tungivalt selga proovida peokleite, mis parajaks saamist ootavad. trenniskäimise tulemisena on tekkinud olukord, kus käisteta kleit on nagu natuke õudne, sest piitseps on võimas :) mõtlen tugevalt varrukate :D six-pack on ka olemas! jaa, ma olen väga uhke, et nad tahavad ja viitsivad füüsilist teha ja et me oleme Herr Abikaasaga  sedaviisi toimetanud, et loodetavasti tulevikus on K-del soov ja harjumus trenni teha. kui pooleteistaastastega iga jummala päev ikka 1-2 km kõndida, siis on sellest tulevikule mõeldes kasu!

ise olen ikka emalt-isalt küsinud, et miks mind kuhugi trenni ei pandud. on öeldud, et aeg oli teine. kahju... tegelikult ju oli nii tennis kui ujumine kui sõudmine täiesti olemas (need mulle on alati meeldinud). põhipõhjendus on olnud, et kes sind oleks vedanud. mu meelest veider, sest ma nagunii ju käisin bussiga ise igal pool alates 1. klassist ehk 6.-dast eluaastast. aga mis läind see läind. nüüd jääb laste üle heameelt tunda.

ma ei suuda oma lapsi igal sammul kaitsta

ja neid kordi tuleb üha juurde, kus ma pean õppima lahti laskma ja mitte kanaemandama. oi kui raske see on! toda kooliaega ma ei kujuta veel üldse ette, sest siis kaob mul ju kontroll nende toimetamiste üle ja hirm poeb südamesse. teisalt ma hullult olen oodanud seda aega, kus saan lapsed üks pikemaks koju jätta ja näiteks öelda: tsauks, ma lähen ujulasse, tuleb 2h pärast! aga eks näis, tõenäoliselt tuleb see kõik nii loomulikult ja valutult, sest K-d on tublid, terased ja kohusetundlikud. Pean õppima end talitsema, et lastele rohkem vabadust ja vastutust anda. 

aga vahel on ikka tunne, et ma pean neid kurja maailma eest kaitsma. näiteks eile oli LA-s tuletõrjeõppus, mis lapsed totaalselt endast välja viis. nad lihtsalt ehmusid niiväga. kurb oli õhtul, sest ma ei saanud nende heaks/aitamiseks midagi teha, sest ma ei teadnud sellest midagi :( pärast aga kuulda, et su lapsed olid nii ehmunud, et üks värises tükk aega ja teine ei suutnud nutmist lõpetada - õudne! lisaks on ühel lapsed r-häälik jälle paigast ära, sest suur ehmatus mõjub talle nii. ja mitte keegi ei helistanud mulle, et ma oleks üle õue saanud joosta ja neid kallistada :/

no mida teha, kuidas käituda? reageerin ühe? võibolla. minu seisukoht on aga alati olnud, et uudsetest olukordadest tuleb lastega enne rääkida, selgitada ja siis tegutsema asuda. nii on kõigil parem ja lihtsam. võtame kasvõi toredad asjad - reis tundmatusse. ikka ju selgitad, et mis ja kuidas. kui eeltöö jääb tegemata, siis on kõik pinges või ülemäära elevil ja keegi ei saa nautida. kui aga enne teemat avada, saavad kõik maksimumi võtta.
Edit the next day: lasteaia juhataja võttis minuga ühendust ja vabandas, sest jah, õpetajatele oli tehtud ülesandeks õppusest üldsõnaliselt lastevanematele rääkida ja ka lastele pidid selgitama, et selline asi võib majas toimuda ja kuidas siis käituda. ehk siis üldisemalt - kuidas käituda tulekahju korral. töö oli tegemata, sellest ka taoline ärevus. õpetaja õhtul ka vabandas, nii et tunnen end paremini. sisetunne ikka ei petnud, et oleks pidanud teatatama. K-d õnneks taastusid hommikuks, r muidugi veel mitte.