nüüd on nad lõpuks läinud

mandlid noh! ootasin üle poole aasta.
lasin kohaliku tuimestusega teha - nägin, kuulsin, kogesin kõike, vist ei oleks pidanud. aga ikka kergem, kui läbi veritseva kurgu oksendada, onju (narkoos mõjub nii).
igatahes arst sai minu piinamise eest oma osa, olude sunnil köhisin talle verd näkku ;)

op ise oli ainult 15 min, aga pärast algas õudus, ikka päris valus oli.

koju sain eile hommikul, tänane hommik oli aga poole jubedam... kurk kuivas öösel ära ja uuesti neelama õppimine ei ole üldse kerge.

praegu saan veits süüa, õhtuti kergem. külm kartulipuder ruulib!

ja selg on voodi nägu :(

ikka teie,

Cristal

mul on uus sõber :)

philipsi "cucina" - köögikombain. tegin juba jäätisekokteili ja homme proovin kurgisalatit. praegu ülimalt rahul. kui ma kõik funktsioonid lõpuks selgeks ka saan, siis on super.

see oli siis ükd sünnipäevakink. teist käisin ka vaatamas, aga ei suutnud välja valida. see saab üks parfüüm olema, tõenäoliselt midagi Salvador Dalilt.

ühesõnada elu on lill :)

Cristal

mõnus 27

sünnipäevaralli tundub nüüd läbi olevat. väsimus, ei muud.seekord tundsin kuidagi eriti teravalt, et aastake tuli juurde. kolmapäeva hommikul oli ikka jube raske tõusta.

aga muidu on kõik tore olnud. 6 pidu 6 päeva järjest...

neljapäeval käisime Piccadellys kooki söömas Agnesega ja suundusime randa (kuna kõike head sai kõhtu liiga palju). randa polnud näha, müstiline udu oli. promeneerisime ja tagasi jalutasime jalgupidi vees. kõik oli endiselt pehmesse nähtamatusesse mattunud. ja siis hakkas kuskilt kostuma akordionimängu ja laulu. edasi jalutades muutus see Vello Orumetsa: "ütle meri, mu meri, miks sa siia mu tõid? ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin? merekohal särab taevas..." see oli lihtsalt nii ilus. karvad tõusid püsti. eriti lisas romantilist hõngu asjaolu, et lauljaks oli mitmehäälne segakoor (Endla) ja randuvate lainete laisk kohin. istusine ja lobisesime, silmapiiril mere kohal sähvis horisondiga paralleelselt välk. sürr, jummala sürr!

C

vahepalaks

meeletu tahtmine on hetkel juuksed lühemaks lõigata. ise ka ei tea miks. tegelt natuke tean ka, telekast nägin imearmast soengut. samas mulle meeldivad praegu oma pikad juuksed. täitsa kena on. juuksurid on kinni muidugi õnneks.

see on tõenäoliselt vananemise märk, et muutusi tahaks. kui uus number ette lööb, siis ikka tahaks midagi muuta...

sel aastal ei olnud sellist erilist sünnipäeva tunnet. alles täna töö juures ma tundsin, et inimesed nagu natuke armastavad mind. veider. küllap tühjus ja "mind pole kellelegi vaja" tunne on seotud Aimuri eemalviibimisega. et sünnipäevaõhtul ei võta sind keegi kaissu ega vii mere äärde jalutama. 11 päeva alles :(

sünnipäevaks muide sain selliseid lilli

miks nad nii teevad???

ma ei saa aru, miks teenindussektor järjepidevalt mu tuju ära rikub. viimase nädala jooksul on seda tehtud 3 korda. saate aru, 3 korda! nii palju ei jõua ju alla neelata. siiani olen vabandanud (asjade eest, mida ma teinud pole) ja ära läinud. täna tuli küll juba tunne, et hakkan vastu. no krt!

mai selveris juhtusw selline asi, et läksin justnimelt värvimata ripsmeteta poodi, et uut värvi katsetada. eelmine on juba täitsa kuivanud. proovisin siis ühte ja panin tagasi, ripsmed jäid tükki. peeglist nägin, kuidas turvatädi (vana kusjuures) lähemale tuleb. nagu ma selle tagasi panin, hakkas mutt sõimama: "mida te siin praegu teete? see ei ole tester, seda ei tohi proovida. ja kui te üldse ei osta, siis mis õigusega üldse end värvite. tulete siia lihtsalt end värvima, jah!?" ma jäin lausa jahmunult seisma. siis ikka ütlesin, et teised pudelikesed on ju kleepsuga suletud ja teistpidi, see on õigetpidi ja lahtine. millist ma pidin tema arust siis võtma? tädi aga mölises edasi, et ilma testri sildita ei tohi võtta. ma keerasin lihtsalt ümber ja läksin ära. pärast mõtlesin küll, et peaks tagasi minema ja talle seletama, et mina pole ju süüdi, et testrit pole ja mina seda lahti ei keeranud ja üleüldse, kas tal muud teha pole, kui kosmeetikaosakonnas inimesi kiusata. mingu kirjutagu või helistagi firma esindajale, et testrit on vaja. uskumatu tegelt, et sellise asja peale võib keegi tulla, et kliendi peale nii karjuma minna. ja et ma endale seda nii südamesse võtan, aga mis teha, hellaks on mind muudetud.

ostsime ju uued klaaskuplitega kohtvalgustid kööki, millest kahel olid pakendist välja võttes praod sees ja me ei saanud poes uusi, sest nende arust olime need ise katki keeranud juba!!! meie aga võtsime pakendist välja, nägime praegu ja tormasime poodi tagasi. õigustuseks öeldi, et kassas peate teie nõudma kauba avamist, mitte müüja ei pea seda tegema. ja laos kontrollitakse kõik kuplid pärast saabumist üle. usun ma jah, kõik need 500 tükki, mis korraga tulevad, kusjuures karp on nii terve ja puutumatu, kui üldse olla võib. uskumatu jultumus!!! tookord ma jälle tulin ära ja vedasin Aimuri ka varrukatpidi auto juurde, enne kui ta väga kurjaks sai. ei oleks vist pidand. oleks ikka tarbijakaitsesse pidanud minema. aga noh, see mõnisada krooni ei ole vist nii oluline kui oma närvid.

no ja nüüd ma siis istun kodus, ootan sünnipäevalisi ja olen tujutu.
kahju, endast on kahju.

kõht kõveras

vestlus patsiendiga:

arst: "teie kaebuste põhjuseks on suur kehakaal, sellepärast ongi nii raske käia"
patsient: "jah ma tean küll, ma sõin ennast paksuks"
arst: "kuidas see nii juhtus?"
patsient: "ma armastan pirukaid süüa liiga palju"
arst: kas te ise küpsetate pirukaid siis?"
patsient: "ei ma ise ei küpseta, ma ISE ostan pirukaid!"
kõik ruumisviibijad: homeeriline naer :D

see oli super! tädi jumala lõdvalt seletas igasugu naljakaid asju, endal suu nii mõnusalt muigvel. mina istun arvuti taga ja ei saa enma naeru pidama - "ei ma ise ei küpseta, ma ise ostan..." no anna abi.
ja seda ka veel, et kui kodus igav hakkab, siis läben suure tee äärde ja hääletan linna, küll seal ikka midagi teha on (isik 69a vana)...

hea

jäätisekokteil on hea, eriti omatehtud või Pärnu Jahtklubi oma :P
kõige parem on palju koorejäätist ja natuke ploomimahla :D

ja siis on veel üks uus kokteil, mida ma edaspidi jooma hakkan - pölvist nörgaks:

2cl saaremaad
2cl ürdilikööri
peale ploomimahl

ei oskagi kohe seletada, ei ole nagu magus, aga kibe ka ei ole. hiiglama hea on. ja pölved vötab öudselt nörgaks...

C.

kuri reaalsus koputab jälle

õndsus sai läbi :(
hiiglama hea oli :)
tahan veel!!!

midagi imelikku juhtus täna öösel - mingi kell 2 ärkasin üles sellise imeliku tundega, et midagi paha on juhtunud. esimene mõte oli lennuk. rahustasin end siis maha, et ole nüüd, kõik on korras, lihtsalt kurb meel on, et ta jälle ära läks. ja siis, mingi kell 3 tuli sms: "arva kus ma olen? omaanis. kandaharis oli liivatorm, lennuk ei saanud maanduda" öelge siis veel, et inimeste vahel ei ole sidet, on, vägagi on. ma olen ennegi sellised asju tundnud, siis kui mu kassikesega õnnetus juhtus ja Aimuriga varem ka korduvalt.

ja üleüldse, kui teil on vaja inimesega hüvasti jätta, ärge tehke seda lennujaamas, sest see on lihtsalt liiga piinarikas - vaadata kuidas ta muudkui läheb ja läheb ja läheb. lõpuks kaob läbi passikontrolli ukse ja siis on sees selline tühjus, et vaju või sealsamas kohapeal kokku. kodus või lennujaama ees kiire lõpp on palju etem. eelmised korrad kinnitavad seda.

puhkus muidu oli väga tore, eriti saaremaa osa, kuna siis ei tahtnud meid keegi tükkideks rebida stiilis, et millal sa siis meile tuled? ja miks nii hilja? muhu reklaamlause on: "saar, kus aeg puhkab" ja nii me end täpselt tundsime ka ;)
kodused peod olid super, kõik oli maruvahva, eriti see osa, kus õun laia kaarega coca-klaasi potsatas ja me kõik nagu kassipojad märjaks saime. täistabamus noh :D

püüan siis vaikselt kohanema hakata iseseisva naise eluga jälle. kassi juba meelitasin täna ööseks tuppa enda juurde nurruma. muidu ta meil kui vabakäigu vang need 10 päeva õues elanud. aga palav on ka, las ta lesib põõsa all.

C.

p.s. ma olen jummala küpse, kõige parem on püsti seista, mitte omada riideid keha vastas ja külma tuule käes kõrbenud nahale leevendust otsida (4 h pärnu rand)

ootusärevus wtf? ma pole ju poisike...

nüüd ma lähen lennujaama. rohkem ei suuda. ja pole minu asi, et sinna tuleb väeosa buss, mis neid pärnusse tooks. naisel on ka mingid õigused. vot!

igatsuse mõõt sai just täis, sellepärast lähengi. ja üleüldse, 13 päeva ja 8 tundi on parem, kui 13 päeva ja 6 tundi.

sellest ma üldse ei räägi, et mõtted on jummalast segamini, esmaspäeval näiteks läksin toasussides tööle... enne ei pannud tähele, kui töö juures autost välja astusin. IRW! tagasi ka ei läinud, nii pohhuist olen küll. nad sellised sinised, pluus oli ka sinine tol päeval. aga hullult naljakas kui nüüd mätlema hakata. sellest ma üldse ei räägi, et tahtsin täna pärast poeskäiku kefiiri külmkapi asemel sahtlisse panna ja piima unustasin üldse ostmata.

lähen nüüd, tõenäoliselt veidi pikemaks digimaailmast kaugemale. suurima heameelega muideks ;)

C.

What color is your soul painted?

Red

Your soul is painted the color red, which embodies the characteristics of love, strength, physical energy, sex, passion, courage, protection, excitement, speed, leadership, power, danger, and respect. Red is the color of the element Fire, and is associated with blood, life and death, birth, volcanoes, and intense emotions.


ja midagi polegi lisada. see on kõik väga loomulik ja loogilime. AIMUR TULEB KOJU 31. ÖÖSEL!!!

õnnetunne

ULTIMA THULE!!!

raul vaiglal on maailma parim keha. punkt. selles pole mingit kahtlust! ärge tulge muga üldse vaidlema. ja ma olen täiesti kaine, kui praegu seda siia kirjutan kell 1 öösel. ma võin teile seda igal ajal uuesti öelda. on asju, mis ei muutu, see on üks neist. tal on see keha kogu aeg nii hea olnud ja õnneks nii ka jääb. nägu enam ei vaata, sinna on aeg oma jäljed jätnud, aga keha...





ja riho sibul läheb järjest kenamaks, veidrikust on saanud ülimalt trenditeadlik mees, kes teab, et ta näeb hea välja ja et ta teeb head muusikat. a mulle vist praegu sobivad juba kõik vähegi norm mehed, sest mu oma oma pole ju veel. peksan segast, täiega.





aga ultima oli ultima, paremat ei saa tahta, sest nad lihtsalt on üle kõige. enamuse bändide ajal ma ei suuda 10 minutilisse improsse sisse elada ja nautida, aga nendega alati!


ja ma veel mõtlesin kas minna, et kellegagi pole minna. käisin siiski, missest et üksi, aga hea oli, väga hea!





C.

mu on juhe nii koos!

lõpp läheb alati nii pikalt, õudne! ma vist lähen lennujaama viimasteks päevadeks ootama, siis on vähemalt mida maandumas näha.
mul on süüdlane ka olemas, kelle pärast aeg kummiks muutus - ikka ämm - ta helistas päeval, et noh! kas pole midagi kuulda? ja et juba võiks. ja nüüd ma ei saa enam muud, kui mõtlen ja vaatan kella ja tammun ühest toast teise... no anna abi! jummala juhm tunne on tegelt.

nii palju on teha veel, lisaks köögile tuleks muru niita, marjad korjata jne.

pea sai korraga tühjaks, kõik siis.

C.

valgus veel ei paista

praegu on hull agoonia - selle tööpäeva lõpuni on 18 min ja orjuse lõpuni registratuuris on 8 h 18 min
nii tahaks juba õue, loodus kustub!

C.

hiirekuningas

kui väga hästi vaadata, siis see hall pruuni triibuga tomp on hiir, mille minu hiiglama tubli kiisu kinni püüdis :) ja need hüpped, mis koos hiirega ja sellele järgi tehti, on hindamatud IRW

plaatidest

remont kulgeb plaanipäraselt - pooled plaadid on juba seinas, täna lähen vuugisegu järele. väikesed komplikatsioonid tekkisid muidugi ka, kui leidsin, et ühe nurga võiks veel ära plaatida. juurde oli plaate vaja noh! aga ei teagi, kas tulevad täna või reedel.

ja vuuki ei oska ma kuidagi valida. hele oleks ilus, aga läheb kohe mustaks, tumedam beež oleks otstarbekam, aga mitte nii lahe. punane oleks juhhuu!! aga vist liiga kriiskav ja kui punase peroiid üle läheb, siis on jama. õhtupoole siis vaatan hetke ajel, milline vuuk tuleb.

veel on mingeid kruvisid ja silikooni vaja. ja uusi lapme kööki.

lauaplaat on Pauli käest tagasi, peitsi tõi ka. nüüd ootan kuiva ilma, et see ära teha. õpetuseks öeldi kaasa, et ole kiire tüdruk, muidu peits kuivad viuh! ära ja tulevad randid. teate küll, kui vildikaga mõnda kohta üle teha, siis jääb ka kohe näha, niisugune pidavatki jääma, kui uimerdada. ilmajaamast peaks nüüd päikest tellima. ja lakk tuleks ära osta.

midagi on raudselt veel, aga õnneks raha hakkab otsa saama...

C.