selline testi tulemus siis IRW!

The What type of MAN turns you on Test

Your Score: Adventure man
You scored 65% masculine, 47% athletic, 63% exotic, and 43% refined!

You like a man who doesn't need the crazy muscles to prove he is a 100% man. He is mysterious and his pictures make you want to jump into his head to see what is going on in there...or his pants I suppose. You like a little bad-ass in him and you may like someone like.....Jude Law.

ja loomulikult mulle meeldib, kui inimene ei ole 100 % musklid, temaga on huvitav koos olla ja ta on natuke "paha poiss" ka. olen endale vist suht õige mehe saanud selle testi järgi :)

tee ka : The What type of MAN turns you on Test

Steven Tyler: LAKU MIND!

täpselt nii oli Aerosmithi laulja alakõhule eile õhtul musta markeriga suurte tähtedega kirjutatud ;)

show oli lahe. oleks millegipärast rohkem oodanud. kõrged noodid tulid ainult esimese paari lauluga välja... aga hästi panevad ikkagi. mulle meeldis. olen rahul, et käisin, muidu oleks täitsa kade olnud neile, kes ikkagi läksid.

nad on ikka nii vanaks jäänud. isegi pink oli runway peale toodud, et istudes laulda-kitra mängida saaks ;)

ja seda ka et, Eestis pidi olema imelik fenomen - lava ees on ilusad noored naised, mujal koledad poisid. Taylor pidi kahetsusega teatama: "sorry girls, but I just don't swing that way..."

selline kontserdielamus siis. sellest ma ei räägi, et väravad tegti lahti pool 8 ja kõik see mass hakkas siis trügides sisse voolama. millegipärast esines ainult The Sun, Soome punt jäi ära. võibolla pidigi nii olema, aga veider ikka nagu.

ja veel: 35 min Rocca al Mares = suvekingad ja uus Nike kott :))))
mul tuleb pinge all shoppamine nii hästi välja :)

C.

kingi netu :(

pärnus ei ole suvekingi! no ma ei või! see ei ole normaalne! kas ma olen mingi imelik või mis, aga ma ei taha varbavahesid. valus on.

minu viimane mälestus varbavahedest on 4-aastaselt oranžidest plätudest, mis vahel katki läksid, aga pealmise osa sai tagasi läbi plätu toppida ja elu oli jälle ilus. need olid sellised kummist ja pehmed, mõnusad. praegu müüakse mingist tehismaterjalist ja suure varbavahe osaga, mis hõõrub.

ma leidsin 3 paari väga ilusaid kingi, aga tahaks selliseid, millel varbad paljad ja nahariba üle jala, mitte riba varvaste vahel.

loodan, et homme tallinnas on hetk aega roccalmares ringi vaadata, ehk saab sealt.

C.

mu elu on ootel

tõesõna. eile näiteks istusin mingi hetk ratta selga ja lihtsalt sõitsin. leidsin end lõpuks Raeküla rannast, jalad vees ja ratas liival konutamas. istusin ja vaatasin laineid (kuigi neid erit ei olnud), päike oli ka kuidagi pilve taga, aga vesi oli soe.

istusin seal ja mõtlesin, et mu elu on ootel. on olnud juba 2 kuud ja on veel 2 x samapalju. kui see kõik nüüd läbi saab, siis ma olen oma elu seisma pannud 20-ks kuuks. jube tegelikult. peaaegu 2 aastat.
iseenesest ongi kogu elu ootamine, ootad esimest suudlust või esimest ööd või kodust minema saamist või oma autot või kõrva auke või kevadisi hiirekõrvus puid või sõpru külla. ja planeerid.

mina olen üks suur planeerija, vahel isegi liiga. mu meheraas ikka ütleb, et ära mõtle nii palju, see ei sobi sulle. mina aga tunnen, et kui elus pole eesmärke, siis ei ole mõtet elada. eesmärki seades on, mille poole püüelda. muidugi ei ole ma seda tüüpi, et 07.07.07 pean omama meest ja 2 last. üks mu kolledžiagne kursaõde otsis kord meeleheitlikult kaasat. läkski mehele, kuid nüüdseks on lahutatud. saigi mehel ära käidud. mõttetu ajaraiskamine. aga oli vaja. kes teab, mille jaoks see hea oli.
nii ongi olnud, et elu käib etapiti. reisimise etapp on läbi, algab mööbeldamise ajajärk. ma juba Šotimaal mõtlesin, et tuleb vana mööblit hakata uueks tegema (ikka mina oma planeerimisega, et liiga palju aega mõtlemiseks ei jääks). viimased etapid on olnud magister-pulmad-uuem auto-šotimaa reis-mööbeldamine. nüüd vist tuleb "kodu uueks" tahaks juba värvida ja tapeeti vahetada või ma-ei-tea mida...

iseenesest ei ole ju nii, et istun ja ootan, aga mõneti küll, elu on nagu poolik. eks siis ootan veidi veel ja vahepeal hoian end tegevuses.

C.

p.s. päikeseloojangud on kahekesi kenamad

millegipärast tundub praegu ilmakaarte vaadates, et neljapäeval tuleb Aerosmithile hulgim vihmakindlaid riideid kaasa vedada. ei ole mõnus perspektiiv, aga hea küll, pole ma veel kunagi ära sulanud. kui nüüd järele mõelda, siis peale ühe laulupeo nagu ei mäletagi erilist märgumist vihma tõttu. vabaõhuüritused on nagu kõik kaduteta möödunud. või ma olen lihtsalt vana ja ei mäleta. see on ka täiesti võimalik, eksole.

ja loomulikult valdab mind naisele täiesti tavaline probleem - mul ei ole midagi selga panna! ´kapis on ootamas töllude pluus, aga nagu hästi ei tahaks. mõtlesin, et teen uue pluusi, sellise laheda kirjaga, aga ettepoole ei tule ühtki head mõtet. tagumine kiri on mul juba aasta aega meeles mõlkunud. küll ma selle ükskord ära ka teen. õnneks püksid tõin väljamaalt kaasa, sellised mõnusad, just trööpamiseks loodud ;)

tegelikult ma üldse ei imesta, et väljas on suvi ja mina olen toas. vastik-vastik-vastik! tahan kaaaaaa!!!!!!!!!!!

sekretärineiu

ma olen nüüd siis sekretär järgmised 4 nädalat. oh! selle hommikupoolikuga olen vist juba paraja jama suutnud kokku keerata... ega ma ei tea ka, kõik tundub hoopis raskem, kui eelmisel suvel. pea vist rohkem pulki täis. tegelt on muidugi arved erinevad ka ja ma ei saa aru, kellele millist tasulise teenuse arvet avama peab :( tunnen end hetkel täiesti lollilt, kahjuks.
kui kuu lõpus kõik helistama ja karjuma hakkavad, siis ei ole mul peale enda küll kedagi teist süüdistada.
aga muidu on ok, rehasid pole, siis rahulikum

C.

p.s. Anne-Lii, kui sul aega üle jääb, siis tule mulle tööle külla, ma tahaks sind oimetuks küsida oma totrate küsimustega ;)

laulud lauldud

täiesti laulusisuline nädala vahetumine oli :)
reedel pidas sünnipäeva Kristjan, minu sõbranje Liisi teine (vahel võib öelda, et isegi parem) pool. olime Reiu jõue kaldal. seal on alati ülitore. Liisi isa mängis kitarri ja rahas laulis mingi kella kaheni öösel ma pakun. isegi sääski polnud tunda. ma tahaks sinna varsti tagasi, aga nii, et autojuht olema ei peaks. see on mingi veider koht seal jõe ääres - viin maitseb hea ja pähe hakkab (ma muigu suht alkoholi raiskaja). minu elu parimad peod ongi seal olnud ;)

laupäeval oli siis isa jubileum, sai teine 60. pidu oli tore, bändiga ja puha :) nägin sugulasi, keda pole mingi 10 aastat näinud ja see oli tore leid, peab tihedamalt läbi käima hakkama. selgus, et Oravad on ikka vahvad :) Olude sunnil olen ex-orav, aga mis teha, kui mu mehe perekonnanimi pole Lend või Koopa, siis oleks võinud topelt nime jätte - "Lend-Orav"
Vanaonu pojapoeg ja tema naine tundusid ülimalt vahvad. selline lõuapoolik on see vastleitud sugulane, pean nende pesa üle vaatama ja oravapojad ka ;)
muide, ülimalt hea on tantsida rumbat mehega, kellel on peotantsu kogemus. tõesti hea! mu oma mees peab vist tagasitulles rumba-kursused läbi tegema, see on lihtsalt nii hea tants...

ja ei saa jätta mainimata Ilmapuud. laulupidu oli ilus, mul oli sügavalt kahju, et ma pühapäeval tallinnas ei olnud. aga lohutuseks endale, saan 2009.a. kindlasti kaare all ise laulda jälle.

cristal

Nurjetõrje!

lugesin just HannesRummi blogi. tal oli nii hea sissekanne! siit see tuleb:

"Võidupüha eel ilmunud Eesti Päevalehe lisaleht Riigi Kaitse tutvustas uudissõna, millesse on kätketud kogu meie emakeele poeetika ning mis tõestab veelkord eesti keele lõputuid võimalusi sõnaloomeks.
Nurjetõrje!
See sõna on nagu luuletus. Nautige seda uut eestikeelset vastet rahvusvahelisele militaarterminile, mis näitab, et ka selle maa keel võib...
Ah et mida see sõna siis tähendab? Selle luulelise liitsõna tähendus on lihtsamast lihtsam:
NURJETÕRJE - tegevus nurje avastamiseks ja selle vastu töötamiseks.
Sünonüüm: sabotaažitõrje.
counter-sabotage, contre-sabotage

Uued omakeelsed militaarterminid väärivad üldse tutvumist. Kas te ehtsustit teate? Kui ei, siis lugege Riigi Kaitset, loodetavasti jõuab selle viimane number homme ka EPL-i võrguväljaandesse."

kas ma olen loll või...

... ei saa ma lihtsalt maailma asjadest aru.

jalutasin ükspäev Pärnu uhkes Kaubamajakas. mina kui kaua eemalviibinu pole seal rahulikult üldse patseerida saanudki. niisiis tegin väikese tuuri.

olin emaga ükspäev varem JYSK-ist endale mõnusad suured saunalinad ostnud (tegelikult käisime küll isale sünnipäevakingiks põhjapõdranahka ostmas ja oi! kui pehme see on). olen selle ostuga ülimalt rahul, sest need on suured, imavad hästi vett ja on nii mõnusalt pehmed.

nüüd ma siis jõudsin mingisse uude kodutekstiili poodi, mis asub kohe k-arvutisalongi kõrval ja on ainuke Eestis. nime tõesõna ei mäleta. pood on tore ja asjad ilusad, kuigi mingit väga suurt muljet ei avaldanud. igal pool olid sildid -40%, -50%, aga hinnad hästi väikeselt kuskil allpool. vaatasin siis huvi pärast, mis üks peaaegi identne saunalina maksab (suurus ja värv ja muster olid minu silmale küll samad) ja pidin pikali kukkuma - 680 krooni!!! ei ole olemas, onju! kamoon! 680 krooni??? JYSK-is maksin 245 krooni ja sain 2 saunalina + 3 väiksemat rätti käte või juuste kuivatamiseks. on elu, ah?
ma saan ju aru küll, et rikkad ja ilusad valivad endale asju just sellest trendikast tekstiilipoest, aga olgem ausad, kas ikka on mõtet? selle asemel võiks näiteks Rannapi kontserdile minna või vaesele sugulasele JYSK-i käterätid kinkida ;)

maailm on ikka imeline

C.

minu orjastamine

käisin mina täna meie sekretäri juures ametit õppimas, kuna esmaspäevast on Evelin jälle sekretär-sotsiaaltöötaja (maksan Šotimaal oldud aja eest lõivu, mis teha). iseenesest mulle täitsa sobib. istusin siis maha ja hakkasin eelmise aasta asju meelde tuletama. väga hull ei tundugi :)

järsku tunnen, et jalg on millegi küljes kinni, nagu kuhugi taha oleks haakinud, ei saa kohe üldse lahti. ja mida ma näen - olen kleepunud prügikorvi ääre külge nätsu sisse. see tundus hullult naljakas IRW! õnneks sain enamuse sellest suht lihtsalt oma pükste küljest lahti, aga mingid väikesed täksud ikka jäid.

põhimõtteliselt jõudsin ma järeldusele, et Anne-Lii tahtis mind enneaegselt orjastada, kuna ta ei viitsi enam tööl olla :( ja jättis oma nätsu meelega mind ootama (sest ta teadis, et ma pean tulema meeldetuletusringile).

ei läinud läbi, ma juba oma toas tagasi ;)

C.

õudne on

teate mis on kõige õudsam? siis kui sul on hirm sulle kalli inimese elu pärast. sellist tunnet kogesin Jaanilaupäeva õhtul, kui telefonid helisema hakkasid ja hauataguse häälega küsiti minu mehe tervise kohta. esimese kõne ajal ei olnud ma veel uudiseid kuulnud ja seega ei osanud reageerida. loomulikult reageerisin üle või praegu mõeldes adekvaatselt - käed värisesid, asjad kukkusid, see esimene pooltund on mu elust praegu välja lõigatud. ma tean, kus olin, aga mida tegin ja miks, on arusaamatu.
kui Aimuri ema helistas ja ütles, et TV-st öeldi, et 2 eestlast on hukkunud, siis veidral kombel rahunesin veidi. mind polnud ju keegi staabist otsinud, küllap on siis Aimur terve. aga üksi teadmine, millise relvaga rünnati, muudab mind kogu ülejäänud ajaks väga murelikuks. ja veel meditsiinisoomuk. aga need ei ole ju inimesed ka, kellega võidelda tuleb.

ma ei ole küll üldse humaane, aga minu arust peaks rahuvalvajad sealt ära tooma ja piirkonna mingi vahendiga üle piserdama, mis kohalikud mõneks päevaks koomaseisundisse viiks. siis saaks nad rahulikult kõik kokku korjata, narkotsipõllud hävitada ja normaalsemat elu jälle elama hakata. küll praegu oleks kuldkalakest vaja...
1. soovin, et Aimur tuleks tervelt koju tagasi!
2. soovin, et Eesti rahuvalvajad tuleksid tervelt koju tagasi!
3. soovin, et maailmas valitseks rahu!

Evelin

Jaani või midagi!

kuig minu Jaanipäev saab vist kodus magamise all mööda saadetud... esiteks ei ole kellegagi pidu teha ja nagu väga ei taha ka. asi on vist selles, et ma ei oska üksi elust rõõmu enam tunda. Aimur läks eile tagasi kõrbesse. puhkus lükkub tõenäoliselt edasi määramata tulevikku. nagu oligi arvata. aga ongi parem kui sügisepoole väiksem vahe jääb, siis ei ole taevas nii hall ja ööd külmad.
üks lahe seik ka: ma ostsin perek. Virkuse eeskujul Rabarockilt Metsatöllu autoklepsu tagaaknale. kleepisin selle pühapäeval ära ja läksin linna peale laiama. kleps on suht suur, ikka üle tagaakna ülemise ääre ulatub ja ütleb "hundi süda sees." minu arust on see tunduvalt parem kui rullnokkade "no fear" aga liikluspolitseile on see üks punane rätt puha. igatahes vahtisid nad väääga töllakil alalõuaga mind, kui ma kaubamajaka parklast minema manööverdasin. ega teha ju midagi polnud, mu käitumine oli adekvaatne, suunakas sees, isegi kumm ei vilisinud. huvitab, palju linna peal veel "hunte" liigub. 2 peaks kindlasti olema, nendest pool seisab ka üsna tihti samas parklas, kuna isashunt töötab seal ;) iseenesest ei arva ma üldse, et mind mingi päev selle eest kinni peetakse (eriti kuna linnaliikluses kipub jalg alati liiga raske olevat), aga praegu on jummala tuus olla küll!

C.

teeks midagi, aga ei tea mida

olen sattunud ikka parajasse ämbrisse. teil ma ei soovita sinna astuda ja loodan, et keegi minu õhutusel ei astunud ka. nimelt ostsin ma ema soovitusel uue mööbli odavmüügilt 4 köögitooli - ilusad valged, puidust, veidi kõrgema ja kaardus seljatoega, lisatoestusega ja puha (et ikka igasugu kehakuju kannaks). hakkasin neid siis eile kokku panema ja oh imet! tool jäi kõikuma, üks jalg on lühem või pikem (ma pole suutnud veel otsustada)...
ei ole olemas, onju!
nüüd ei oskagi seisukohta võtta, mida teha - kas viia tagasi või lihvida see üks jalg lühemaks või mida. sellest ma üldse ei hakka rääkima, et kokkupanemise õpetus oli kui hiina keel, mitte mõhkugi ei saanud aru. ja ma võin siinkohal kindlalt öelda, et viga ei olnud minus. olen koos Aimuriga kõik oma kodus oleva mööbli ise kokku pannud (ka köögimööbli, mille sahtlitega kapid või klaasuste ettekruvimine ei ole üldse lihtsate killast). põhimõtteliselt laotasin kõik kruvid ja poldid ja nüüd vidinad põrandale ja lasin fantaasial lennata. joonise peal oli vaid puuosad ja siis loetelu kruvidest, aga kuhu miski käima peaks, oli unustatud lisada :Z

eile ma rohkem ei ürtanud, pean ikka teised ka kokku panema, siis vaatan, mitu praaki on.

alati tundub, et kehtib ikka jutt - ise tehtud, hästi tehtud - sest teiste töö ei ole minu jaoks piisavalt hea peaaegu mitte kunagi (väike perfektsionismisaatan hakkab vist pead tõstma).

plaanid on ka Viisnurga vaja köögilaud ära lihvida, lakk maha võtta ja see siis ära peitsida valgeks. oleks ju ilus komplekt toolidega. muidugi juhul, kui pärast jalgade ühepikkuseks saagimist veel on, kuhu istuda ;)

C.

veel fotosüüdistusi ;)

Klari ja mina rockimas (meie jook Klari käes)

Liis soojenemas (vanaema kootud eesti rahvusmustriga kinnastes + siider)

Rabarock pildis

Rockbuss


Laibach



Mr. Lawrence

Metsatöll - leia mind esireast ;)

Lauri

Glawfinger -Zak Tell

www.glawfinger.com

tahan veel!!!