teate mis on kõige õudsam? siis kui sul on hirm sulle kalli inimese elu pärast. sellist tunnet kogesin Jaanilaupäeva õhtul, kui telefonid helisema hakkasid ja hauataguse häälega küsiti minu mehe tervise kohta. esimese kõne ajal ei olnud ma veel uudiseid kuulnud ja seega ei osanud reageerida. loomulikult reageerisin üle või praegu mõeldes adekvaatselt - käed värisesid, asjad kukkusid, see esimene pooltund on mu elust praegu välja lõigatud. ma tean, kus olin, aga mida tegin ja miks, on arusaamatu.
kui Aimuri ema helistas ja ütles, et TV-st öeldi, et 2 eestlast on hukkunud, siis veidral kombel rahunesin veidi. mind polnud ju keegi staabist otsinud, küllap on siis Aimur terve. aga üksi teadmine, millise relvaga rünnati, muudab mind kogu ülejäänud ajaks väga murelikuks. ja veel meditsiinisoomuk. aga need ei ole ju inimesed ka, kellega võidelda tuleb.
ma ei ole küll üldse humaane, aga minu arust peaks rahuvalvajad sealt ära tooma ja piirkonna mingi vahendiga üle piserdama, mis kohalikud mõneks päevaks koomaseisundisse viiks. siis saaks nad rahulikult kõik kokku korjata, narkotsipõllud hävitada ja normaalsemat elu jälle elama hakata. küll praegu oleks kuldkalakest vaja...
1. soovin, et Aimur tuleks tervelt koju tagasi!
2. soovin, et Eesti rahuvalvajad tuleksid tervelt koju tagasi!
3. soovin, et maailmas valitseks rahu!
Evelin
esmaspäev, 25. juuni 2007
reede, 22. juuni 2007
Jaani või midagi!
kuig minu Jaanipäev saab vist kodus magamise all mööda saadetud... esiteks ei ole kellegagi pidu teha ja nagu väga ei taha ka. asi on vist selles, et ma ei oska üksi elust rõõmu enam tunda. Aimur läks eile tagasi kõrbesse. puhkus lükkub tõenäoliselt edasi määramata tulevikku. nagu oligi arvata. aga ongi parem kui sügisepoole väiksem vahe jääb, siis ei ole taevas nii hall ja ööd külmad.
üks lahe seik ka: ma ostsin perek. Virkuse eeskujul Rabarockilt Metsatöllu autoklepsu tagaaknale. kleepisin selle pühapäeval ära ja läksin linna peale laiama. kleps on suht suur, ikka üle tagaakna ülemise ääre ulatub ja ütleb "hundi süda sees." minu arust on see tunduvalt parem kui rullnokkade "no fear" aga liikluspolitseile on see üks punane rätt puha. igatahes vahtisid nad väääga töllakil alalõuaga mind, kui ma kaubamajaka parklast minema manööverdasin. ega teha ju midagi polnud, mu käitumine oli adekvaatne, suunakas sees, isegi kumm ei vilisinud. huvitab, palju linna peal veel "hunte" liigub. 2 peaks kindlasti olema, nendest pool seisab ka üsna tihti samas parklas, kuna isashunt töötab seal ;) iseenesest ei arva ma üldse, et mind mingi päev selle eest kinni peetakse (eriti kuna linnaliikluses kipub jalg alati liiga raske olevat), aga praegu on jummala tuus olla küll!
C.
üks lahe seik ka: ma ostsin perek. Virkuse eeskujul Rabarockilt Metsatöllu autoklepsu tagaaknale. kleepisin selle pühapäeval ära ja läksin linna peale laiama. kleps on suht suur, ikka üle tagaakna ülemise ääre ulatub ja ütleb "hundi süda sees." minu arust on see tunduvalt parem kui rullnokkade "no fear" aga liikluspolitseile on see üks punane rätt puha. igatahes vahtisid nad väääga töllakil alalõuaga mind, kui ma kaubamajaka parklast minema manööverdasin. ega teha ju midagi polnud, mu käitumine oli adekvaatne, suunakas sees, isegi kumm ei vilisinud. huvitab, palju linna peal veel "hunte" liigub. 2 peaks kindlasti olema, nendest pool seisab ka üsna tihti samas parklas, kuna isashunt töötab seal ;) iseenesest ei arva ma üldse, et mind mingi päev selle eest kinni peetakse (eriti kuna linnaliikluses kipub jalg alati liiga raske olevat), aga praegu on jummala tuus olla küll!
C.
teisipäev, 19. juuni 2007
teeks midagi, aga ei tea mida
olen sattunud ikka parajasse ämbrisse. teil ma ei soovita sinna astuda ja loodan, et keegi minu õhutusel ei astunud ka. nimelt ostsin ma ema soovitusel uue mööbli odavmüügilt 4 köögitooli - ilusad valged, puidust, veidi kõrgema ja kaardus seljatoega, lisatoestusega ja puha (et ikka igasugu kehakuju kannaks). hakkasin neid siis eile kokku panema ja oh imet! tool jäi kõikuma, üks jalg on lühem või pikem (ma pole suutnud veel otsustada)...
ei ole olemas, onju!
nüüd ei oskagi seisukohta võtta, mida teha - kas viia tagasi või lihvida see üks jalg lühemaks või mida. sellest ma üldse ei hakka rääkima, et kokkupanemise õpetus oli kui hiina keel, mitte mõhkugi ei saanud aru. ja ma võin siinkohal kindlalt öelda, et viga ei olnud minus. olen koos Aimuriga kõik oma kodus oleva mööbli ise kokku pannud (ka köögimööbli, mille sahtlitega kapid või klaasuste ettekruvimine ei ole üldse lihtsate killast). põhimõtteliselt laotasin kõik kruvid ja poldid ja nüüd vidinad põrandale ja lasin fantaasial lennata. joonise peal oli vaid puuosad ja siis loetelu kruvidest, aga kuhu miski käima peaks, oli unustatud lisada :Z
eile ma rohkem ei ürtanud, pean ikka teised ka kokku panema, siis vaatan, mitu praaki on.
alati tundub, et kehtib ikka jutt - ise tehtud, hästi tehtud - sest teiste töö ei ole minu jaoks piisavalt hea peaaegu mitte kunagi (väike perfektsionismisaatan hakkab vist pead tõstma).
plaanid on ka Viisnurga vaja köögilaud ära lihvida, lakk maha võtta ja see siis ära peitsida valgeks. oleks ju ilus komplekt toolidega. muidugi juhul, kui pärast jalgade ühepikkuseks saagimist veel on, kuhu istuda ;)
C.
ei ole olemas, onju!
nüüd ei oskagi seisukohta võtta, mida teha - kas viia tagasi või lihvida see üks jalg lühemaks või mida. sellest ma üldse ei hakka rääkima, et kokkupanemise õpetus oli kui hiina keel, mitte mõhkugi ei saanud aru. ja ma võin siinkohal kindlalt öelda, et viga ei olnud minus. olen koos Aimuriga kõik oma kodus oleva mööbli ise kokku pannud (ka köögimööbli, mille sahtlitega kapid või klaasuste ettekruvimine ei ole üldse lihtsate killast). põhimõtteliselt laotasin kõik kruvid ja poldid ja nüüd vidinad põrandale ja lasin fantaasial lennata. joonise peal oli vaid puuosad ja siis loetelu kruvidest, aga kuhu miski käima peaks, oli unustatud lisada :Z
eile ma rohkem ei ürtanud, pean ikka teised ka kokku panema, siis vaatan, mitu praaki on.
alati tundub, et kehtib ikka jutt - ise tehtud, hästi tehtud - sest teiste töö ei ole minu jaoks piisavalt hea peaaegu mitte kunagi (väike perfektsionismisaatan hakkab vist pead tõstma).
plaanid on ka Viisnurga vaja köögilaud ära lihvida, lakk maha võtta ja see siis ära peitsida valgeks. oleks ju ilus komplekt toolidega. muidugi juhul, kui pärast jalgade ühepikkuseks saagimist veel on, kuhu istuda ;)
C.
esmaspäev, 18. juuni 2007
veel fotosüüdistusi ;)
Klari ja mina rockimas (meie jook Klari käes)
Liis soojenemas (vanaema kootud eesti rahvusmustriga kinnastes + siider)
Aimurist ka
jah mu kallis meheraas on end jälle ilmutanud. helistas laupäeva hommikul kell pool kümme, kui ma veel täiesti sügavas rockijärgses unes olin. algul ei saanud arugi, et tema on, nii võõras hääl oli.
igatahes on temaga pealtnäha (kuulda) kõik korras. tundus suht rahulik, ratsionaalne ja emotsioonivaba. rääkis, et magab hästi, praegu sõjatandrilt puhkamas selles baasis, kus alguseski olid. pidid ainult 2 päeva olema, aga nüüd jäävad vist kuni 21. juunini, sest kindral Kert tuleb külla. ta tahab vist tagasi sinna, kust tulid, ei meeldi eriti mittemidagitegemine. ma saan sellest aru küll, siis aeg venib meeletult, kui midagi ei tee. aga mul on ikka natuke hea meel ka, kui baasis, siis lendab ehk vähem kuule ja muud ohtlikku soga tema suunas.
kui hästi läheb, siis augusti alguses tuleb natukeseks koju käima :)
praegu tundub, et see on kohe-kohe, sest mul on õnneks igaks nädalavahetuseks plaanid olemas, igav ei hakka.
aga hull igatsus on peal küll, õnnelikke paare eriti näha ei taha, jube kadedus tuleb peale.
nii et rahu, ainult rahu! ma endale korrutan seda kogu aeg.
kui reaalset olukorda näha tahate, siis Suvereporteris peaks mingi aeg näitama nende üksust. ajakirjanik oli oma kaameraga operatsioonil kaasas. mul ta ei soovitanud vaadata, oma närvide säästmiseks, aga ikka vist peab. mingigi lüli siis...
C.
igatahes on temaga pealtnäha (kuulda) kõik korras. tundus suht rahulik, ratsionaalne ja emotsioonivaba. rääkis, et magab hästi, praegu sõjatandrilt puhkamas selles baasis, kus alguseski olid. pidid ainult 2 päeva olema, aga nüüd jäävad vist kuni 21. juunini, sest kindral Kert tuleb külla. ta tahab vist tagasi sinna, kust tulid, ei meeldi eriti mittemidagitegemine. ma saan sellest aru küll, siis aeg venib meeletult, kui midagi ei tee. aga mul on ikka natuke hea meel ka, kui baasis, siis lendab ehk vähem kuule ja muud ohtlikku soga tema suunas.
kui hästi läheb, siis augusti alguses tuleb natukeseks koju käima :)
praegu tundub, et see on kohe-kohe, sest mul on õnneks igaks nädalavahetuseks plaanid olemas, igav ei hakka.
aga hull igatsus on peal küll, õnnelikke paare eriti näha ei taha, jube kadedus tuleb peale.
nii et rahu, ainult rahu! ma endale korrutan seda kogu aeg.
kui reaalset olukorda näha tahate, siis Suvereporteris peaks mingi aeg näitama nende üksust. ajakirjanik oli oma kaameraga operatsioonil kaasas. mul ta ei soovitanud vaadata, oma närvide säästmiseks, aga ikka vist peab. mingigi lüli siis...
C.
RABAROCK!!!
ja läbi ta jälle ongi...
oli mida kuulata-vaadata. praegu te mind küll ei kuule, sest mu hääl jäi erinevate esinejate juurde lava ette. nähtavasti on ta praegu näiteks Glawfingeriga Rootsis või Electric Six'iga USA-s. ja täna on jälle tunda kõikvõimalikud lihased, mida muidu olemas ei ole, eriti kriitiline on asi kaelapiirkonnas. iseenesest on see täiesti normaalne, kui rokkimisel nii pikk vahe on. kael lihtsalt on ammu ära unustanud noorusaegade kontserdid Mai Rohelises salongis või väikeses saalis.
üks selline elamus oli ka, mida kuskilt mujalt ei saa, nimelt laulis (või röökis, kähises, kriiskas) kogu plats nagu üks mees Eesti hümni enne peaesinejat. hümn oli meeskoori ja rocki seades. VÕIMAS! mina isiklikult ei ole kunagi nii koleda häälega või nii südamest hümni laulnud. loodan väga, et see traditsioon jääb nüüd kestma.
ja Tanel Padariga sai kõrvuti rokitud. tegi oma seti ära ja siis ujus rahva sekka, nagu enamus esinejaid. ma praegu eeldan, et see oli Glawfingeri ajal, kui ma äkki avastasin, et ongi tema oma harjaga seal vehkimas ja kaasa laulmas. Klari muidugi väitis, et temal pole see esimene kord, aga mulle küll. ta peab üldse mind kogu aeg üle trumpama - nimelt kaotasin mina ära oma sel kevadel ostetud päikeseprillid, tema aga silmast läätse. ei ole olemas onju, kuidas see on võimalik? ju siis on, hullult naljakas mu meelest :D rahakotile muidugi mitte nii naljakas ma eeldan, aga sellised festivalid ikka mingeid kadusid nõuavad.
praegu võin veel öelda, et kõrvad on ka veel lukus. pea vasak pool on üsna veidralt tuim, küllap sellest, et liiva ja tolmu on kõik limaskestad endiselt täis. nii palju tolmu ei saa olemas olla! kui lava eest pärast metsatöllu ära tulin, olin tolmuvuntside ja näomaalingute uhke omanik. maalingud olid tingitud higi pühkimisest. iga tõmme oli ilusti näha ma kujutan ette. juustepesu oli kodus ikka eriti lahe, vesi ei läinudki hallist heledaks tagasi. mingi 2 pesu kulus, et jälle norm oleks...
igatahes on mul jälle uus lemmik, iga aasta keegi ikka silma hakkab. eelmisest aastast on Oomp! seekord siis Glawfinger. see oli mu elu üks paremaid live'-e. oli küll jube külm, aga ikka super. bänd ise ütles, et me oleme nende lemmikpublik ja see kinnitus nende laulja kodulehel.
ma olen nii rahul. korrata!
C.
oli mida kuulata-vaadata. praegu te mind küll ei kuule, sest mu hääl jäi erinevate esinejate juurde lava ette. nähtavasti on ta praegu näiteks Glawfingeriga Rootsis või Electric Six'iga USA-s. ja täna on jälle tunda kõikvõimalikud lihased, mida muidu olemas ei ole, eriti kriitiline on asi kaelapiirkonnas. iseenesest on see täiesti normaalne, kui rokkimisel nii pikk vahe on. kael lihtsalt on ammu ära unustanud noorusaegade kontserdid Mai Rohelises salongis või väikeses saalis.
üks selline elamus oli ka, mida kuskilt mujalt ei saa, nimelt laulis (või röökis, kähises, kriiskas) kogu plats nagu üks mees Eesti hümni enne peaesinejat. hümn oli meeskoori ja rocki seades. VÕIMAS! mina isiklikult ei ole kunagi nii koleda häälega või nii südamest hümni laulnud. loodan väga, et see traditsioon jääb nüüd kestma.
ja Tanel Padariga sai kõrvuti rokitud. tegi oma seti ära ja siis ujus rahva sekka, nagu enamus esinejaid. ma praegu eeldan, et see oli Glawfingeri ajal, kui ma äkki avastasin, et ongi tema oma harjaga seal vehkimas ja kaasa laulmas. Klari muidugi väitis, et temal pole see esimene kord, aga mulle küll. ta peab üldse mind kogu aeg üle trumpama - nimelt kaotasin mina ära oma sel kevadel ostetud päikeseprillid, tema aga silmast läätse. ei ole olemas onju, kuidas see on võimalik? ju siis on, hullult naljakas mu meelest :D rahakotile muidugi mitte nii naljakas ma eeldan, aga sellised festivalid ikka mingeid kadusid nõuavad.
praegu võin veel öelda, et kõrvad on ka veel lukus. pea vasak pool on üsna veidralt tuim, küllap sellest, et liiva ja tolmu on kõik limaskestad endiselt täis. nii palju tolmu ei saa olemas olla! kui lava eest pärast metsatöllu ära tulin, olin tolmuvuntside ja näomaalingute uhke omanik. maalingud olid tingitud higi pühkimisest. iga tõmme oli ilusti näha ma kujutan ette. juustepesu oli kodus ikka eriti lahe, vesi ei läinudki hallist heledaks tagasi. mingi 2 pesu kulus, et jälle norm oleks...
igatahes on mul jälle uus lemmik, iga aasta keegi ikka silma hakkab. eelmisest aastast on Oomp! seekord siis Glawfinger. see oli mu elu üks paremaid live'-e. oli küll jube külm, aga ikka super. bänd ise ütles, et me oleme nende lemmikpublik ja see kinnitus nende laulja kodulehel.
ma olen nii rahul. korrata!
C.
teisipäev, 12. juuni 2007
nagu tööl ja nagu ei oleks ka
mul on ikka väga tugevalt tunne, et kuidagi ei saa ree peale või paati või kummimadratsile, valige ise vastavalt aastaajale, kus keegi parasjagu seda blogi loeb. töö mõttes noh. eile ma põhimõtteliselt jobutasin kogu päeva maha, täna olen natuke asjalik ka suutnud olla, aga ikkagi, tunnet ei ole. iseenesest on see vast loomulik.
imelik on olla, juba sellepärast, et minus puudub tavapärane vastikus, mis kohati endalegi vastu hakkab. eks ta enesekaitse ole - headele inimestele on lihtsam haiget teha...
aga see selleks. ujuma peaks minema, aga väga soe ei ole ja minu külmetamised Shotimaal ei ole vist veel mõjumist lõpetanud, ikka tahaks veel soojemat enne, kui 20-kraadisesse vette minna.
ilmad on muidugi super. loodan, et niisugused on reedel-laupäeval ka, sest vihmane Rabarock on tore ainult viimase päeva viimase esineja ajal ;)
ja üleüldse, varsti näen oma sõpru - lähen Estri lapse poole aasta sünnipäevale :)))
head suve jätku siis ja muide, mul on esimene grill veel tegemata (vabalt võtan vastu sellesisulisi kutseid)
Cristal
imelik on olla, juba sellepärast, et minus puudub tavapärane vastikus, mis kohati endalegi vastu hakkab. eks ta enesekaitse ole - headele inimestele on lihtsam haiget teha...
aga see selleks. ujuma peaks minema, aga väga soe ei ole ja minu külmetamised Shotimaal ei ole vist veel mõjumist lõpetanud, ikka tahaks veel soojemat enne, kui 20-kraadisesse vette minna.
ilmad on muidugi super. loodan, et niisugused on reedel-laupäeval ka, sest vihmane Rabarock on tore ainult viimase päeva viimase esineja ajal ;)
ja üleüldse, varsti näen oma sõpru - lähen Estri lapse poole aasta sünnipäevale :)))
head suve jätku siis ja muide, mul on esimene grill veel tegemata (vabalt võtan vastu sellesisulisi kutseid)
Cristal
pühapäev, 10. juuni 2007
KODU :)))
MA OLEN TAGASI. MIDAGI PAREMAT, KUI OMA VOODI EI OLE MAAILMAS OLEMAS.
SEEGA, EESTI RUULIB!
ikka mina, C.
SEEGA, EESTI RUULIB!
ikka mina, C.
Tellimine:
Postitused (Atom)