igav,igav,igaaaaaaaaaaaaaaaav...
no jumala eest, ei ole töö juures enam midagi teha, no on küll, aga midagi huvitavat ei ole. õigupoolest peaks ma haigla peahoonesse minema, kui siin töö otsa saab ja osakondadest küsima hakkama, kas ja keda vaja nõustada. aga ma tõesõna ei viitsi. ja kuna me võtsime ühe üliagara neiu tööle kevadel senise sotsiaaltöötaja asemele, kes last saama hakkas, siis ei pea ma enam üldse tõmblema, sest ta teeb kõik ära ja rohkemgi veel. aga igav on ikkagi.
eile näiteks aitas päeva õhtusse saada doonoriks olemine, pärast seda olin nii uimane, et täiesti suva, kui midagi teha polnud. vanasti oli hea, doonor sai paki ja vaba päeva. nüüd peaks ka seaduse ümber tegema samamoodi, sest praegu on olukord, kus kõigil on küüned enda poole ja keegi ei taha verd loovutada. kui oleks vaba päev mängus, siis ikka tuleks rohkem inimesi sellest kiirest maailmast ja viskaks pikali 15 minutiks, et natuke head teha ja siis nina 7 tuule poole vedada ja päeva enda tarbeks kasutada. niisiin käin ma ka ilma selle vabaduseta ja viimased 2 x pole veel ise jõudnud minnagi, kui juba helistatakse, et veri otsas, palun tulge!
eile siis läksin koju, pesin nõud ja toitsin kassi ning oligi kogu päev, siinkohal pean mainima, et mu tööpäev lõpeb kell 16.00, nii et magasin järjekordselt õhtu lihtsalt maha.

C

mulle väga meeldivad laste sünnipäevad, kui sinna moekalt hilja jõuda, kus peasüüdlane juba magab :) nii hea rahulik on kohe, et istu või öö otsa.
aga täna öösel sain magada, kass ei läinudki hulluks, ei tea, kas ta hakkab haigeks jääma või mis... see on muidugi ainult hea, et ta magab, siis magan ka mina ja ei haugu töö juures teiste peale olemaks liialt väsinud, et viisakalt käituda.
eile vaatasin oma sünnipäeva tagajärgi üle, muidu oli kõik ok, kuid ma ei saa aru, miks mulle järjekindlalt päevalilli või väikeseid potililli kingitakse (teate küll neid vahalehtede ja kollaste või roosade õitega taimi, mis ilgelt kähku ilgelt suureks kasvavad ja pidevalt prahti ajavad). need on ilusad täpselt senikaua, kui esimene õisik ära kukub ja siis ma viskaks hea meelega selle minema. peale selle kõige muu on kodus hetkel üks loom, kes kõik taimed nahka pistab, seega ei ole mul seda lillekest kuskil hoida ja kevadel tegin ma selle vea ka veel, et istutasin selle jubeda eksemplari ümber, mis tähendab, et ta on veel suurem ja puruajavam, kui enne. ning jah, pikad laused on minu eripära. õnneks ei öeldud kooli ajal eriti kunagi, et nenedest aru ei saa, sest mingeid kirjavahemärke ma ikkagi kasutan, eksju.
ja üleüldse, mulle meeldivad roosid või gerberad, aga mitte päeva- ega potililled.
sünnipäeaks kingiti üks gerbera pott ka, ield lahkusid kolmandaks päevaks iseenesest mõista, aga tain oma alles. see näeb välja täpselt nagu tavaline võilill ilma õiteta, nii et kui kliendid mu kabinetis käivad, siis võib jääda küll mulje, et ma kasvatan umbrohtu ;)

Cristal

lemmiklooma heaks mida iganes - loomakliiniku deviis vist, röövlid raisk!

eile oli siis see päev, kus lõpuks võtsin südame rindu ja läksin loomakliiniku apteeki. teatavasti nõuab see üksjagu julgust, kuna sinna tuleb alati rahakott puuga selga võtta, muidu ei saa miskit. eelmisel kooral jäin nagu niuhti 400 eegust ilma. igasugused imeviguridki maksavad hingehinda, mis siis vajalikest vahenditest veel rääkida.
tegelikult oli vaja kassile küünetange, sest tapeet on seintelt maha hakanud tulema meeletu rebimise ja kraapimise tagajärjel. sinna jõudes aga tehti mulle selgeks, et ega kasu pole, ta kraabib ikka ja nii tulingi apteegist ära hoopis mingi spreyga, mida peaks pihustama sinna, kuhu ei taha, et miisu läheks. võin kohe algatuseks öelda, et minu kass vist ei tunne lõhna, sest see mõjub täpselt niikaua, kui pihustan või kui otse kass peale lasta, hiljem kraabib rõõmuga edasi. sinna see 125 krooni siis läks...
muidugi pidin ma ühe uue mänguhiire ostma, punane kass ja must karvane hiir näevad äärmiselt efektsed välja, mida kinnitavad ka miljon pilti eilsest õhtust :) kui arvuti parandusest kätte saan, siis laen mõned üles, siis vaadake ja kadestage, nii ilus loom on mul!
aga ma võin ta täitsa vabalt hommikul 5-8-ni hoiule anda, kes soovib? siis on ta väga armas, aga äärmiselt elab kiisu, nii et unetud, andke endast märku!!!

seda ka veel,et lasin endale teha pika musta seeliku METSATÖLLu jaoks, jah, see juba tuleb sel reedel :)))))))))))))) Käisin mina siis eile proovis (juba teist korda!) ja ei ole võimalik, tädi oli alt äärest mingi 10 cm ära lõiganud mõeldes, et ma ei ole ju nii pikk. aga ikka olen küll!!! no ja nüüd ta siis mõtleb seal välja, kuidas ülevalt sellikut nii ümber teha, et ikka saabastega ka pika seeliku mulje jääks. oh f... ma ei salli ninatarku inimesi!
aga muidu hakkab looma, tölli logoga särgi peaks ka täna kätte saama - rõõm-rõõm - siis kekutan pool õhtut peegli ees ja ootan reedet. isegi bussipilet ostetud. oh, ei kekuta midagi peegli ees, meil on täna sõbrantidega lauamänguõhtu, ümbermaailma reis nimelt. see on maailma toredaim mäng! ausõna, enamus ülikooli vabu õhtuid möödus selle tähe all ja mul on ainult head mälestused. soovitan kõigile!

C.

iseenesest on täitsa tore, kui lähed sünnipäevale, aga satud pulma. just nii laupäeva õhtul juhtus, sest mehe tädipoja- ja tütre sünnipäevapeost kujunes hoopis sellesama tädi pulmapidu. nad nii muuseas teatasid, et meie siis kolmapäeval abiellusime... hämming oli täielik, kõik vaatasid üsna juhmide nägudega, esiti ei osanud nagu miskit kosta. isegi minu ämm, kes kõiki saladusi ammu enne teab, kui need avaldamisele kuuluvad, oli sõnatu :)
põhimõtteliselt võib järeldada, et pulmad on nakkavad, meie tegime otsa lahti, nüüd kõik suguvõsa paarikesed räägivad, et ikka peaks vist ka. tädi ja tädimees muide üldse mitte esimeses nooruses.
ja siis see täistaevas, mis öösel metsatalu õuest vastu vaatas, nii ilus, et pisar tuleb silma. kõik seisid ja imetlesid.

C

tööinetrvjuu

käisin siis vestlusel. imelik oli. eriti seetõttu, et mind istutati väga kenasse keskkonda maha, teiselpool lauda oli 3 inimest, kes ei tutvustanud enaast ja hakkasid muudkui pärima. meesterahvas rääkis ja rääkis ja rääkis, mina sain vaid "jah", "noh" ja "m-mh" vahele öelda. nagu oleks mind juba tööle võetud ja selgitataks asutuse töökorda. üks neui oli veidi sõbralikum, teine istus lõpuni kortsus kolmuga ja vaikis.
iseenesest töö on tore ja oleks väljakutseid ka üksjagu, kuna tuleks kõik nullist luua. ma kohe täitsa läheksin ennetustöö peale. aga on üks suur AGA - minu soovitud palka nad iseenesest mõista maksta ei suuda. selles mõttes ei saa ma asutustest aru, kes soovivad CV-d, kus on peal palgasoov alates ..., ja kui ma nüüd selle kirja panen, siis ei peaks olema kahtlust, et sellest allapoole ma nende juurde ei tule ja kõik ülejäänu on ajaraiskamine! selles suhtes oleks pidanud kohe telefonis ütlema, et raha pole. nii et jah, järgmise nädala lõpuks öeldakse, kas ma lõin läbi või mitte ja kui lõin, siis hakkan mõtlema, kas tasub segima hakata, sest järgmisest aastast tõuseb praegusel töökohal palk nagunii ja siis pole enam vahet. meil tõusel vähemalt iga aasta, päästeteenistuses pole kindel.

peale selle kõige muu pean ma täna mingi tite sünnipäevale minema. teadupärast mulle ei meeldi lapsed, eriti sellised, kes karjuvad, iga asja peale näo pahupidi pähe tõmbavad ja kõike valimatult laua pealt maha tõmbavad. aga see on loomulikult minu viga, sest "lapsed on ju armsad" on nad jah :( sellest ei saa ma ka aru, kuidas vanemad end üldse ei kehtesta. osade tuttavate lapsed on jummala normaalsed, kui ema 2 korda keelab, siis nii on, teisele räägi või tee mida tahad, ikka on püsti kurat. igatahes ostsin ma eile Maarja ja Rannapi kontserdipileti täna õhtuks, siis saab vähemalt kiiresti jalga lasta.

C.

Veider, viimasel ajal olen täheldanud, et minu lugemiseelistuste alla kuuluvad looduslood, reisikirjad ja muinasjuturaamatud! jah, just täpselt nii :) Selle kohta ütles üks kolleeg, et mul on midagi korrast ära, kui muinasjutte vajan, et see pidavat turvatunde looma. Ise sellega väga nõus ei ole, minu arust on lihtsalt hea lasta ajul puhata ja armsaid lasteraamatuid üle lugeda. Kuigi jah, eks ta minevikus rändamine ole. Ja reisikirjande kohta niipalju, et ise ma ei taha kunagi midagi reisimise kohta kirjutada, isegi fotoalbumisse piltide juurde on raske midagi välja mõelda, aga kui on inimesi, kes seda teha suudavad, siis olen väga tänulik ja käin raamatukogus hoogsalt edasi.

Cristal

iseenesest täiesti imelik asi juhtus eile: ühesõnaga saatsin mina oma CV ühe töökuulutuse peale CVKeskuse kaudu. põhjusmõtteliselt tegin seda selleks, et tõestada mehele, et Pärnus on võimalik tööd leida ja ei pea üldse labidaliigutajaks hakkama. ja exole, eile siis helises telefon ning mind kutsuti vestlusele :) ma olin juba selle nalja ära jõudnud unustada, kuna panin nii üüratu palganumbri ette, et olin täiesti kindel oma mittesobivuses sellele asutusele. käin homme ära, siis seletan, mis värk on. praegu kaevun organisatsiooni paberitesse, et mitte täiesti võhikuna kohale minna...

seda ka veel, et vana ei olegi vist nii jube olla, kui ma arvasin, aga uni on ikka permanentne, kusjuures aastaringi.

Cristal

täna on siis see päev, kus mu turjale maandub järjekordne aastaring, kole tegelikult, eriti kui peeglist hakkavad vastu vaatama mingid miniatuursed kortsukesed, mis teadupärast hiljem suurteks vagudeks muutuvad. ma muuseas ei ole üldse väike naine, seega ei peaks kortsud üldse mitte enne 40-dat eluaastat tulema, aga kus sa sellega. ühesõnaga kõik kortsuvastast möginat sisaldavad potsikud ja tuubid on nüüdsest teretulnud!
aga kui nüüd hästi järele mõelda, siis väga hull ei olegi exole - ma olen abielus, mul on kodu ja kass :) ja uuem auto juba peaaegu kuu aega vist ja erialane töö ka. ühesõnaga elu on ilus, tühja need kortsud.
eelmine neljapäev ja reede panid mind tõsiselt mõtlema oma eriala teemadel, sest ma käisin Jänedal mingi sotsiaaltöö seltsi üritusel. rahvas ole kõik üle 40 vähemalt ja nad ei omanud enamud erialast kõrgharidust, aga sõna võtsid küll kõvasti, kogemused - öäk!!! - mida kuradit, mul on haridus ja kogemused, aga ma ei karga sellega kõigile näkku kogu aeg onju! ei ma saan aru küll, et magisrtikraad teeb mind veidi tõusiklikuks, eriti vana õppekava magister, aga ikkagi, mulle tundus, et olin sattunud absoluutselt kõige madalalaubalisemate inimeste sekka oma eriala raames. tegelikult võib sellest järeldada, et sinna seltsi pole mõtet enam kuuluda. vaatab seda asja veel, suvel normaalsed inimesed kohal ju ei käi, kui talvel ka sama jube, siis rohkem ei lähe. aga tore oli töölt ära olla ja Jänedat kaeda. Musta Täku Talli toidud muuseas süüa ei kõlba, või noh kõlbavad, aga maitset ei ole.
jeah, ikkagi sünnipäev, mõnusalt udune ja pilves ;)

C.

jahisõit

ja siis ma käisin eile Pärnu lahel jahiga sõotmas. pean nentima, et see pole minu jaoks, nagu ma suusatamine mitte. väga piinarikkad tegevused mõlemad. aga jahi peal on see eripära, et ei saa seisma jääda ja seda agooniat koheselt lõpetada, enne tuleb silmapiiri tagant sadamasse tagasi jõuda. sellest ma üldse ei räägi, et oli tuulevaikne ilm, aga mul oli ikkagi paha...
sadamas oli iseenesest täitsa tore vaikselt loksuda ja juttu puhuda mõnusa seltskonnaga, aga kohe kui muul ära lõppes ning meri algas oli jube. pikilainetus on nii enam-vähem ok, aga külgetuul on rõve, sõna otses mõttes rõve! õnneks kõige rämedamaid tagajärgi küll polnud, aga ikkagi
aga nüüd on see vähemalt tehtud ja tean, et enam ei roni.
ja nagu eile öeldi: "ei ole oluline kui kaua sa elad, vaid kui pika tee sa maha käid"
soojemalt soovitab kanuutamist veidi kärestikumal jõel ja rabamatku ja püstkojas õhtujutu ajamist või noh hea küll, jõel paadiga sõitmist, aga merele ei taha, üldse ei taha!

C.

Metsatöll tuleb!!!

ja ta tuleb tõesti, mille üle on mul tõsiselt hea meel. viimane väga tore hea muusika kontsert oli Rabarockil ja see oli selgelt liiga ammu. ei-ei, mul on segadus, Lordi oli ju ka Haapsalus, vabandust!
aga ikkagi, Metsatölli DVD esitluskontsert tuleb Rock Cafe's ja mina olen esimene, kes seal kohal on. pilet ka juba olemas :) muuseas ei ole üldse aus, et naiste t-särke ainult S-M olemas on. mina igatahes nendesse ei mahu, seetõttu otsustasin, et mul peab töllu särk olema ja nüüd kohe lähen seda tegema. pluusi ostsin juba ära. ja must pikk seelik tuleb ka. täitsa tore kohe. sellest ma üldse ei räägi, et õigeid saapaid pole kuskilt saada. no hea küll, midagi ikka leiab, aga ainult selle valemiga, et mul on otsimisest tõsiselt kopp ees ja siis ostan midagi ära, et vaevast lahti saada. mitte et see aitaks, sest pärast käin ikka vingus näoga poest-poodi ja vaatan hirmuga ega kuskil paremaid pole.
ühesõnaga 1. sept. näeme, raisk!

www.metsatoll.ee

Cristal

nii sinine esmaspäev

põhimõtteliselt mulle tundub, et ema olemine on väääga raske. sest kui praegu on mul mees ja kass, siis nädalavahetus võtab nii läbi, et esmaspäev tundub kangesti trammi alla jäämisena.
aga küll ma kogun ennast, harjuda on vaja, millalgi tahaks ju ikkagi lapsevanemaks ka saada.
ja seda ka, et tikripõõsastest hoidke sel aastal end nii kaugele kui võimalik, sest kuivusega on nad oma okkad häbematult pikaks kasvatanud, mis igal võimalusel nagu nõelad näppu kinni jäävad. mul on väga valus ja käed on täitsa kriimud :(

Cristal

teenindussektor lonkab kahte jalga

pean kohe alustuseks nentima, et olen hetkel suht ärritatud, kuigi vaikselt hakkan maha jahtuma.
muutsin mina siis telefonioperaatorit, kolisin elisast diili, kuna elisa ei levi esimese metsatuka taha. diil aga emt-i võrgus, nii et tore. elu on juba kuu aega ilus olnud :) aga siis tuli mulle elisast arve, mille täna hommikul pahaaimamatult avasin, teades, et seal on peal 2-3 päeva kõned. aga ei, oli hoopis 300 EEK-u kasutamata miinimumarve numbri eest, mille ma perepaketis 4 a tagasi kinni olin lasknud panna. no ei ole olemas! lendasin siis esindusse ja pärast pooletunnist suu vahtu rääkimist kantakse see summa mulle arvele tagasi, uhh!
tegelikult olin täiesti kindel, et näen seda raha nagu oma kõrvu, aga seekord läks teisiti, uskumatu. ei tea, kas telefonifirmasid on liiga palju kohtusse kaebama hakatud või mis...
seda ka veel, et meie kass omab kahte eri isiksust: üks on hullumeelne pühveldis, kelle käppade all kõik lendab, see kõuts poeb välja minuga olles, ja teine on pai nurruv kiisu-miisu, kes hiilib kohale siis, kui mees ka kodus on. igatahes ma ei ole sellega üldse nõus, et nädala sees käib üks tants ja trall, aga kui meeskodus, siis magatakse rahulikult diivanil :Z

Cristal

nii vähe on õnneks vaja, et ise ka ei usu. nimelt on mu mees nädal korraga tavaliselt tööl, nii et reedel tuleb koju tagasi. nüüd oli puhkusel 5 n korraga ja siis läks tööle, imelik oli, väga imelik, õhtuti eriti. isegi kass käis veidra näoga mööda tuba ja kutsus oma veidrate häälitsustega teda. ühesõnaga läks tööle ja siiamaani on seal, teine nädal juba lõppemas, sellist šokiteraapiat pärast puhkust ei taha. ja nüüd ta siis messis, et tuleb täna koju :))))))))))) kohe ongi elu ilus ja kui pilved taevas oleks, siis ma ei paneks neid üldse tähele.
selle asjaga on ainult üks aga, süüa peab tegema, ent mul on liha veel sügavkülmas, sest tavaliselt laekub ta reedeti ja ma tõesti ei osanud ette näha, et eesti kaitsevägi nii heldeks muutub. eks siis joome mingi veini enne tilgatuks, kui liha sulab või küsime Lordi käiest kassikonservist ampsu...

Cristal

nagu noor oleks veel...

... aga ei ole enam eriti nagu. sellest mu kass aru ei saa, kui ta kell pool kaks näiteks otsustab, et uni sai täis ja nüüd peab temaga tegelema hakkama. tegelikult ta vist tahab, et ma otsa talle vaataks ja silitaks ja lihtsalt üleval oleks. miks ta muidu kõrva ääres vahetpidamata nurrub ja normaalset inimest magada ei lase. ma kujutan ette, et üks 3-kuune kassipoeg peaks kardinates rippuma ja mööda tuba ringi tormama, mida ta ka päeval teeb, aga öösel millegipärast need tegevused ei sobi - deem! - vaja nurruda ja mind segada.
nii ma siin istun, silmad paistes ja võitlen ukse vahelt sissehiiliva unega.
jube mõelda, et peab täna lubade vahetamiseks arstlikku komisjoni minema nende magamata silmadega nägemisteravust kontrollima. õnneks on see vist viimane dokument, mis veel meheleminekust tingituna vahetada tuleb. neid kaarte ma ei arvesta, mis kuuluvad kategooriasse lugejapiletid ja sooduskaardid. seal ma võin oma vana nime väga vabalt edasi kanda onju, nagunii keegi pitsat süües ei küsi, kas te äkki vahepeal mehele läinud pole? kuigi jah, iseenesest üsna lahe oleks selline teenindus :)
aga täna öösel läheb Lordi kööki ja pole muud juttugi, mõni öö peab välja ka puhkama!

Cristal

elu eesti moodi

eile oli siis see päev, kus mu auto sai üle kastetud, et ikka kenasti sõidaks ega tee perve jätaks. igavesti kehva number sai valitud, 9 lõpus, mis mul muud üle jäi, ladusin aga vajaliku arvu ritta ja mis kõige hullem! ära joodi nad kõik... siinkohal pean muidugi mainima, et enamus nendest olid liköörikommid ;)
aga kõigigile soovitan soojalt, laske autofirmal asjaajamised ARK-is ära teha, on mugav ja juuksed ei lähe ka enneaegu halliks!

Cristal

p.s. Lordi jälle ei maganud öösel, asi piirdus sellega, et unesegasena jätsin endal näpu ukse vahele :(